Pealkiri
Lambakarjase mäng
Tekst
Mina hoian eide utte, kaitsen taadi suurta karja. Eit teeb mulle uue kuue, taat teeb karvase kasuka. Mängijaid on ükskõik kui palju. Tegelased on „karjane“, „koer“ ja „hunt“. Karjane käib ümber karja, lauldes: „Mina hoian eide utte.“ Hunt on sel ajal kuskil põõsas. Karjane loeb lambaid: 1, 2, 3, 4, 5... kõik alles. Annab Murile leiba. Selle aja sees hunt viib lamba ära. Nii kordub, kuni kõik lambad viidud. Siis läheb karjane koeraga lambaid otsima. Jõudes hundi juurde, küsib: „Ütle, vennas, mis sul selja taga on.“ Vastus: „Puuriit.“ Karjane: „Silmad pääs.“ Hunt: „Oksaaugud.“ Karjane: „Kas kutsuda võib?“ Hunt: „Võib.“ Karjane: „Utt-utt-utt.“ Lambad määgivad vastu. Nüüd peab karjane järele vaatama, kas mõni lammas vigane pole. Selleks võetakse puu. Ühe otsa juures karjane, teise otsa juures koer. On karjane poiss, lähevad lambad karjamaale minema. Iga kord, kui keegi üle läheb, tõstetakse puu üles. On ülemineja kärmas, siis on ta terve ja läheb karjamaale. Kui ta aga üle ei suuda hüpata, enne kui puu üles tõstetakse, on ta vigane. Nüüd vahetatakse osad: karjane ja koer mõlemad on tüdrukud. Sellejärele loetakse vigased lambad üle, ja nii palju kui vigaseid lambaid, saab hunt ihunuhtlust.
Täisviide
ERA II 105, 641/3 (5) < Viljandi khk., Uue-Võidu v., Ärumäe t. < Suure-Jaani khk., Olustvere v. – Erna Natalie Auksmann, Karula algkooli õpilane < Marie Jams, s. 1880 (1935)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Viljandi