Viruvinkel

Viruvinkel

Viruvinklit mängitakse, siis loetakse: „Otto potto, Toomas totto, piu pau puh“ jt. Lapsi võib olla ükskõik kui palju. Seda mängitakse toas ja õues. Loetakse nii mitu korda kui lapsi on. Iga kord, kui ühele „puh“ langeb, see enam loendamisele ei lähe. Ja kui kõik läbi on loetud, siis see, kellele „puh“ ei langenud, on „Viruvinkel“ – see suleb silmad sitsirätikuga ja lapsed lähevad ta juurde, puudutavad pähe. Ükshaaval läheb üks, puudutab pähe ja ütleb: „Viruvinkel.“ Viruvinkel ütleb: „Kasi nurka.“ See, kes puutus, ütleb: „Mitu sammu?“ Viruvinkel ütleb ühe arvu ja see astub nii palju sammusid, rohkem minna ei või. Kõik käivad kordamööda. Kui kõik paigal, siis hakkab Viruvinkel pimedas kobama. Kui kõik üles leiab, siis on see Viruvinkel, keda kõige enne kätte saab. Nimed on pääl: Helga on Viruvinkel.

ERA II 97, 17 (1) < Torma khk., Avinurme v., Lissi k., Tagavälja t. – Hermiine Velt, Sadala algkooli õpilane, s. 1922 (1935)

Torma