Rüamäng ehk sorr

Rüamäng ehk sorr

Augud tehakse ringis ümber augu, mis on suurem ja sügavam. Väikesed augud tehakse umbes 1 ½ m kaugemal suurest august. Väikeseid auke on nii palju, et oleks üks auk vähem kui on mängijaid. Valitakse, kes jääb kurni aukuajajaks. Kurn pannakse suurde auku. Kõigil on käes „kjõtsukaegas“. Kaika üks ots peab olema augus, teisest otsast hoitakse kinni. Kõik väikseis aukudes olijad ajavad kaikaga kurni august välja. Kurni aukuajaja katsub siis, kui on mõnel kaigas väljas, oma kaigast asemele panna. Kui saadakse kurn välja, peab aukuajaja ta säält kaika abil ära veeretama – tal on püüd seda uuesti suurde auku ajada. Kui aga mõnel on kaigas august väljas, nii et kurni aukuajaja saab oma kaika ennem asemele pista, peab see ise kurni aukuajajaks hakkama. Kui saab kurni aukuajaja kurni suurde auku, siis paneb ta oma jala kurnile, et teised ei saaks kurni kohe välja. Kõik augusolijad vahetavad üksteise järel auke. Kurni aukuajaja võib vahetamisajal minna sinna auku, kuhu ta tahab. Vahetada võib mitu korda. Aukudes olijad võivad ka ise auke vahetada, kui tahavad. Mängivad poisid.

ERA II 95, 88/9 (22) < Kihnu khk. ja v., Lemsi k., Juhkma t. – Peeter Köster, Kihnu algkooli õpilane (1935)

Kihnu