Pealkiri
Anne, snd. 1959. a. Rapla maakonnas
Tekst
1. Miljöö
1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid!
Olen maalaps. Lapsepõlv oli väga fantaasiarikas. Kasvasime kolme õega, vend oli vanem. Ema oli raskesti haige, suri, kui mina (pere noorim) olin 13-aastane. Ühelt poolt oli minu lapsepõlv kurb, kuna mäletan ema voodihaigena. Hakkasin elu nägema varakult täis muresid. Aga lapsepõlvemängud olid meil elavad, vahest aitasid need kompenseerida mu kurbust...
1.2. Kui palju oli Sul aega mängimiseks (vaba aega)?
Oli väga palju aega, vaatamata sellele, et meil olid oma kohustused.
1.3. Mis oli Su meelistegevus?
Õega koos mängida ja tubade koristamine – värsked lilled laual; tähtpäevade tähistamine. Isaga looduses kondamine...
2. Mängupaik
2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms).
Meil õega oli mängunurk, kus oli palju mänguasju – põhiliselt mänguasjad olid loomad. Ja me mängisime tundide kaupa oma stsenaariumide järgi.
Isa oli ka meile mängumaja teinud, kus me fantaasia leidis ka kasutust...
2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal?
Kooli ajast mäletan põhiliselt kevadel ja sügisel keksu, kulli.
2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)?
Meie mängisime pidevalt. St, kui kohustused olid täidetud – mina hoidsin toad korras, keskmine õde talitas loomi, vanem õde tegi süüa ja luges väga palju. Tegelikult raamatuid armastasime kõik, sest ema oli külaraamatukogu juhataja.
Mänguseltskond
3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda.
Keskmise õega oli meil piiritult lai fantaasia. Mõtlesime ise olukordi välja ja ise täitsime rolle. Mänguasjadeks olid põhiliselt mänguloomad, mida (keda) isa meile ikka tõi, kui ta oli linnast tulnud (ema haiglas vaatamas käinud).
3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?
Koolis oli tegevus seotud rohkem pioneeriüritustega. Pinginaabriga tekkisid mul ka väga lähedased suhted.
3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos?
Poisid ja tüdrukud said väga hästi läbi.
3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone!
Ei mäleta neid.
3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida?
Minu ajal oli isal palju tööd ja ema oli haige. Aga nende kohalolekut tundsin pidevalt. Isa viis meid tihti loodusesse.
3.6. Kas ja mida mängisid üksinda?
Üksi olin oma mõtetega. Rääkisin loomadega. Kujutasin ette raamatukangelasi.
Mängu alustamine
4.1. Kuidas sündis otsus mängu alustamiseks?
Spontaanselt!
4.2. Kuidas selgitati välja püüdja või lugeja?
Kokkuleppeliselt. Kes peab esimesena? Kes on kull? Kes veeretab esimesena täringut? Jne.
4.3. Kirjuta mängualustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks?
Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa.
Inglismaa oli lukku pandud.
Lukuvõti katki murtud.
Mitu seppa peavad seda parandama,
ütled sina, vana tatinina....
5. Kirjelda mänge. Kirjelda iga mängu eraldi ja lisa mängukirjelduse juurde, millal ning kus sel moel mängiti.
5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne.
Tavaline peitus.
Mats (kull)
Ja rõhutan omavahelisi fantaasiamänge.
Seltskondades mängiti tavalisi üldlevinud mänge.
5.2. Seleta mängude reegleid (mängu nime, osaliste rolle, kasutatavaid esemeid) ning tavapärast kulgu. Kasuta abiks jooniseid.
Peitus
Keks
Kull
Lauamängud
5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)?
Fantaasiamängud olidki meie pärusmaa. Ja mänguloomadega. Ka n-ö pärisinimesed olid: Naljanina, Lokk, Leila, Othellos...
5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud?
Ei mäleta erilisi erinevusi, saime poistega väga hästi läbi.
Elektroonilised mängud
6.1. Millal tulid Sinu ellu mängimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid mänge nendega mängid?
Kõik see tuli minu ellu täiskasvanuna.
6.2. Kas oled mänginud ka videomänge? Missuguseid?
Ei ole mänginud.
6.3. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)?
Lauamängud.
1.1. Kirjelda alustuseks vabalt miljööd, kus lapsepõlves kasvasid!
Olen maalaps. Lapsepõlv oli väga fantaasiarikas. Kasvasime kolme õega, vend oli vanem. Ema oli raskesti haige, suri, kui mina (pere noorim) olin 13-aastane. Ühelt poolt oli minu lapsepõlv kurb, kuna mäletan ema voodihaigena. Hakkasin elu nägema varakult täis muresid. Aga lapsepõlvemängud olid meil elavad, vahest aitasid need kompenseerida mu kurbust...
1.2. Kui palju oli Sul aega mängimiseks (vaba aega)?
Oli väga palju aega, vaatamata sellele, et meil olid oma kohustused.
1.3. Mis oli Su meelistegevus?
Õega koos mängida ja tubade koristamine – värsked lilled laual; tähtpäevade tähistamine. Isaga looduses kondamine...
