Rõikamäng (ritku ema)

Rõikamäng (ritku ema)

Mängijaid on 6–8-ni. Harilikult mängitakse väljas õuel ja niidul. Ridaema istub murule ja teised sülle, üks jääb ritkuostjaks. Ritkuostja käib paar ringi ümber ritkuema ja ütleb: „Tere, tere, ritkuema!“ Ritkuema vastab: „Tere, tere, misä siiä tullid?“ „Ma tulli ritku otsma!“ vastab ostja. „Kosa tuu ritku pannid, mis ma sulle toona anni?“ küsib ritkuema. „Ma panni parsile, must kass sei ärr ja punane ai maha!“ vastab ostja. „Kos sa esi ollid?“ küsib uuesti ritkuemä. „Ma lätsi külalüsi saatma!“ „Kos latse olli?“ küsib ridaemä. „Latse tulli takan!“ „Ajanu ärr!“ käseb ridaimä. „Ai, ai, niikaua ku pagesiva kuupa!“ ütleb ostja. „Kaibnu välla!“ käseb ridaimä. „Kaibse, kaibse nii kaua ku lapju hand läts katski!“ „Minnü sepale!“ käsib ridaema. „Lätsi kah, sepp oll pallu paksu putru söönu ja ahu taadõ lahki lännü!“ „Mine siis võta edekambrist!“ käsib ridaimä. Ostja läheb ette ja kaabib kätega maad, ühtlasi katsub, kas ka ritk juba liigub, siis tõmbab ritku käsipidi üles ja nii algab uuesti, kuni kõik ritkud ostetud. Siis tuleb ritkuema saunakutsumine. Ostja tuleb ja kutsub ritkuema sauna. „Tule, tule sauna ridaimä!“ Ridaema vastab: „Mis puuga sul sann kütetü?“ – „Toomepuuga, ridäimä!“ – „Ei ma siis lähe, too om mõrru!“ – „Kasepuuga!“ – „Mõrru!“ – „Kuusepuuga!“ – „Mõrru!“ – „Vahtraga!“ – „Mõrru!“ – „Pihlakaga!“ – „Mõrru!“ – „Ubinapuuga!“ – „Mõrru!“ – „Mesipuuga!“ – „Jah, siis ma lää küll, mitme luku takan sul pini omma?“ – „Kümne luku takan!“ – „Veidü!“ vastab ridaema. „Sa’a luku takan!“ – „Veidü.“ – „Tuhandõ luku takan.“ – „Veidü!“ – „Miljoni luku takan!“ – „Siis ma küll lää!“ Ritkuema tõuseb üles ja hakkab minema, kuhu ostja teda veab, seni tulevad ritkulapsed, hakkavad koeramoodu haukuma ja kakuvad ridaema pikali. Siis algab mäng uuesti.

ERA II 102, 197/9 (1) < Rõuge khk., Tsooru v. – Liidia Kallas, Lepistu algkooli õpilane, s. 1922 (1935)

Rõuge