Pealkiri
Taevas ja põrgu
Tekst
Osavõtjaid vähemalt kolm, aga mida rohkem, seda parem. Mängijad moodustavad kätest kinni hoides ringi ja keegi läheb sisse. Ring hakkab liikuma ja seesolija suleb silmad. Siis kummardab (tütarlastel kniks) ... ja näitab käega. Juhtub käsi kellegi suunas, siis jääb see „Jumalaks“, vastasel korral teeb ta Jumala leidmiseks uue kummarduse. Jumal eemaldub vaikselt ja viisakalt ringist, samamoodi valitakse ka „vanakuri“, kes aga endale kohe „okkad külge ajab“.
Nii Jumal kui ka vanakuri valmistavad nüüd endale kivikestest või muust käepärast olevast ainest vastavad eluasemed: nii suured, et kõik mängijad ikka sees istuma mahuksid. Vahet võib „taeval“ ja „põrgul“ paar-kolm meetrit olla. Teised mängijad heidavad vahepeal kuskile kaugemale pikali, hakkavad sääl oigama ja hirmsat valu karjuma. Need on siis „surevad inimesed maa pääl“. Taevas ja põrgus ootavad nüüd Jumal ja saatan, mil inimesed juba surevad, s.t. vaikivad. Kui inimesed vaikivad, siis pistavad Jumal ja vanakuri üksteise võidu „surnud“ mängijate poole ja püüavad võimalikult rohkem mängijaid puudutada, sest kumb esimesena kedagi mängijaist puudutada saab, see võib nendega oma kuningriiki minna. Jumal läheb tasa, omade eest hoolitsedes kuni taevani ja saadab nad säält isalikult õpetades jälle välja, tagasi „maa pääle“, kust ta nad tõi. „Vanakuri“ toimib samuti, ainult selle vahega, et ta oma „armualuseid“ tõmbab, tõukab, lükkab ja „suure suuga“ kirub. Maa pääle tagasi jõudes katavad mängijad oma silmad, tõmmates mütsi või räti silmadele, ja hakkavad nüüd üksikult ringi keerutama. Põrgus ja taevas ootavad hinge kinni pidades Jumal ja vanakuri. Kui satub keegi keerutajatest nende riigi piiridesse, jääb keerutaja sinna samuti vaikselt seisma (silmad võib lahti teha). Kui kõik mängijad on juba kummagi juurde sattunud, algab taevas „tuhandeaastane rahu ja õnne aeg“, aga põrgusolijad saavad samal ajal vanakurja käest nii palju materdamist, kui aga kulub. Inimesed võivad küll vanakurja eest ära joosta (põrgust mitte välja minna), vastuhakkamine on aga keelatud. Juhul, kui põrgusse pole kedagi juhtunud, märatseb vanakuri sääl üksinda, Jumal sel juhul on kole kurb. Väiksemad lapsed mängivad seda praegugi.
Nii Jumal kui ka vanakuri valmistavad nüüd endale kivikestest või muust käepärast olevast ainest vastavad eluasemed: nii suured, et kõik mängijad ikka sees istuma mahuksid. Vahet võib „taeval“ ja „põrgul“ paar-kolm meetrit olla. Teised mängijad heidavad vahepeal kuskile kaugemale pikali, hakkavad sääl oigama ja hirmsat valu karjuma. Need on siis „surevad inimesed maa pääl“. Taevas ja põrgus ootavad nüüd Jumal ja saatan, mil inimesed juba surevad, s.t. vaikivad. Kui inimesed vaikivad, siis pistavad Jumal ja vanakuri üksteise võidu „surnud“ mängijate poole ja püüavad võimalikult rohkem mängijaid puudutada, sest kumb esimesena kedagi mängijaist puudutada saab, see võib nendega oma kuningriiki minna. Jumal läheb tasa, omade eest hoolitsedes kuni taevani ja saadab nad säält isalikult õpetades jälle välja, tagasi „maa pääle“, kust ta nad tõi. „Vanakuri“ toimib samuti, ainult selle vahega, et ta oma „armualuseid“ tõmbab, tõukab, lükkab ja „suure suuga“ kirub. Maa pääle tagasi jõudes katavad mängijad oma silmad, tõmmates mütsi või räti silmadele, ja hakkavad nüüd üksikult ringi keerutama. Põrgus ja taevas ootavad hinge kinni pidades Jumal ja vanakuri. Kui satub keegi keerutajatest nende riigi piiridesse, jääb keerutaja sinna samuti vaikselt seisma (silmad võib lahti teha). Kui kõik mängijad on juba kummagi juurde sattunud, algab taevas „tuhandeaastane rahu ja õnne aeg“, aga põrgusolijad saavad samal ajal vanakurja käest nii palju materdamist, kui aga kulub. Inimesed võivad küll vanakurja eest ära joosta (põrgust mitte välja minna), vastuhakkamine on aga keelatud. Juhul, kui põrgusse pole kedagi juhtunud, märatseb vanakuri sääl üksinda, Jumal sel juhul on kole kurb. Väiksemad lapsed mängivad seda praegugi.
Täisviide
ERA II 93, 229/30 (2) < Emmaste khk. ja v., Viiri k., Pendula t. – Aino Õispuu, Sõru algkooli õpilane, s. 1919 (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Emmaste