Pealkiri
Kitsemäng
Tekst
Kivikeste mängusid ei ole ma oma lapsepõlves näinud, siis vanad inimesed keelasid lapsi: „Ärge mängige kividega, siis tuleb leivanälga. Kui lapsed mullaga mängivad, siis kasvab leib hästi!“ Kirjutan vennatütre Helmi Poomi jutustuse järele neid mänge, mis ta koolis teiste laste käest on õppinud.
Kitse loosimine. Viis kivi saab üles visatud ja käeselg ülespoole pöördud. Mitu kivi käeseljale kukub, need saavad jälle üles visatud ja altkäe kinni püütud. Kui kõik kivid altkäe kätte saab, saab nende arv kahekordseks arvatud, näiteks: püüad kolm kivi, arvatakse kuus kivi. Kes altkäe ei saa löödud, võib ka pealtkäe lüüa, aga siis on arv ühekordne.
Kellel see segamini läheb, peab kivid teise kätte andma. Kui teisel õigesti läheb, hakkab ta mängima; kui tal ka segamini läheb, loosivad uuesti.
Kumb enne kivid käest ära on saanud, see on võitnud. Mäng kestab niikaua, kui mitme „kitse“ peale on arv võetud.
Algus: üks kivi üles visata, teine maast üles võtta ja see kinni püüda, mis ülalt kukub. Teine peost ära kõrvale panna ja uus võtta, mis ka üles visatakse ja jälle kinni püütakse. Seda tehakse niikaua kui kivid läbi, et uusi enam võtta ei ole. Teist korda saab üks kivi üles visatud ja kaks maast võetud ja kaks käest ära pandud. Kolmat korda: üks üles visatud ja kolm maast võtta, kolm käest ära panna. Neljandaks: loopimine. Siis visatakse kivid ükshaaval üles ja püütakse teise käega kinni. Viiendaks: peosse panemine. Visatakse üks kivi üles ja pannakse teine niikaua teise peosse, kui kivi ülalt kukub, mille peab kinni püüdma. Kuuendaks: klõpsuta. Üks üles visata ja teine maast võtta, ülaltkukkuja kinni püüda, aga kivid ei tohi üksteise vastu klõpsuda. Klõpsuga: niisama, aga kivid peavad klõpsuma. Seitsmendaks: vahetus. Visatakse üks üles ja võetakse maast teine, visatakse see üles ja endine lastakse peost maha, kuni kõik läbi on. Kaheksandaks: tiks. Üks üles visata ja üks maast võtta, kaks üles visata ja üks maast võtta, kolm üles visata ja üks maast võtta, neli üles visata ja üks maast võtta, siis on kõik kivid peos. Üheksandaks: oksendamine. Kõik viis kivi peos, üks visatakse üles ja üks lastakse maha kukkuda eestpoolt (pöidla poolt), visatakse jälle üks üles ja pannakse üks maha, kuni kõik läbi. Kümnendaks: sittumine. Tehakse niisama moodi, aga kivid pannakse tagantpoolt maha (väikse sõrme poolt). Üheteistkümnendaks: lõhkumine. Üks üles visata ja üks maast võtta ja mõlemad üles visata, kukkujaid mõlema käega püüda, et kummassegi peosse kivi tuleb. Parema käega peab enne veel ühe maast võtma ja mõlemad üles viskama ja jälle mõlema käega püüdma. Kuni kõik läbi on. Kaheteistkümnendaks: lauta-ajamine. Vasak käsi pannakse laudaks. Parema käega visatakse üks üles ja lükatakse üks lauta, püütakse ülaltkukkuja kinni, visatakse jälle üks üles ja lükatakse üks lauta vasaku käe alla, kuni kõik laudas on. Lautalükkamise juures ei tohi teiste külge puutuda, siis oled mängu segi ajanud ja pead kivid teise mängija kätte andma.
Kitse loosimine. Viis kivi saab üles visatud ja käeselg ülespoole pöördud. Mitu kivi käeseljale kukub, need saavad jälle üles visatud ja altkäe kinni püütud. Kui kõik kivid altkäe kätte saab, saab nende arv kahekordseks arvatud, näiteks: püüad kolm kivi, arvatakse kuus kivi. Kes altkäe ei saa löödud, võib ka pealtkäe lüüa, aga siis on arv ühekordne.
Kellel see segamini läheb, peab kivid teise kätte andma. Kui teisel õigesti läheb, hakkab ta mängima; kui tal ka segamini läheb, loosivad uuesti.
Kumb enne kivid käest ära on saanud, see on võitnud. Mäng kestab niikaua, kui mitme „kitse“ peale on arv võetud.
Algus: üks kivi üles visata, teine maast üles võtta ja see kinni püüda, mis ülalt kukub. Teine peost ära kõrvale panna ja uus võtta, mis ka üles visatakse ja jälle kinni püütakse. Seda tehakse niikaua kui kivid läbi, et uusi enam võtta ei ole. Teist korda saab üks kivi üles visatud ja kaks maast võetud ja kaks käest ära pandud. Kolmat korda: üks üles visatud ja kolm maast võtta, kolm käest ära panna. Neljandaks: loopimine. Siis visatakse kivid ükshaaval üles ja püütakse teise käega kinni. Viiendaks: peosse panemine. Visatakse üks kivi üles ja pannakse teine niikaua teise peosse, kui kivi ülalt kukub, mille peab kinni püüdma. Kuuendaks: klõpsuta. Üks üles visata ja teine maast võtta, ülaltkukkuja kinni püüda, aga kivid ei tohi üksteise vastu klõpsuda. Klõpsuga: niisama, aga kivid peavad klõpsuma. Seitsmendaks: vahetus. Visatakse üks üles ja võetakse maast teine, visatakse see üles ja endine lastakse peost maha, kuni kõik läbi on. Kaheksandaks: tiks. Üks üles visata ja üks maast võtta, kaks üles visata ja üks maast võtta, kolm üles visata ja üks maast võtta, neli üles visata ja üks maast võtta, siis on kõik kivid peos. Üheksandaks: oksendamine. Kõik viis kivi peos, üks visatakse üles ja üks lastakse maha kukkuda eestpoolt (pöidla poolt), visatakse jälle üks üles ja pannakse üks maha, kuni kõik läbi. Kümnendaks: sittumine. Tehakse niisama moodi, aga kivid pannakse tagantpoolt maha (väikse sõrme poolt). Üheteistkümnendaks: lõhkumine. Üks üles visata ja üks maast võtta ja mõlemad üles visata, kukkujaid mõlema käega püüda, et kummassegi peosse kivi tuleb. Parema käega peab enne veel ühe maast võtma ja mõlemad üles viskama ja jälle mõlema käega püüdma. Kuni kõik läbi on. Kaheteistkümnendaks: lauta-ajamine. Vasak käsi pannakse laudaks. Parema käega visatakse üks üles ja lükatakse üks lauta, püütakse ülaltkukkuja kinni, visatakse jälle üks üles ja lükatakse üks lauta vasaku käe alla, kuni kõik laudas on. Lautalükkamise juures ei tohi teiste külge puutuda, siis oled mängu segi ajanud ja pead kivid teise mängija kätte andma.
Täisviide
ERA II 92, 49/51 (5) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. – Emilie Poom < Helmi Poom, s. 1921 (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Märjamaa