Uudiste arhiiv
2021. aasta Eesti folkloristika preemia väljakuulutamine 27. mail kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42)
Koostöös Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri sihtkapitaliga annab Akadeemiline Rahvaluule Selts välja Eesti folkloristika aastapreemiat, mille eesmärk on esile tõsta eelmise aasta jooksul silma paistnud folkloristi teadustegevust.
Sel aastal esitati preemiale kaks kandidaati: folklorist Mari Sarv ja keeleteadlane Asta Õim.
Mari Sarve puhul tõsteti esile tema uurimistööd digihumanitaarias rakendatavate meetodite kasutamisvõimalustest regilaulude analüüsimisel ning mitmekülgset tegevust folkloristika populariseerimisel ja humanitaarteaduste eest kõnelemisel.
Asta Õimu puhul hinnati tema koostatud ja kommenteeritud monumentaalväljaannet „Eesti kõnekäänud I-II“ ning pikaaegset tööd keeleteaduse ja folkloristika alal.
Tänavune preemiasaaja kuulutatakse välja 27. mail kell 16.15 algaval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolekul Eesti Kirjandusmuuseumi saalis. Üritusele pääseb kutsetega.
Preemia väljakuulutamisele eelneb eelmise aasta laureaadi Piret Voolaiu ettekanne “Kaugõppe kujutamine koroonaaja meemides: huumor kui toimetulekumehhanism”.
COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutest ja erimeetmetest üks olulisemaid on olnud kindlasti tavapärase (õppe)töö ümberkorraldamine, lähi- ehk kontaktõppe kõrval tuli kiiresti kohaneda kodu- ja kaugõppega, veebi- ja põimõppega. Eriolukorraga kaasnenud uus elukorraldus kajastus otsemaid laialdases folklooris, sh internetimeemides. Distantsõppemeemid pakuvad alternatiivse vaate ühele piiranguteaja olulisele õppevormile, aga ka distantsõppega seotud sotsiaalsetele tahkudele.
Ettekandes analüüsitakse distantsõppe kujutamist humoorikates meemides, tuues esile nii õpilase, õpetaja kui ka lapsevanema vaatepunkte. Otsitakse vastuseid uurimisküsimustele: millised üleilmsed/kohalikud jooned ilmnevad eesti kaugõppe-meemides, kuidas on õpilased kasutanud neis meemides muid kultuuriressursse (nt popkultuurielemendid, mis on eelnevalt tuntud kirjandusest, filmikunstist, muusikast ja mujalt), mida kõnelevad meemid laste-noorte ja vanemate vaheliste, samuti õpilaste ja õpetajate vaheliste suhete kohta. Üldistades – millised kaugtööga seotud käitumismustrid valitsevad, mida tajutakse probleemidena, mille üle meemide põhjal otsustades nalja heidetakse?
Päeva lõpus avatakse Eesti Kirjandusmuuseumi trepigaleriis Maila Jürgensoni loodusfotonäitus „Aastaring“. Fotod on jäädvustatud Tartumaal Tükil, Ilmatsalus ja Rahingel. Autori sõnul oli tema unistuseks lapsepõlves saada endale fotoaparaat. Esimese fotoaparaadi sai ta kingituseks oma lastelt. See andis võimaluse jäädvustada loodust. Maila Jürgenson on erialalt eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööline. Näitus on avatud sügiseni.
Lisainfo: Kärri Toomeos-Orglaan (karri.toomeos@folklore.ee, +372 55571447)
