Mängu nimi "stup"

Mängu nimi "stup"

Seda mängu saab väljas mängida. Sellest tähtsust ei ole, kuipalju inimesi on. Üks teeb nii palju augukesi maa sisse kui inimesi on, muidugi endale kah. Teistel on kohus otsida kas pall või mingisugune ümmargune kivi. Nüüd algab mäng pääle. Üks jaotab need augukesed ära, mis kellele saab. Nüüd võtab üks selle palli ja veeretab. Kelle auku pall seisma jäi, see peab palli kätte haarama ja ütlema „stup“. Aga teised jooksevad niikaua kui kuulevad, et öeldakse „stup“. Siis peavad nad seisma. Kes palli kätte võttis, see peab neile lööma, kui ei lähe pääle, saab sel „vurr“. Kõik tulevad kokku sinna aukude juurde ja tõmbavad sellele vurru, kellel pääle ei läinud. Siis määravad veel kohuse, et kui vurru saad, siis pead pool kilomeetrit ühe jala pääl minema, ainult ühes paigas saad puhata. Nüüd veeretab jälle teine. Kelle auku pall läheb, see hakkab palli võtma, teised põgenevad kas kakskümmend. Kui pall käes, hõikab ta kõvasti „stup“, siis peavad nad seisma. Tema lööb kellelegi, kes on lähemal. Kui pääle läheb, siis see peab jälle teisele lööma. Kui pall ei ole kellegi käes, siis võivad nad kõik joosta edasi ja võib ka ennast ära peita kuhugi kivi taha või võsastikku jne.

ERA II 103, 239/40 (6) < Setu, Meremäe v., Paklova k. – Ksenja Vislaoja, Puista algkooli õpilane, s. 1921 (1935)

Setu, Meremäe v