Sõrmuse peitmine

Sõrmuse peitmine

Üks peidab peosse, teine otsib. Kui otsija ära leiab, saab see ütlejaks, kelle käes oli raha või sõrmus. Kui kolm korda valesti peidetud, minnakse naist, meest võtma. Ütleja ja peitja lähevad eraldi ruumi. Märgivad sääl ühe nime ja tulevad tuppa. „Tere, tere, kus käisid?“ küsivad teised lapsed. „Kosjul,“ ütleb peitja. „Kus külas?“ küsivad teised. „Rohukülas,“ vastab peitja. „Mis naisel nimi?“ küsivad teised. „E“ on nime esimene täht. Nüüd mängivad ja ütlevad teised, üks punaste põskedega ütles: „Ehk Eevi?“ – „Ei ole eht.“ – „Emmi?“ – „Ei.“ Üks kostab: „Elvi?“ – „Jah, on!“ See, kes ütles „Elvi“, sai peitjaks ja endine ütlejaks. Mäng algab uuesti. Mängivad piiramata arvul.

ERA II 103, 215/7 (6) < Setu, Meremäe v., Jõksi k. – M. Haar, Puista algkooli õpilane (1935)

Setu, Meremäe v