Uudiste arhiiv
Ilmus Mäetaguste erinumber “Erakirjad kui uurimisallikad”
Ajakirja Mäetagused 86. number “Erakirjad kui uurimisallikad” põhineb Eesti-uuringute Tippkeskuse 2022. aastal toimunud konverentsi „Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris“ materjalidel.
Triinu Ojamaa ja Maarja Hollo annavad artiklis „Kirjažanrist Euroopa kultuuriloos ning kirjavahetuste avaldamisest ja uurimisest Eestis“ ülevaate viimaste aastakümnete suundumustest erakirjavahetuste publitseerimises ja uurimises.
Triinu Ojamaa artikli “Eesti mobilisatsioonipõgenike kirjasuhtlusest Soome Jätkusõja ajal” teemaks on põgenike kirjad. Autor analüüsib Eestist mobilisatsiooni kartuses Soome põgenenud Harri Kiisa, Boris Kuuma, Ilmar Mikiveri, Olev Mikiveri ja Heino Mikiveri – kirju Ilmar Laabanile, heites valgust ka sõjaaja kirjavahetuse eripäradele (mitme inimese sõnum ühes kirjas, tsensuuri ülekavaldamised jne).
Tiina Kirsi ja Marin Laagi artikkel “Luulesõrestik üle ookeani. Marie Underi ja Ivar Ivaski kirjavahetuse teemaanalüüsi poole” on pühendatud kahe eesti kultuuris silmapaistva isiku mahukale kirjavahetusele (1957 kuni 1972).
Anna Hukka käsitlus “Kirjanik Valev Uibopuu perekondlik kirjavahetus eksiilis: ühise kirjade ruumi loomine distantsi lühendamise abil” põhineb Teise maailmasõja keerises Rootsi pagenud Uibopuu kirjavahetusel abikaasa Tuuli Reijoneniga Soomes.
Katre Kikas jätkab rahvaluulekogujate kirjavahetuse analüüsi. Uurimuse „Ma palun saatke mulle üks erakiri…“ Intersubjektiivsus Jaan Saalvergi kirjades Jakob Hurdale“ keskmes on Jüri kihelkonnast pärineva põllumehe ja rahvaluulekoguja Jaan Saalvergi (1874–1932) kirjad Jakob Hurdale, tema pöördumiste laad ja eesmärgid.
Maarja Hollo artiklis ““Mis on möödas ega see ei kordu...” Kurt Eiskopi kirjad Edith Eiskopile aastaist 1940–1941 kui ajalootunnistaja tunnistus” on vaatluse all mehe kirjasuhtlus armastatud naisega. Armastuse ja armukadeduse kõrvale mahub kirjades ka muu, näiteks argielu Eesti Vabariigi viimastel iseseisvuskuudel.
Lisaks kirjavahetuste teemale leiame Eva Toulouze’i, Nikolai Anisimovi ja Ranus Sadikovi vaatluse „Diasporaa etnokultuuriline portree Kesk-Venemaal: Kama-tagused udmurdid, moodustumine, kultuur ja suhted naabritega“ ning järelehüüded Mordva etnoloogile Nikolai Mokšinile ning Dan Ben-Amosele.
Lugeda saab toimunud konverentsidest-seminaridest, lisatud on ingliskeelsed kokkuvõtted.
Ajakirja lugema pääseb siitkaudu
