Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata,siis tuleb kena aeg
(EV 12287; u. ... rahvaehtsat teksti)

Seitsemevennapäev on domineeriv Põhja-Eestis ning tuntud ka Mulgimaa põhjapoolsemais kihelkondades, kuid üsna olematu TaL, Võ, Se aladel. Samuti põhjaeestilised, kuid palju erandlikumad on seitsmemagajapäev (eriti Kesk-Eestis), madisepäev ja uusaastapäev (pms Põhja-Eesti läänepoolses osas). Pööripäevi seevastu kohtab just Ida-Eesti materjalis.
Tõnise- ja küünlapäev esinevad üle kogu maa, kuid märgatavalt sagedamini Lõuna-Eestis (tõnisepäev just TaL, Võ, Se ning küünlapäev Mulgi alal).

Hobuse selga minekut märkivaist verbidest on valdavad hüppama ja kargama, esimene neist on mõnevõrra sagedasem Põhja-Eestis ning teine üsna haruldane Varbla – Iisaku joonest loode pool. Ülejäänute esinemus on nii juhuslik, et nende lokaliseerumist ei söanda kommenteerida.