Pesapall

Pesapall

Jälle kaks võistkonda. Loositakse, kumb hakkab viskama, kumb läheb platsile püüdma. Mängitakse tennisepalliga. Rahvastepalli mängitakse võrkpalliga. Niisiis, võistkond, kes viskab, moodustab järjekorra. Võistkond, kes püüab, asetab ühe mängija "stoppariks" (see, kes ütleb "stopp", ja mäng peatub) ja ülejäänud jagab platsile. Võistkonnas peab olema vähemalt 3 mängijat, kokku siis 6, et mängida saaks. Viskaja eesmärgiks on visata pall platsile nii, et püüdjad kätte ei saaks. Mängupiiridest välja visata ei tohi! Peab viskama vähemalt esimese "pesani", mis kas joonistatakse maha või on selleks puu, liivakast ... Viskaja peab oma viske jooksul jooksma võimalikult palju pesasid läbi, ületades otsajoone, tuues võistkonnale punkti. Kui püüdjad saavad palli õhust kätte, viskaja joosta ei tohi, kui aga on pall maas käinud, peab püüdja stopparile palli viskama ja viimane ütlema "STOP!". Kui jooksja on just lahkunud eelmisest pesast, võib ta tagasi minna, aga kui jooksja on poolel teel teise pessa ja kõlab "STOP", siis on ta "surnu", st et ta peab minema tagasi viskejärjekorda. Surnu on samamoodi siis, kui pall visatakse alla esimese pesa, mängupiiridest välja või püütakse pall kinni. Tavaliselt on "elusid", mida raisata, 3–10. Selle aja jooksul kogunenud punktid kogutakse, kirjutatakse üles ja võistkonnad vahetavad kohad. Mängu võidab see võistkond, kes oskas oma elusid hoida ja kogus seega rohkem punkte. Pesasid võib läbi joosta ka ühekaupa – nii on kindlam, kui tulevane viskaja on kehvakene. Samuti, kui esimene pesa on vaba, võivad teised jätta jooksmata. Alati peab olema viskaja(id). Kui viimane viskaja jooksma hakkab, peab esimene viskaja ületama otsajoone. Surnuid saab teisele võistkonnale teha ka nii, et püütud palliga puutud jooksjat.

EFA, KP 58, 78/9 (6C-2) < Rõuge khk.

15a

Pikakannu põhikool, 8. kl.

Rõuge khk.

2007