Kurat ja jumal

Kurat ja jumal

Kaks last räägivad omavahel ilma teiste kuulmata, kes neist on kurat, kes jumal. Võtavad siis ühe käterätiku, seisavad postina teineteisest kaugemal ja hoiavad käterätti omavahel üleval, selle juures jorutades ühel toonil: „Sild om katski, sild om katski, tarvis silda paranda.“ Teised lapsed lähevad ridamisi kahe vahelt rätiku alt läbi. Viimase ette langeb rätik ja räti hoidjad küsivad: „Kumba juure lähed?“ Valib siis ühe neist, oma meelest jumala. Jälle algab: [noot] On kõik lapsed silla alt käies oma valiku teinud, siis haarab „kurat“ käteräti, keerab ruttu kursti ja hakkab oma poolehoidjaid peksma ja taga ajama, nii et jumal oma lapsi häälitseb ja silitseb ja hoiab, et „kurat“ neid lüüa ei tohi, mida see aga tähele panemata heameelega teeb.

ERA II 102, 25 (15) < Hargla khk. – J. Tamm (1935)

Hargla