Pealkiri
Kjots
Tekst
Lagedale platsile veetakse kriips, mida kutsutakse piiriks. Mängijad jaotatakse osavuse ja tugevuse järele kahte ossa. Kumbki osa kummalegi poole piiri. Mängijate kindlat arvu ei ole. Kui on kõik mänguvalmis, visatakse „kjots“ veerema.
„Kjots“ on ümmargune puu otsast maha saetud ketas. Osavamad lööjad on piiri lähemal, kuna väiksemad poisid on taga ametis kjotsu püüdmise ja teistele etteveeretamisega.
Kõikidel on käes kõvera otstega kaikad, millel on löömise poolt küljest liusuks lõigatud pool, et kjots hästi kõrgelt ja kaugele lendaks. Kui on mängijaid rohkem, siis on ka tarvitusel rohkem kjotsa. Mõlemad osad tahavad kjotsu enese poolt piiri ära lüüa. Kui kjots seisma jääb, siis peab see pool, kus see seisma jääb, kjotsu teistele veeretama. Kui mõni mängija tüdineb, siis vastasmängijad ütlevad pilgates: „Topid palavad, rasvad sulavad!“ Sama mängu mängitakse ka kurnidega.
Harilikult mängivad poisid. Vanasti ja ka praegu.
„Kjots“ on ümmargune puu otsast maha saetud ketas. Osavamad lööjad on piiri lähemal, kuna väiksemad poisid on taga ametis kjotsu püüdmise ja teistele etteveeretamisega.
Kõikidel on käes kõvera otstega kaikad, millel on löömise poolt küljest liusuks lõigatud pool, et kjots hästi kõrgelt ja kaugele lendaks. Kui on mängijaid rohkem, siis on ka tarvitusel rohkem kjotsa. Mõlemad osad tahavad kjotsu enese poolt piiri ära lüüa. Kui kjots seisma jääb, siis peab see pool, kus see seisma jääb, kjotsu teistele veeretama. Kui mõni mängija tüdineb, siis vastasmängijad ütlevad pilgates: „Topid palavad, rasvad sulavad!“ Sama mängu mängitakse ka kurnidega.
Harilikult mängivad poisid. Vanasti ja ka praegu.
Täisviide
ERA II 95, 69/70 (1) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Juhkma t. – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Kihnu