Pealkiri
Kakskümmend üks
Tekst
"Kahtkümmend ühte" tuli samuti korvi juures mängida. Seda võis ka üksinda harjutada, kuid mitmekesi oli lõbusam. Ühe viskekorra ajal võis teenida kõige rohkem kuus punkti. Alustati vabaviskejoonelt. Kui sisse läks, said kolm punkti. Ükskõik, kas pall läks korvi või puudutas vaid korvilauda, pidi laskma tal korra maha põrgata. Kui korvilauastki mööda viskasid, oli järgmise võistleja kord. Teisel viskel said sisseminemise eest kaks punkti ning pall tuli kohe pärast korvirõnga või -lauapuudutamist kinni püüda. Viimase viske sissesaamise eest saadi üks punkt. Kui olid kõigil kolmel korral järjest sisse saanud, oli uuesti sinu viskeseeria kord. Muidu pidid ootama või vaatama, mida teised mängijad tegid. Mängiti kas kahekümne ühe või kahekümne kahe punktini. Viimasel juhul loeti punkte kahekümne üheni ja tagasi. Kui sul oli kolmteist või kakskümmend üle kahekümne ühe või alla nulli punkti, siis "läksid lõhki". See tähendab, et su punktide arv muutus esimese ringi ajal "lõhki minnes" nulliks, teise ringi ajal kahekümne üheks. Mängijaid enamasti üle nelja ei olnud.
Täisviide
RKM, KP 50, 116/7 (71) < Tallinn
Maakond
Koguja
Koguja sünniaasta
1976
Koguja sugu
Kool ja klass
Tallinna 37. keskkool, 10.b kl.
Kihelkond
Tallinn
Kogumisaasta
1992