Sõber sõbra perse koorib
(EV 11042; u 265 rahvaehtsat teksti)

Alloleval kaardil on eristatud patsiendi (sõbra / naabri) ja ta kehaosa (perse / naha) või pükse märkiva sõna (püksid / kaatsad ~ kalsad) kombinatsioonid. Need lokaliseeruvad umbes järgmiselt:
(1) Sõbra perse on idaeestiline ja ühtlasi kogu tüübi dominantvorm, nt: Sõber sõbra perse kuorib (Hlj); Sõber ike sõbra perse koorib (Kod); Küll sõber sõbra perse koorib (Lai); Eks sõber ikke sõbra perse kuari (Iis); Sõber sõbra perse kuur (Räp); Sõbõr iks sõbra perse koord (Ote); Küll sõber sõbra perse koor (San).
(2) Piki Läti piiri kulgeb üsna kitsas ja selgepiiriline pükste ala, kusjuures Võru- ja Setumaal on need sõbra püksi, Mulgis aga naabre püksi, nt: Sõbõr sõbra püksi kuur (Se); Sõbõr õks sõbra püksi kuur (Rõu); Sõber köörib naabre püksi (Pst); Sõber küür naabre püksi (Krk).
(3) Kaatsad on saarte murdesõna, kaadsa' võru ja setu murdesõna ja kal(t)sa(d) tuntud kogu Lõuna-Eesti alal, osalt ka Põhja-Viljandi- ja -Pärnumaal. Niimoodi on nad (põhiliselt kaatsad ja kaadsa') kinnistunud sõber-patsiendi külge ka kõnealuses vanasõnas – nt Saaremaal: Söber koorib söbra kaatsad (Khk); Sõber sõbra kaatsad koorib (Jäm); Söber pühib söbra kaatsad (Pöi); või Kagu-Eestis: Sõbõr sõbra kaadsa kuur (Se); Sõber sõbra kalsa kuur (Urv).
(4) Selles vanasõnas näib üsna haruldase erandina tekkinuvat keskeestiline erivorm – alliteratiivne naabri naha, nt: Sõber koorib naabri naha (Ksi); Sõber koorib naabre nahka (Pee); Sõber koorib tihti naabri nahka (JJn). Sellega vaheldumisi samal alal ning korrapäratu vallina selle ümber, eriti laialt lääne suunas, kohtab rohkesti hübriidvorme naabri perse(t) ja sõbra nah(k)a, nt: Sõber koorib naabre perset (Tor); Sõber koorib naabri peed (Tür); Sõber koorib viimaks naabri perse paljaks (Plt) / Sõber koorib sõbra naha (SJn); Sõber sõbra naha koorib (Amb); Sõpr koorib sõbra nahka (Mar).
Kaardil ei ole näidatud seika, et Ida-Eesti sõber-patsiendiga tekstid on enamasti inversioonilised – algusega Sõber sõbra..., mitte Sõber koorib... vmt.