"Väikese murdesõnastiku" järgi (vastavalt II lk. 770 ja I lk. 178) on verbide hüppama ja kargama levikuvahekorrad sellised, nagu näitavad kaardid 1 ja 2.

Kaart 1	Kaart 2

Ei julgeks väita, et neil levikupiltidel miski millestki oluliselt erineb. Hea tahtmise korral võib öelda, et kargama-verbi on Lõuna-Eestist mõneti tihedamalt üles kirjutatud.

Iga eesti keele kõneleja teab, et
1) hüppama ja kargama on teatava traditsioonilise paariku komponendid;
2) hüppama on kirjakeeles neutraalne sõna, kargama aga "markeeritud" (stilistiline, retooriline) sõna.
Minu intuitsioon ütleb veel, et kargama on kuidagi lõunaeestilise maiguga sõna, aga ma ei taipa esialgu, miks mulle nii tundub.

Kui vaadata kargama-verbi esinemust eesti võrdlustes jm kõnekäändudes ja fraseologismides (kaart 3), siis see esinemus tervikuna nii väga suur ei ole, ja sestki piskust on suur osa keelekogude materjal, sh. Wiedemanni sõnaraamatu järgi välja küsitletud (või halvemal juhul: pigistatud) esinemus. Kuid ka siin on Narva-Pärnu joonest kagusse jääv ala selgelt tihedamini esindatud kui sellest loodesse jääv ala. St. midagi lõunaeestilist siin nagu heiastuks.
Kui vaadata eraldi neid võrdlusi jt. fraase, kus hüppab ja kargab on samas tüübis teineteist väljavahetavad sünonüümid (nagu hüppab ~kargab kui kits ~konn ~orav, hüppas ~kargas persega näkku vmt.), saame nende suhetest pildi, mida näitab kaart 4.

Kaart 3	Kaart 4

See aitab ehk kargama-verbi "lõunaeestilisuse tunnet" täpsustada: kas on nii, et stilistilise keelendina, eriti nt. alliteratsioonilistes ühendites, võib kargama esineda kus iganes, hüppama-verbi "tehnilise sünonüümina" aga ainult Lõuna-Eestis?

Enda meelest suurepärase polügoni või isetekkelise küsitluskava selle oletuse kontrollimiseks leidsin eesti vanasõnast EV 12287, kus on juttu sellest, et kui tõnisepäeval ~küünlapäeval ~seitsmevennapäeval ~... niigi palju päikest näitab või sajuvahet on, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis saab veel heina teha või head ilma vm. Selle põhjal võiks küll arvata, et hüppama tähenduses 'hüppama' on üle-eestiline sõna (kaart 5), aga kargama tähenduses 'hüppama' on lõunaeestiline (kaart 6).

Kaart 5	Kaart 6

Ka muudest vanasõnadest jääb muljeid, et seal, kus hüppama ja kargama on sünonüümid (st. vahetavad teineteist ühe tüübi variantides välja), on kargama lõunaeestiline, nagu ütlustes vähe jaguvatest toitudest, millega saab vaid üle aia hüpata (kaart 7), kus aga kargama on ainuvalitsev ja tähendab mingit ebamääraselt augmentatiiv-groteskset laia, retooriliselt markeeritud liigutust, seal võib kargama-verbi levikupilt olla üsna suvaline, nagu vanasõnas koerast, kus ülesandeid järjest edasi delegeeritakse, kuni sabaots ütleb: "Karvad, karake ise!" (kaart 8), sh. valdavalt põhjaeestiline, nagu vanasõnal EV 12634 (kaart 9).

Kaart 7	Kaart 8

Kaart 9