Riuha lüüminõ

Riuha lüüminõ

Noh, mängijaid võib olla umbes 6–8-kesi. Mängijad jaotatakse kahte rühma. Ühte otsa neli, teise otsa neli poissi. Riuhasid (riuh on niisugune puuots, mis püsib maa pääl seismas) võib olla 24 tükki, nii et ühte otsa saab 12 riuha ja teiste otsa 12 riuha. Üks rühm peab olema teisest rühmast kaugemal umbes kümme meetrit. No pannakse riuhad ühte otsa püsti ning teise otsa püsti. Kui on püsti pandud, siis tõmmatakse riuhade taha ühe sammu pikkune ristkülik. Siis on tarvis keppe. Keppe peab olema umbes 19 tükki. Siis jaotatakse kepid kaheks ära. Rühmad jaotavad mängijate keskel kepid ära, siis hakkab üks rühm keppidega teisest otsast riuhe maha loopima. Aga kui ta ei jõua sellest piirkonnast välja lüüa, mis riuhade taga on, siis on „tsiga“. Seda peab (külje pääl) säält välja peksma. Kui see rühm kõik kepid ära loopinud on, siis hakkab teine rühm jälle vastu teise otsa riuhe keppidega maha loopima. Kui kumbki rühm saab enne oma riuhad maha peksta, teisel on veel üleval riuhe, siis algab uus mäng. Kes ei jõudnud oma riuhe maha loopida, see peab panema oma riuhad ning teised riuhad üles. Siis algab jälle mäng ja kestab nii edasi. Aga kui mõlemad rühmad loobivad ühel ajal maha, üks on ära peksnud ning teine, siis vahetatakse kohad ära. Ja nii kestab see mäng edasi.

ERA II 103, 414/6 (7) < Setu, Vilo v., Parkanova k. – Ivan Luige, Truba algkooli õpilane, s. 1922 (1935)

Setu, Vilo v