2. Mängupaik
2.1. Iseloomusta mängupaiku õues (koduõu, park vms) ning toas (kodus, sõprade juures vms).
Meil õega oli mängunurk, kus oli palju mänguasju – põhiliselt mänguasjad olid loomad. Ja me mängisime tundide kaupa oma stsenaariumide järgi.
Isa oli ka meile mängumaja teinud, kus me fantaasia leidis ka kasutust...
2.2. Kui palju ja kus mängiti koolis, pärast tunde ja vahetunni ajal?
Kooli ajast mäletan põhiliselt kevadel ja sügisel keksu, kulli.
2.3. Missugustel aegadel mängiti (õhtuti, nädalavahetustel, suvel vms)?
Meie mängisime pidevalt. St, kui kohustused olid täidetud – mina hoidsin toad korras, keskmine õde talitas loomi, vanem õde tegi süüa ja luges väga palju. Tegelikult raamatuid armastasime kõik, sest ema oli külaraamatukogu juhataja.
Mänguseltskond
3.1. Missuguste mänguseltskondadega oled koos mänginud, kui vanalt ja kus? Kirjelda oma mängukaaslasi: õdesid-vendi, mängusõpru, klassi- ja trennikaaslasi, sõpruskonda.
Keskmise õega oli meil piiritult lai fantaasia. Mõtlesime ise olukordi välja ja ise täitsime rolle. Mänguasjadeks olid põhiliselt mänguloomad, mida (keda) isa meile ikka tõi, kui ta oli linnast tulnud (ema haiglas vaatamas käinud).
3.2. Kas sõpruskond ja mänguseltskond kattusid? Kui tihti ja kus saite kokku, mida tegite?
Koolis oli tegevus seotud rohkem pioneeriüritustega. Pinginaabriga tekkisid mul ka väga lähedased suhted.
3.3. Kas poisid ja tüdrukud, eri rahvusest lapsed mängisid koos?
Poisid ja tüdrukud said väga hästi läbi.
3.4. Kirjelda mängude käigus ette tulnud tülisid ja konfliktsituatsioone!
Ei mäleta neid.
3.5. Kas vanemad ka lastega mängivad, mida?
Minu ajal oli isal palju tööd ja ema oli haige. Aga nende kohalolekut tundsin pidevalt. Isa viis meid tihti loodusesse.
3.6. Kas ja mida mängisid üksinda?
Üksi olin oma mõtetega. Rääkisin loomadega. Kujutasin ette raamatukangelasi.
Mängu alustamine
4.1. Kuidas sündis otsus mängu alustamiseks?
Spontaanselt!
4.2. Kuidas selgitati välja püüdja või lugeja?
Kokkuleppeliselt. Kes peab esimesena? Kes on kull? Kes veeretab esimesena täringut? Jne.
4.3. Kirjuta mängualustamise salme! Milliseid neist oled ise kasutanud, missuguse mängu alustamiseks?
Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa.
Inglismaa oli lukku pandud.
Lukuvõti katki murtud.
Mitu seppa peavad seda parandama,
ütled sina, vana tatinina....
5. Kirjelda mänge. Kirjelda iga mängu eraldi ja lisa mängukirjelduse juurde, millal ning kus sel moel mängiti.
5.1. Kirjelda erinevaid mänge: pallimängud, viskemängud, jooksumängud, peitusmängud, hüppemängud, tasakaalumängud, plaksutamismängud, sõrmemängud, pandimängud, kaardimängud, lauamängud, paberimängud, sõnamängud jne.
Tavaline peitus.
Mats (kull)
Ja rõhutan omavahelisi fantaasiamänge.
Seltskondades mängiti tavalisi üldlevinud mänge.
5.2. Seleta mängude reegleid (mängu nime, osaliste rolle, kasutatavaid esemeid) ning tavapärast kulgu. Kasuta abiks jooniseid.
Peitus
Keks
Kull
Lauamängud
5.3. Meenuta lapseea kujutlus- ehk fantaasiamänge, mida ise välja mõeldi, nt kodu, pood, arst. Kuidas mängisid mänguasjadega (nukkudega, autodega)?
Fantaasiamängud olidki meie pärusmaa. Ja mänguloomadega. Ka n-ö pärisinimesed olid: Naljanina, Lokk, Leila, Othellos...
5.4. Missugused olid poiste, missugused tüdrukute mängud?
Ei mäleta erilisi erinevusi, saime poistega väga hästi läbi.
Elektroonilised mängud
6.1. Millal tulid Sinu ellu mängimiseks arvuti ja mobiiltelefon? Missuguseid mänge nendega mängid?
Kõik see tuli minu ellu täiskasvanuna.
6.2. Kas oled mänginud ka videomänge? Missuguseid?
Ei ole mänginud.
6.3. Missuguseid mänge mängid täiskasvanuna (seltskonnamängud, arvutimängud, hasartmängud)?
Lauamängud.
Täisviide
ERA, DK 110, 173 < Tallinna l. < Rapla – Anne Piibur, snd. 1959. a. (2013).
Maakond
Kihelkond
Rapla
Koguja
Mälestustes kirjeldatud aastakümnend
Koguja sünniaeg
1959