LAHEMAA VANASÕNADE LEVIKUPILTE

Raamatus "Meri andab, meri ottab. Valimik Lahemaa vanasõnu" (Tallinn, 1981, lk. 6–36) ja kirjutises "Lahemaa vanasõnade iseloomustamiseks" (kogumikus "Lahemaa uurimused II. Rahvuspargi asustusajalugu ja etnograafia" (Tallinn, 1985, lk. 88–103)) on skitseeritud peamised piiratuma ulatusega levikupiltide tüübid, milles kõige sagedamini satuvad osalema "Lahemaa kihelkondadest" (Kuusalust, Haljalast ja Kadrinast) pärinevad vanasõnatekstid, ning toodud näiteks paar tosinat levikukaarti. Need levikutüübid osutusid umbes sellisteks, nagu näha järgnevail kaartidel.

1. Puht-lahemaaline (Kuusalu ja/või Haljala ja/või Kadrina kihelkonnaga piirduv) levikutüüp:


2. Tüüp, kus levik haarab ühe või mitu "Lahemaa kihelkondadest" ja ühe või mitu nende naaberkihelkondadest:


3. Kirderannaline levikutüüp:


4. Ranna-Eestit ja Põhja-Tartumaa kihelkondi haarav levikutüüp:


5. Idaeestiline levikutüüp — maksimumina Ranna-Eesti + Tartumaa + Võrumaa + Setumaa:


6. Viru-Järva levikutüüp:


7. Tüüp, kus levik ulatub Ranna-Eestist u. Haljala – Võrtsjärve joont pidi lõunasse:


8. Levikutüüp põhjarannik + looderannik + läänerannik + saared:


9. Laiem põhjaeestiline levikutüüp oma mitmeis modifikatsioonides:


10. Perifeersete kolletega (nt. Ranna-Eesti + Mulgi või Ranna-Eesti + Kagu-Eesti + saared vm.) esindatud levikutüüp: