Mäng

Mäng

(Sellel mängul nime ei tea.) Igale mängijale pannakse nimi. Kellele hobune, jänes, siga, lammas, kana, kuldnokk ja midagi muud. Üks mängija on nimepanija. Kui nimed pandud, hakkab see nimepanija nüüd iga mängija käest järjest küsima. Näide: Nime küsija: „Mis sul nimi?“ See, kelle käest ta nime küsib, peab ainult oma nime ütlema. Nagu oleks sel nimi „jänes“, siis peab ta ütlema ainult „jänes, jänes“. Kui ta mingisuguse teise sõna ütleb, peab andma pandi, või hakkab ta naerma, peab ka andma pandi. Küsija küsib selle jänese käest edasi: mis jänes teeb; kas jänes naerab; kas jänesel on mokk lõhki; kuidas ta läks; mitu hammast jänesel suus on; jänes lastakse püssiga maha; jänes süüakse ära. Nende küsimuste pääle peab „jänes“ ainult ütlema „jänes, jänes“. Kui ta midagi muud ütleb, või hakkab naerma, peab andma pandi. Nii küsib ta iga mängija käest järgimööda läbi. Kui kõik läbi küsitud, hakkab pantide väljajagamine. Kui mängitakse mitu korda, määratakse iga mängu algul uus küsija. See mäng on ka uuema aja mäng.

ERA II 108, 366/7 (9) < Setu, Meremäe v. – Paul Toomemägi (1937)

Setu, Meremäe v