Lipal käümine

Lipal käümine

Mängijaid võib olla kui palju tahes. Enne mängu algust pannakse tokk maa sisse ja toki külge pannakse sääl meetripikkune nöör. Nöör pannakse nii toki külge, et see hakkab ümber toki jooksma. Kui kõik mänguks tarvilik valmis (riided ümber toki pandud, riideid peab iga mängija andma ümber toki panemiseks, kas müts või midagi muud), algab mäng. Üks mängija võtab nööri ja vitsa kätte (vitsaks võib olla mingisugune väike lepaoks, millel lehed on küljes) ja hakkab ümber toki jooksma ja kaitseb riideid, ei lase teistel ära varastada. Nüüd, kui jooksja hakkab ümber toki jooksma, nöör peos, hakkavad teised jälle riideid varastama. Jooksja jälle kaitseb, ümber joostes vehib vitsaga. Kui kellelegi ära saab lüüa, hakkab see ümber toki jooksma ja peab veel karistuseks läbi lipu minema. Läbi lipu peab ta kolm korda minema. Aga kui ümberjooksja laseb veel kõik riided ära varastada ega saa kellelegi mängijaist ära lüüa, peab ta kuus korda läbi lipu minema. Läbi lipu peavad ka veel need käima, kes riideid ei saanud varastada. Ümber toki olevad, need peavad ka kolm korda läbi lipu minema. Kui mängijaist kedagi läbi lipu hakati laskma, seisid mängijad kahte ritta, võtsid mõned suuremad riided kätte, et sellega löömine mõjuks rohkem. Nüüd peab läbi lipu mineja läbi lipu minema. Kui ta läbi lipu jookseb, ei tohi mängijad talle vastu kõhtu ega vastu nägu lüüa, ainult selgapidi. Kes lõi sääl vastu kõhtu või vastu nägu, peab jälle selle karistuseks kolm korda läbi lipu minema.

ERA II 108, 410/2 (30) < Setu, Meremäe v. – Paul Toomemägi < Anast. Toomemägi (1937)

Setu, Meremäe v