METSIKULT KASVAVAD TAIMED, NENDE VILJAD

Haab, haavaleht

Keegi ei hirmuta, aga väriseb? — Haavaleht (Muh 1976)

Kask

Pikk mees, valge kasukas seljas? — Kask (Lai 1897)
Valge lehm, sada sarve pääs, ühest nisast lüpsetas? — Mahlakask (Hel 1874)
Sajasarviline, tuhatkõrvaline? — Kask (Vig 1888)
Valge poiss, rohelised juuksed? — Kask lehtes (Hää 1954)
[Levikukaart]
Valge lehm, must piim? — Mahlakask (Hls 1889)
Valgõ lehmäke, ahk piimäke? — Kõiv ja mahõl (Räp 1892)
Pikk lehm, ahk piim, pärähn vesi saa kandma? — Kask annab mahla (Vas 1887)
Mõtsahülli, mõtsahälli, mõtsa vaabatu vanemba? — Kõivud (Nõo 1898)

Kibuvits, kibuvitsamari

Kepikese otsas on punane mütsikene, kõht kiva täis? — Orjavitsaõis (Vil 1893)
[Levikukaart]
Punane puppis poisike, süli saiakakka täis? — Kibusemari (Muh 1949)
Pisike valge pappis poiss, seest saiakakku täis? — Pähes, pähkel (Kaa 1937)

Kukerpuu

Eemalt ilus, aga mine katsu, siis hammustab? — Parpritspuu (Kos 1892)

Marjad: jõhvikas, maasikas, vaarikas jt.

