Kraatsin

Kraatsin

Mängitakse väljas. Parem on, kui on hästi mitmekesine maastik, kus võimalik peita. Mängijate arv pole tähtis – mida rohkem, seda parem. Tõmmatakse umbes pooleteise meetri läbimõõduga ring maapinnale. Siis võetakse mõni kepike või kivi ja visatakse eemale, nii et teda on võimalik kätte leida. Otsija läheb ilma tagasi vaatamata kepi juurde. Selle aja sees on teistel võimalik end ära peita. On otsija kepi juurde jõudnud, toob ta selle ringi keskele ja hüüab: „Kraatsin, kraatsin, kepp on siin!“, mispääle ta hakkab teisi otsima. On otsija ringist eemaldunud ja keegi arvab, et ta enne teda ringile jõuab, jookseb ta sinna ja hüüab: „Kraatsin, kraatsin, mina olen lahti!“ Jõuab aga otsija enne ringile, siis hüüab ta jällegi: „Kraatsin, kraatsin, (kinnilöödava nimi) on kinni!“ Mängijaist, kelle otsija on kinni löönud, jääb kõige esimene uueks otsijaks. Ei õnnestu aga otsijal kedagi kinni lüüa, jääb ta ise teistkordselt otsijaks.

ERA II 96, 289/90 (1) < Paistu khk., Õisu v., Sultsi al. – Linda Toss, Õisu algkooli õpilane, s. 1920 (1935)

Paistu