Pealkiri
Kapsavarga-mäng
Tekst
Tegelasi võib palju olla. Üks mängijaist on „varas“, teine „kapsaaia peremees“. Teised mängijad kükitavad murul – nemad peavad „kapsad“ olema. Kapsaaia peremees elab natukene kapsaaiast eemal. Nüüd tuleb varas kapsaaia peremehe juurde ning küsib võtit aeda minna, et temal kukkunud müts üle aia kapsaaeda. Peremees annab võtme. Varas läheb aeda, katsub kõik kapsapead järgi, kas on kõvad. Katsutakse nii, et vajutatakse pealaele. Kui kapsas kõverasse vajub, on see pehme – see ei sünni. Kes kõverasse ei vaju, see on valmis ja varas viib selle ära. Nii teeb ta alati asja kapsaaeda ja tuleb peremehe käest võtit saama.
Peremees aga ütleb alati: „Ei mina sulle võtit anna, sa varastasid mul mitu kapsapead.“ Varas vastab: „Ei mina võtnud. Üks punase sukkadega eit oli aedas – kapsapead kaenlas. Võib-olla, et siis see!“ Peremees annab siis võtme ja kinnitab: „Enam sa ei tohi võtta!“ Nii varastab varas aia tühjaks. Peremees saab pahaseks ning läheb varga juurde ja küsib: „Sina viisid mu kapsad ära!“ Varas ütleb jällegi, et tema ei viinud.
Varastatud kapsad on nüüd üheskoos ja teevad häält, nagu keeks „porr-porr, porr.“ Peremees küsib vargalt: „Mis supp sul keeb?“ Varas ütleb: „Kapsasupp.“ Peremees: „Need on minu kapsad, anna maitseda!“ (Meie ütleme „maitseda“ asemele „mekkida“.) Varas teeb liigutuse, nagu annaks. Peremees maitseb ja ütleb: „See on minu supp ja too aga kapsad siia!“ Nüüd kapsad jooksevad aeda tagasi ning peremees katsub neist ühte tabada, kuna varas katsub peremehest ees olla. Kinni ei tohi peremees hoida, aga peab talle alati püüdmisel ette jooksma. Keda peremees tabab, see on siis peremees ja mõni teine mängija läheb vargaks. Nii algab mäng jälle otsast.
Peremees aga ütleb alati: „Ei mina sulle võtit anna, sa varastasid mul mitu kapsapead.“ Varas vastab: „Ei mina võtnud. Üks punase sukkadega eit oli aedas – kapsapead kaenlas. Võib-olla, et siis see!“ Peremees annab siis võtme ja kinnitab: „Enam sa ei tohi võtta!“ Nii varastab varas aia tühjaks. Peremees saab pahaseks ning läheb varga juurde ja küsib: „Sina viisid mu kapsad ära!“ Varas ütleb jällegi, et tema ei viinud.
Varastatud kapsad on nüüd üheskoos ja teevad häält, nagu keeks „porr-porr, porr.“ Peremees küsib vargalt: „Mis supp sul keeb?“ Varas ütleb: „Kapsasupp.“ Peremees: „Need on minu kapsad, anna maitseda!“ (Meie ütleme „maitseda“ asemele „mekkida“.) Varas teeb liigutuse, nagu annaks. Peremees maitseb ja ütleb: „See on minu supp ja too aga kapsad siia!“ Nüüd kapsad jooksevad aeda tagasi ning peremees katsub neist ühte tabada, kuna varas katsub peremehest ees olla. Kinni ei tohi peremees hoida, aga peab talle alati püüdmisel ette jooksma. Keda peremees tabab, see on siis peremees ja mõni teine mängija läheb vargaks. Nii algab mäng jälle otsast.
Täisviide
ERA II 91, 597 (2) < Juuru khk., Kaiu v., Kasvandu k., Kõrsu t. – Ismine Mühlmann, Juuru täienduskooli õpilane, s. 1915 (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Juuru