Uudiste arhiiv
Folklore: EJF 57: Ajalookultuur ja valitud minevik
Soovitame lugemiseks Folklore: Electronic Journal of Folklore 57 numbrit.
Külalistoimetajate Anne Heimo, Ene Kõresaare ja Pauliina Latvala koostatud number on pühendatud „Ajalookultuurile ja valitud minevikule.“ Artiklid keskenduvad problemaatikale, miks ja kuidas teatud aspektid minevikust esile tuuakse, samas kui teised maha vaikitakse, ning kuidas möödaniku teod ja protsessid on kaasatud kultuuriajaloo kujundamisse.
Ene Kõressaare sissejuhatav teoreetiline artikkel analüüsib valitud minevikke ümbritsevaidtähistavaid mõisteid. ‘Mnemooniline pööre’ kultuuri uurimises lõi mitmepalgelise mõistemaastiku, mida iseloomustab samaaegselt põimitus ja eraldatus. Kõresaar käsitleb valitud minevike uurimise mõistete suhteid distsiplinaarsetes ja distsipliiniülestes kontekstides. See tõi esile põhimõtted, mida kultuuri uurimisel kasutatakse, ning mis tähistasid mineviku käsitlemist võimalusena jälgida ühiste suhete trajektoore. E. Kõresaar käsitleb selle käigus tekkinud mitmekülgse maastiku algpõhjusi ja võimalikke arengusuundi. Autor rõhutab suurenenud teadusharudevahelist huvi selle vastu, kuidas minevikku erinevates avalikes sfäärides kujutatakse.
http://www.folklore.ee/folklore/vol57/koresaar.pdf
Anna Sivula korporatiivne kultuurilugu ning kasulik tööstuslik ajalugu keskendub firmade ajaloo kultuurile ja firma ajaloo väljendusvormidele Soome puuvillafirma Porin Puuvilla näitel. A. Sivula tutvustab analüütilist nelikvälja, milles peituvad nii ajaloo „haldamisetaltsutamise“ sisemised kui välimised dimensioonid: kuidas ja miks erinevad tegelased valivad jäädvustamiseks ühe mineviku ning jätavad teise kõrvale.
http://www.folklore.ee/folklore/vol57/sivula.pdf
Tuomas Hovi käsitleb oma artiklis Ajaloo kasutamine Rumeenia Dracula-turismis kuulsa popkultuuri ja kohaliku turismi uju - Krahv Draculat - ning toob esile, milliseid ajalooperioode ja iseloomustusi kasutatakse ning rõhutatakse temaga seoses, ja mis nende valikute taga peitub.
http://www.folklore.ee/folklore/vol57/hovi.pdf
Saami kultuuri järjekordne käsitlus, seekord traditsiooni, kultuuri konteksti ja tavade näitel pärineb Coppélie Cocqi sulest. Artikkel käsitleb traditsiooniks muutmist taaselustamise nimel, eeskätt huvitab autorit mõiste „traditsioon“ kasutamine põlisrahvaste diskursuses. Sama terminit kasutatakse ka tähistamaks taaselustamise käigus välja pakutud tavasid, kusjuures rõhutatakse „traditsiooni“ protsessuaalset ja põhjuslikku külge, mille hulka kuuluvad ka loomingulised algatused, mis püüavad traditsioone hoida elusatena, mitte kivinenutena.
http://www.folklore.ee/folklore/vol57/cocq.pdf
Artiklis Õiguse kantsidest seikluspaikadeks jälgib Grete Swensen, kuidas ja milliste meetoditega kujundatakse on kahest varasemast vanglast kultuuripärand: millised protsessid saavad alguse, kui algupäraseid karistusasutusi hakatakse tõlgendama kultuuripärandina? on saanud kultuuriasutused. Toetudes „dissonantse kultuuripärandi“ kontseptsioonile näitab Swensen, et kultuuripärandi loomes vanglahooned „puhastatakse“ ja kommertsialiseeritakse ning ühtlasi eemaldatakse nende inimeste „hääled“, kes kunagi kuulusid nende ehitiste ellu.
http://www.folklore.ee/folklore/vol57/swensen.pdf
Provokatiivse pealkirjaga käsitluses ‘Valimispäeval sidus kaasa naise jalga pidi laua külge, et ta ei saaks hääletada“ uurib Pauliina Latvala Soome näitel soo ning poliitiliste juttude seoseid materjalis, mis koguti Soome Kirjandusseltsi Folklooriarhiivi projekti "Poliitika ja võimumängud" käigus aastail 2006–2007. Selles andmekorpuses on sooline poliitiline pärimus esitatud nii nagu see esineb tavainimeste ettekujutustes ja juttudes.
http://www.folklore.ee/folklore/vol57/latvala.pdf
Anne Heimo vaatleb artiklis Veelkord Soome Kodusõjast 1918: digitaalne järel, kuidas on internetis esile kerkinud Soome Kodusõja valus kogemus, mida eelistati ametlikult unustada või mitte tunnustada. Artikkel jälgib analüüsib kaasava ajalookultuuri ja rahvapärase autoriteedi vaatepunktidest, kuidas mälestatakse kodusõda ja mälestamist nii eraisikute kui institutsioonide kodulehtedel, rääkimata sotsiaalmeediast, kaasavast ajalookultuurist ning rahvaautoriteedi vaatekohast.
Lühiuudiste osas antakse ülevaade temaatilistest konverentsidest, kaitstud doktoritöödest ning tutvustatakse uusi raamatuid.
Folklore ilmub trükisena ja veebis täistekstina alates 1996. http://www.folklore.ee/folklore; http://dx.doi.org/10.7592/FEJF
