Trihvaa

Trihvaa

"Trihvaad" e "Trihvi" mängivad need, kes õues on ja mängida tahavad. "Trihvaa" algab kas mõne mängualguse salmiga või visatakse näppe (Näppe viskama - kahel käel on 10 sõrme Käed on kas selja taga või rusikas. Keegi loeb 3-ni ning siis toovad kõik käed ette Kellel on 6, 5 või 10 - ühesõnaga nii palju, kui keegi ise tahab oma näppe harali ajada. Siis loetakse harali aetud näpud kokku. Oletame, et saadud arv on 25. Mängijad seisavad kas rivis või ringis. Keegi loeb 25-ni ning kelle peale jääb 25, see on pidaja.) Kui loetakse salmi, siis seistakse samuti kas ringis või rivis. Keegi loeb salmi ning kelle peale jääb viimane sõna, on pidaja. Vahel loetakse ka nii, et kelle peale näpp jääb, läheb rivist või ringist välja. Nii loetakse niikaua, kuni jääb järele üks, kellele pole kordagi näpp peale jäänud. See on siis pidaja. Viimast varianti kasutatakse harva, sest see võtab kaua aega. Kui on teada, kes on pidaja, määratakse piirid ja mäng võib alata. Pidaja läheb seina juurde (tavaliselt kuskile nurka) seljaga teiste poole ning katab silmad kätega külgede pealt, et ta ei näeks midagi. Siis keegi toksab pidajat selja peale Selle peale keerab pidaja ennast ümber ning vaatab mängijaid. Aga mängijad ei tohi öelda talle, kes toksas, vaid naeravad ja näitavad kätt, millel on sõrmed rusikas ning pöial püsti ees. Kui pidaja arvab toksaja ära, siis peab toksaja pidajaks hakkama. Kui aga pidaja ei arva toksajat ära, siis öeldakse talle toksaja. (Pidaja võib toksajat arvata ainult üks kord). Peale toksaja arvamist kas uus või vana pidaja keerab uuesti selja ning loeb kas 100 või 50-ni. Kui loetakse 100-ni, siis loetakse nii: 10, 20, 30, 40 jne Seda ka aeglaselt. Kui loetakse 50-ni, siis loetakse nii: 1, 2, 3, 4 jne Sel ajal, kui pidaja loeb, peidavad mängijad ennast piiride ulatuses. Kui pidajal on 100 või 50 täis, hüüab ta kõigest jõust, et ta tuleb. Siis teavad mängijad, et võib hakata kokkulepitud ukse, seina, posti vms suunas liikuma. Keda pidaja ei näe ning mängijal õnnestub jooksta posti, seina, ukse vms juurde, peab ta seda käega puutuma ja hüüdma: "Mina, trihva, lahti!" või siis nimega (nt nimi on Merle: "Merle, trihva, lahti!"). Kui pidaja näeb mängijat jooksmas seina, ukse posti vms juurde ja ta on mängijast kiirem jooksja või on mängija liiga kaugel, siis võib pidaja joosta ukse, posti, seina vms juurde ning seda käega puudutades hüüab (nt nimi on Aiki): "Aiki, trihva, kinni!". Kui pidaja näeb kedagi kuskil hiilimas või piilumas, jookseb ta ukse, posti, seina vms juurde ja hõikab (nt nimi on Maris): "Maris, trihva, kinni!", siis peab kinni löödud mängija välja tulema. Seda mängitakse niikaua, kuni kõik mängijad on välja tulnud. Siis on järgmise mängu pidaja see, kes esimesena kinni löödi. Kui pidaja ei löönud kedagi kinni, siis peab ta uuesti pidaja olema. Vahepeal, kui keegi tahab veel mängu tulla, peab ta pidaja olema.

RKM, KP 39, 97/101 (2) < Võru l.

1980

Võru I keskkool, 6.a kl.

< Võru l.

1992