Kummikeks

Kummikeks

Ka kummikeks oli parajalt paeluv tegevus. Tavaliselt osales kaks paari. Kaks hoidsid kummi, kaks hüppasid. Kõrgem oli neli või viis. Esimene kederkondi [pahkluu] juurde, teine põlvekõrgusel, kolmas puusadel, neljas keskkohal ja viies kaenla all või õlgade peal. Suuremad profid hüppasid ka kuuendat – kõrgus, mis oli kaela ümber. Oli kolm põhiharjutust: 1) makaronid e. makra; 2) keska; 3) ülehüppamine e. perekas (venekeelsest sõnast перелёт – ülehüpe. Kui kõik viis (neli) kõrgust olid hüpatud, siis tuli järgmine klass. Kitsas klass – kumm on ainult ühe jala ümber, kolmanda kõrguse ajal hoitakse kummi ühe näpuga, neljas kolme näpuga ja viies rusika laiusel. Stopikute klass – hüppaja käib kummi juures ringi ja kui kummihoidja ütleb: "Stop!", siis tuleb jääda seisma ja sealt kohast hüpatagi, kus seisma jäid, sealt hüppadki. Piim – makraid hüpatakse nii:ja teiselt poolt samamoodi. Keefir – makraid hüpatakse algul lähemale kummile ja siis üle teise kummi. Hobukesed – kõik hüpatakse nagu kapates. Pallikesed – kõik hüpatakse pidevalt veidi hüpitsedes. Segamisklass – pidevalt püüavad kummihoidjad eest ära minna, et ei saaks korralikult hüpata. Lai klass – kummi hoiakse väga laialt. Porgand – üks hoiab kummi jalalaiusel ja teine hästi laialt. Vaikimisklass – kogu hüppamise jooksul ei tohi naerda, kuigi kummihoidjad püüavad pidevalt naerma ajada. Kordagi ei tohi kätega maad puudutada. Kui üks hüpe läheb kummist mööda s.t. nt. kitsal klassil, siis on see viga. Paariline võib parandada teist ainult selles harjutuses, mille ta ise veatult sooritas. Kummikeksu hüppasime kodus ja majahoovis. Umbes 11–14 a.

RKM, KP 2, 713/4 (206) < Narva linn

Narva Eesti keskkool, 12. kl.

Narva linn

1992