Hobuste ostmine

Hobuste ostmine

Siin on tegelasteks „peremees“, „ostja“ ja määramata arv „hobuseid“. Hobused istuvad seina ääres. Peremees annab igale hobusele hinna (näiteks 100, 200, 300 jne.), aga seda nii, et ostja ei tea, missugusel hobusel missugune hind on. Tema teab ainult, et hinnad on mingist arvust mingi arvuni (näiteks 100-st 600-ni jne.). Ta tuleb ja soovib peremehelt hobust osta, öeldes ka vastava hinna. Siis maksab ta selle raha (muidugi paberitükkides) peremehele. See hobune, kellel niisugune hind on, peab jooksma kohalt välja. Ostja katsub teda kinni püüda. Läheb viimasel see korda, on hobune tema. Jõuab aga hobune tüki aja pärast kohale tagasi lipsata, jääb ostja hobusest ja rahast ilma. Kui hobune on tulnud oma kohale tagasi, siis vahetab ta salaja mõne teisega väärtused. Nii kestab mäng, kuni kõik hobused ostetud. Märkus: ostja peab olema keskmine jooksja, sest vastasel korral ta kas saab hobused liiga ruttu, või ei saa neid üldse.

ERA II 99, 458/9 (2) < Tartu l. – Aleksander Erton, Tartu poegl. keskkooli õpilane, s. 1921 (1935)

Tartu l