Pealkiri
Krapatsi, kripatsi ehk katskii-mäng
Tekst
See mäng on niisugune. Esiteks tehakse maa sisse pisukene auk, umbes pooleteise tolli sügavune ja sama-laiune. Sellele augule tehakse neljakandiline joonis (ruut) ümber (mõnikord ka ümmargune), läbimõõduga umbes 50 cm (harjunud mängijad teevad ikka pisema, harjumata – suurema ruudu), mida kepi otsaga maa sisse veetakse. Augukene jääb ruudu keskpaika. Siis tehakse mängupulk, kandiline, umbes poolteist cm jäme ja 10–15 cm pikk (harjunud mängijad tarvitavad ikka lühemat pulka). Igal mängijal on omal kepp, millele otsa õnar lõigatakse, et pulka üles saab tõsta. Mängimine on niisugune. Mängija paneb pulga ruudu sisse augukese koha pääle (et pulga otsad augukese äärte pääle jäävad ja keskpaik kesk auku seisab). Siis tõstab kepiga – kepi otsast parema (ühe) käega kinni hoides – pulga augu päält üles ja viskab pulga õhku. Sellejärele lööb aga kohe ruttu, et pulk alla ei saa langeda, sellele kepiga külje pääle, et see eemale edasi lendab – mida kaugemale, seda parem. Üks on mängijatest (mängitakse kahe ja rohkema mängijaga) pulga viskaja, kes iga kord, kui pulk (kirjeldatud viisil) eemale lüüakse, seda mahakukkunud kohast mänguruutu viskab. Kui saab pulga mänguruutu visatud, vabaneb pulgaviskamisest ja astub ruudu juurde lööma, kuna aga pulgalööja tema asemele viskama asub. Ei saa ruutu visatud, siis jääb viskajaks edasi, kuni ruutu viskab. Teised mängijad aga löövad kepiga kaevamise pulka. Mängu alustatakse sellega, et jala pääl igaüks oma kepi edasi viskab. Kes viskamisel kõige jõuetum on, s.o., kelle kepp kõige ligemale lendab, peab esimesena pulka hakkama ruutu viskama. Kepi viskamisel tuleb enne joostes hoogu võtta. Minul kepiviskes õnne ei olnud. Mängiti 30–40 aastat tagasi.
Täisviide
ERA II 107, 497/9 (24) < Torma khk., Avinurme v. – Mihkel Sild (1936)
Maakond
Koguja
Kihelkond
Torma