Lõuendimüüja

Lõuendimüüja

Ostja: „Kas lõuendit müüa on?“ Müüja: „On.“ Ostja: „Mitu meetrit?“ Müüja: „Kolm, kuus, seitse jne.“ Ostja: „Mis riie?“ Müüja: „Siid, samet, villane, jne.“ Ostja: „Sinine, kollane, jne.“ Ostja: Millal sa raha järele tuled? Müüja: „Nädala, päeva, kuu, jne. pärast.“ See mängija, kes kõige lühema aja pärast on lubanud raha järele tulla, sellelt küsitakse kõige ennem. Küsimise ajal aga peab nii tõsine olema, et naeru sugugi ei tohi olla ja peab küsijale vastama ühe ja sama sõna, nii et sinna sekka midagi muud sõna ei tohi olla, aga ühegi küsimise peale midagi vastamata ei jääks. Näiteks sõna on „jalg“, „puu“, „uba“ jne. Siis peab küsitav vastama ainult ühe sõna. Ostja: „Anna raha siia!“ Müüja: „Jalg.“ Ostja: „Mis su nimi?“ Müüja: „Jalg.“ Ostja: „Mis see koha nimi?“ Müüja: „Jalg.“ Ostja: „Mis see valla nimi?“ Müüja: „Jalg.“ Ostja: „Anna raha siia?“ Müüa: „Jalg.“ Kui küsitav selle küsimise aja sees ühtegi võõrast sõna ei ütle ega naerma ei hakka, läheb müüja teise käest küsima. Kui aga see naerma hakkab või mõne võõra sõna ütleb, peab ta panti andma. Kui kõik mängijad on läbi küsitud, siis istub üks toolile ja hoiab silmad õige kõvasti kinni. Teine aga paneb pandi istujale pää pääle ja küsib: „Mis see pant peab su pää pääl tegema?“ Istuja ütleb ühe niisuguse käsu, mis pandiomanik peab täitma. Kui kõikide pandid lunastatud, on ka mängul lõpp.

ERA II 95, 623/5 (10) < Saarde khk., Voltveti v. – Salme Ruusmann, Kabli algkooli õpilane < vanaemalt (1935)

Saarde