SEOSETIHEDUS MITTE-LÄÄNEMERESOOME NAABERRAHVASTE VANASÕNAAINEGA
Eesti eri piirkondades
Ka Eesti kihelkondade seosed mitte-läänemeresoome naabrite (st. vene, läti, saksa ja rootsi) vanasõnadega on arvutatud pelgalt PS-is leiduva materjali põhjal. Eriti suuri paradokse need suhetepildid ei kätke ja ka eri arvutusvariandid tõlgendavad suhteid üsna ühetaoliselt.
VENE:
Eesti kihelkondade suhetes vene vanasõnamaterjaliga näivad tugevaimad plussalad olevat
1) Eesti kagupoolseimad alad (Setu, Vastseliina, Räpina);
2) teatav bukett Pärnu- ja Viljandimaa kihelkondadest;
3) Saaremaa või osa sellest.
Esimene neist on etniliste ja folkloorsete üldtaustade põhjal igati ootuspärane, kolmas võiks ehk seletuda samal viisil nagu vepsa ja vadja suhete "Saaremaa fenomen", teise kohta ei julge ma esialgu oletada isegi seda, kas ta esindab midagi tegelikku (nt. suurt ühisosa vene ja läti aine vahel) või eesti materjali ebaautentsusest ja/või juhuslikkusest tulenevat müra.
LÄTI:
Eesti kihelkondade suhtepilt läti materjaliga on ootuspärane: tihedaimad seosed langevad Mulgisse ja seda ümbritsevaile aladele. Pluss-miinusjoon on loode-kagusuunaline.
SAKSA:
Eesti kihelkondade suhted saksa materjaliga on tõlgendajale taas üsna suur reebus. Plusspiirkond justkui väldiks enamikku perifeerseid alasid ühtaegu (v.a. Lääne- ja Saaremaa). Kuna sakslased polnudki eestlastele naaberrahvas selle sõna tavalises mõttes (nagu soomlased, venelased või lätlased), vaid asusid eestlastega läbisegi kogu Eesti alal, nii mõisates kui linnades, siis polegi ehk selline "antiperifeerne" konfiguratsioon lõppeks eriti ebaloogiline: saksa laenud satuvad suhtelisse paremusse neil aladel, kus muude laenude osakaal on suhteliselt väike.
Eesti-saksa vanasõnaparalleelid nende kogusummas on seni süstemaatiliselt välja selgitamata, kuigi tehnilised eeldused selleks oleksid päris head. Seniste juhumuljete põhjal on mul eelaimus, et kui see töö kord tehtuks saab, siis võib selguda, et eesti-saksa vastete hulk on vapustavalt suur, palju suurem kui eesti-läti, eesti-vene või isegi eesti-soome paralleelide hulk.
ROOTSI:
Sarja viimane kartogramm esitab Eesti kihelkondade suhteid rootsi materjaliga. Rootsi vastete lokaliseerumispilt, eriti vasakpoolsel λ-koefitsientide kaardil, on mitte-läänemeresoome ainestikest vist küll ilmekaim ja kauneim. Kuid kuna Lääne-Eesti vanasõnaaines on esindatud üldiselt väga madalate absoluutsagedustega ja parempoolne residuaalikaart pakub tihedamaid seoseid rootsi ainega hoopis Kirde-Eestisse ja saartele, peitub siin järjekodne vihje vajadusele leida kätte ka seni teadmata eesti-rootsi vasted ning parandada arvutusmeetodeid.
