Pealkiri
Mädamuna
Tekst
Selle tarbeks märgiti maha ring. Kõik mängijad pidid olema vähemalt ühte jalga pidi ringis. Üks mängijatest viskas palli õhku ja hüüdis teise mängija nime. Ülejäänud jooksid laiali. Kui mängija palli õhust kinni püüdis, võis ta hüüda järgmise, aga kui ei püüdnud, siis hüüdis palli kätte saades: „Stop!“ ja kõik pidid seisma jääma.
Seejärel luges palliga tegelane kolm suurt ja kolm väikest sammu (või mis iganes oli varem kokku lepitud) väljavalitud mängija poole (või valis „vaba maa“) ning küsis sellelt: "Leht, kuju või auto?" (siin on erinevaid nimetusi kuuldud). Ohver valis neist ühe. „Kuju“ tähendas, et ta ei tohtinud paigast liikuda, „leht“ tähendas seda, et ta võis liigutada, aga vähemalt üks jalg pidi maha jääma ja „auto“ tähendas seda, et ta võis jooksu pista.
Palliga tegelane üritas talle siis pihta saada (ülejäänud lidusid ringi poole tagasi). Kui sai, siis võis ohver üritada kedagi teist palliga tabada enne, kui need ringi jõuavad. Viimane palliomanik sai miinuse. Eelpool mainitud „vaba maa“ kujutas endast seda, et kõik võisid ringi tagasi joosta ja ükskõik keda võis visata. Kui mängijale kogunes kolm miinust, siis anti talle nimi. See oli ka keeruline.
Kõigepealt ütles nimesaaja: „Start!“ ja üks hakkas vaikselt tähestikku lugema. Kui ta „Stop!“ ütles, siis selgus, millise tähega nimi algab. Siis valiti välja viis võimalikult tobedat nime (aga ropp ei tohtinud olla) ja määrati iga sõrme jaoks üks. Seejärel sai nimesaaja valida, millist sõrme (nime) ta soovib. Edaspidi hüüti teda selle nimega. Kui keegi kasutas vale nime, siis tõi see ka miinuse kaasa. Minu viimasest mädamunamängust jäi mulle nimi Topsik.
Seejärel luges palliga tegelane kolm suurt ja kolm väikest sammu (või mis iganes oli varem kokku lepitud) väljavalitud mängija poole (või valis „vaba maa“) ning küsis sellelt: "Leht, kuju või auto?" (siin on erinevaid nimetusi kuuldud). Ohver valis neist ühe. „Kuju“ tähendas, et ta ei tohtinud paigast liikuda, „leht“ tähendas seda, et ta võis liigutada, aga vähemalt üks jalg pidi maha jääma ja „auto“ tähendas seda, et ta võis jooksu pista.
Palliga tegelane üritas talle siis pihta saada (ülejäänud lidusid ringi poole tagasi). Kui sai, siis võis ohver üritada kedagi teist palliga tabada enne, kui need ringi jõuavad. Viimane palliomanik sai miinuse. Eelpool mainitud „vaba maa“ kujutas endast seda, et kõik võisid ringi tagasi joosta ja ükskõik keda võis visata. Kui mängijale kogunes kolm miinust, siis anti talle nimi. See oli ka keeruline.
Kõigepealt ütles nimesaaja: „Start!“ ja üks hakkas vaikselt tähestikku lugema. Kui ta „Stop!“ ütles, siis selgus, millise tähega nimi algab. Siis valiti välja viis võimalikult tobedat nime (aga ropp ei tohtinud olla) ja määrati iga sõrme jaoks üks. Seejärel sai nimesaaja valida, millist sõrme (nime) ta soovib. Edaspidi hüüti teda selle nimega. Kui keegi kasutas vale nime, siis tõi see ka miinuse kaasa. Minu viimasest mädamunamängust jäi mulle nimi Topsik.
Täisviide
ERA, DK 137, < Pöide khk., Orissaare v., Orissaare al. < Kuressaare l. – Pille Tamm, snd. 1982. a. (2013).
http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html
Maakond
Koguja
Koguja sünniaasta
1982
Kihelkond
Kuressaare linn
Kogumisaasta
2013