Kurat ja koer

Kurat ja koer

Lapsed istuvad ringis: kaks tükki on keskel ja üks on eemal. Ühel keskelolijal on kepp käes, see on „karjapoiss“, teine on „koer“, ümberolijad on „lambad“ ja eemal „hunt“. Karjane kõnnib ümber karja ja räägib: „Taku, taku tonni, vana naine vanni, Reet ketrab siidi, Maret maagib lõnga, tukk tuli pääle, heitis metsa magama. Koer, vaata lammaste järele, et hunt lambaid ära ei vii, ma lähen ise kodu pehmet pätsi otsima.“ Karjane läheb ära ja hunt võtab ühe lamba ära. Koer ei märkagi seda. Karjane tuleb tagasi ja loeb lambaid: üks, kaks ja kolm, on kõik alles. Siis annab ka koerale leiba. See kordub seni, kuni lambaid enam ei ole. Karjane tuleb ja saadab koera otsima: koer nuusib ja viimaks leiab hundi kätte ja siis läheb koer hundiga purelema. Talled pääsevad lahti, aga hunt murrab koera ära. Nii lõppeb mäng.

ERA II 96, 257/8 (7) < Paistu khk., Õisu v., Sultsi al. – Jaan Parts, Õisu algkooli õpilane < emalt (1935)

Paistu