Täringumäng

Täringumäng

On 6 täringut ja kordamööda visatakse neid. Kõige suurem arv (1–6) läheb arvesse ja pannakse kirja. Võidab see, kes kogub teatud punktide summa (nt 100 või 500 jne). *Kõik 6 täringu punktid loetakse kokku ja pannakse kirja. *Ette on antud kombinatsioonid, mis tuleb välja veeretada 5 täringuga. Veeretada võib kolm korda 1) 2 ühesugust; 2) 3 ühesugust; 3) 4 ühesugust; 4) 5 ühesugust; 5) üks paar; 6) kaks paari; 7) väike rida; 8) suur rida; 9) väike redel (nt kaks 1, kaks 3 ja üks 5 või üks 1, kaks 3, kaks 5 või kaks 1, üks 3, kaks 5); 10) suur redel (nt kaks 2, üks 4, kaks 6); 11) maja – 3 ühesugust ja 2 ühesugust 12) Veenus. Üks vise (nii palju punkte, kui on kõikidel täringutel kokku.) Iga viske järel võib jätta momendil sobivate punktidega täringud viskamata. Kokkuleppekohaselt mängu alguses täidetakse kombinatsioone kas kindlas järjekorras või siis igaüks valib ise, mida ta täidab. Visete jooksul võib oma arvamust kombinatsiooni suhtes muuta. Näiteks: veeretan täringuid. Arvud on 1, 2, 3, 6, 6. Tahan teha väikest rida ja panen kõrvale 1, 2, 3. Kuutega täringuid viskan veelkord. Nüüd tulid 3, 4. [Punktiga] 4 panen kõrvale ja veeretan vaid kolme punktiga täringut. Ja kahjuks ei tule 5, vaid hoopis 4. Nüüd võingi ma oma punktid panna kombinatsiooni "kaks ühesugust" või siis "neljad". Juhul kui need kombinatsioonid pole veel täidetud. Lõpuks, kui kõik on täidetud, loetakse punktid kokku.

RKM, KP 2, 709/10 (203) < Narva linn

Narva Eesti keskkool, 12. kl.

Narva linn

1992