[Levikukaart]
Punane pullike, jõhvist lõake? — Kuremari (Trv 1890)
Verrev pullike, jõhvine lõiake? — Kuremari (Ote 1888)
Pisikene punukene, jõhvist lõakene? — Jõhvikas (Tor 1888)
Punane pullike, jõhvine lõake, ise justkui kuremarjake? — [Ise justkui kuremarjake] (Võn 1960)
Õhvinõ lõiakõnõ, verrev lehmäkene? — Kurõmari (Se 1935)
Punane lehm, jõhvine lõig? — Kuremari (Räp 1895)
Punane punnik ja nahkne lõake? — Jõhvikas (Tõs 1890)
Verrev lehmõkõne, kullane lõjakõne? — Kuremari (Se 1937)
Verrev õhvakõ, jõhvine hand? — Kuremari (Vas 1888)
Punane pullikene, jõhvine hannakene? — Kuremari (Ote 1931)
[Levikukaart]
Punane pull kasteheina kütkes? — Jõhvikas (Hlj 1888)
Ruske härg heina kütkes? — Jõhvikas (Kad 1888)
Ruske härga, ruduperse, magab heina kütkes? — Jõhvikas (VNg 1892)
Rusk härik ruituskaine, seisab joovises kütkes, suvet ja talvet ja kesakünni ajal? — Joovikas (VNg 1926)
Punane mulikas, jõhv suus? — Jõhvikas, mari (Pär 1902)
Punane lehm tee ääres köides? — Maasikas (LNg 1895)
Punane poisikene heinasaadu külles kinni? — Jõhvikas mättal (VNg 1889)
Punane täkk siidiniidi otsas? — Kuremari ehk jõhvikas (Hää 1889)
[Levikukaart]
Punane härg ja pusijad sarved? — Jõhvikas (Vig 1869)
Ruske härg, rusinad sarved, magab heinakütkes? — Jõhvikas (Kad 1888)
Rusk härg, rüsajad sarved, seisab jõhvikütke otsas? — Kuremari (Lai 1890)
Punane pull, seest sappi täis? — Jõhvikas (Rak 1888)
Pisikene pile-lile istub soos künka ots? — Soomuraka (As 1889)
Pisukene pille-rille, madaluke malle-ralle, istub soos künka otsas, paistab külge vastu päeva? — Jõhvikas (Pil 1888)
Pisukene pille-rille, madaluke malle-ralle, istub soos mätta otsas, kümme küitu kiskumesse? — Kuremari (SJn 1890)
Pisike punane poisike, kivine kõhuke? — Lillakas (Vän 1889)
[Levikukaart]
Pea punane, kael karvane? — Maasikas (Hlj 1888)
Ots punane, konts karvane? — Maasikas (Kuu 1935)
Latv punane, tüügas karune? — Maasikas (Vig 1888)
Pia punane, kael karvane, ise alaspidi ripakille? — Maasikas (Pil 1938)
Pea punetab ja kael karvendab, ise allapoole tolgendab? — Maasikas (Trm 1896)
Pää punane, kaul karvane, ots allapoole lotutab? — Maasikas (Lüg 1921)
Pea punane, kael karune, ise vahib maha? — Maasikas (Mih 1888)
Ots punane, kael karvane, ise tolgendab? — Maasikas (Hlj 1895)
Tüikast karvane, keskelt sile, otsast punane ja ise alaspidi tolkneb? — Maasikas (Pil 1888)
Pea punane, kael karvane, ots allapidi riputab, noor teda armastab, vana ei salli? — Maasikas (HJn 1896)
Ülespidi kasvab, alaspidi ripub, otsast punane, kontsust karune? — Maasikas (Vän 1939)
Ülespidi kikkis, alapidi lontis, otsast punane, tüvikast karvane? — Maasikas (Äks 1888)
Pää sile ja kaul karvane, maas kasvab ja allapoole rippub? — Maasikas (Jõh 1889)
Esiti valge ja roheline, pärast konsust karune ja ots punane, ripub alaspidi? — Maasikas (Vän 1933)
Hele, valge, kõva, kange, alaspidi ripub, püksis kasvab, punane ots ning karune kael, noored armastavad, vanad ei armasta? — Pähkel (Khk 1947)
Puna puts ja valge munn, aga allapoole ripakile? — Maasikas (Lai 1937)
Eest punane, tagast karvane? — Maasikas (Lai 1904)
Esiti valge kui lumi, pärast kui haljendav rohi, viimati verev kui veri, lapsile magus kui mesi? — Kirsimari (Tt 1871)
Valgem kui lumi, rohelisem kui rohi, punasem kut veri? — Kirsimari (Muh 1898)
Esteks valge kui lumi, siis roheline kui ristikhein, pärast punane kui veri? — Kirsimari (Vln 1942)
Esiti haljas kui rohi, viimaks veereb kui veri, lastel magusam kui mesi? — Kirsimari (Saa 1888)
Este haljas kui rohi, pärast punane ku veri, keskel kõva kui kivi? — Kirsimari (Kuu u. 1890)
Esiteks haljendab rohi, pärast pehme ja valge, viimati punane ja kõva, pükstes kasvab, noor teda armastab, vana ei taha? — Pähkmes (Rõu 1934)
Esti valge ja roheline, pärast konsust karune ja ots punane, ripub alaspidi? — Maasikas (Vän 1933)
Punane poisike magab rohelise palaka pääl? — Murakas (KJn 1938)
Must hoppõn, traadinõ lõig? — Mustigõmari (Vru 1904)
Kuningas mäe otsan, musta nöpsi pilguse? — Tuum ja marja (Har 1959)
Ise must ja kivine kõhuke? — Die Faulbaumbeere (Tor 1816)
Pisike mustuke, kivist kõhuke? — Toomingamari (Äks 1893)
Must mehekene, kivine kõtukene? — Toomemari (Ote 1888)
Must miis, kivine kõtt? — Toomemari (Kan 1895)
Must mutt ja kibist kõht? — Tomingamari (Koe 1890/3)
Must poiss, kivine kõht? — Tomilgamari (Tor 1889)
Vasksed varred, kuldsed nupud? — Vahrakud (Vil 1872)
[Levikukaart]
Must mulk, punane kopp? — Vahrakamari (Vil 1872)
Verrev mulk, valge pulk? — Vabarnamari (Kan 1888)
Valgõ pulk, verrev mulk? — Vabarnas, vaarikas (Se 1912)
Punane mulk, valge pulk? — Vabarnamari varre otsas (Trt 1889)
Valge pulk, punane mulk? — Vaarmari, vaargas (Tor 1904)
Punane auk ja valge pulk? — Vaarikas (süda on valge) (KJn 1938)
Valge pulk ja punane auk? — Vaargas (Tor 1889)
Verrev pulk, valgõ mulk? — Vabarnas (Se 1928)
Punane pulk ja valge mulk? — Vaarikas (Ote 1957)
Valge auk, punane pulk? — Vaarikas (Hlj 1895)
Valge pulk, punane paik? — Varak (Saa 1888)
Punane karp ja valge pulk? — Vaarmarjad (Iis 1889)
Punane vaat ja valge pulk? — Vaarikas (Plt 1889)
Verrev pütike, valge pulgake? — Vabarnamari (Rõn 1889)
Verrev poisikõnõ, valge pulgakene? — Vavvarnamari (Rõu 1897)
Punane puts ja valge türa? — Vaarikas (Pee 1927)
Punane puts, valge türä, pealt punane, seest valge? — Maasikas (Lai 1897)
Punane puts, valge kara? — Vaarikas (KJn 1971)
Punane puts ja valge ots? — Vaargas (Tor 1889)
Valgõ titt, verrev puts? — Vabõrnamari (Urv v. Krl 1892)
Valge puts, verrev titt? — Vabarnamari (Rõu 1936)
Verrev vitt, valgõ titt? — Vaarmari (Ote 1889)
Punane vitt ja valge titt? — Maasikas ehk vaarmari (Kod 1929)
Punane titt ja valge vitt? — Maasikas (Kod 1887)
Punane pullike, valge tillike? — Vaarikas (Jõh 1956)
Punane pull ja valge munn? — Vahrakas (Vil 1937)
Punane tuss ja valged terad? — Voavarmomari (Kos 1892)
Verrev vitt, valgõ kott? — Vabarnamari (Krl 1976)
Punane auk ja valge pulk, ülespoole kasvab, alaspoole ripub? — Vaargas (Vän 1897)
[Levikukaart]
Punane mütsike, valge pääke? — Vahrakamarja (KJn 1870)
Valge pea, punane müts? — Vaarikas (Tln 1992)
Valge pääga poisike, punane müts pääs? — Vaarikmari (Hls 1889)
Punane liha, valged soolikad? — Vahrakamari (Vil b:dat-ta)
Punane on valge sies? — Vaarikad (Sim 1947)
Punane putukas, valge vatukas? — Vahrakas (Vil 1937)

Nõges

Kõvaste kõrvetab, palavad pole kusagil? — Nõges (Urv 1889)
Kõrvetab, aga ei pane põlema? — Nõges (Prn 1901)
Raudvanamees puupinu taga, kiipab ja kaapab, kedagi kätte ei saa? — Nõges (VMr 1888)

Osi

[Levikukaart]
Kuju om, ei pala, toores om, ei lehi? — Osja (Ote 1891)
Talvõ hall'as, suvõl hall'as, a olõ-õi ei lehti ni ossõ? — Osi (Lut 1925)

Pihlakas

[Levikukaart]
Emand ehib metsa taga? — Loojaminev pää (Lai 1888)
Emand ehib mäe peal, punased pärlid kaelas? — Pihlakas (Lai 1890)
Kuningas ehib mäe taga, kuldsed pärlid kaelas? — Päikese tõusmine (Kuu 1891)
Emand mäel, helmed kaelas? — Pihlakas (Iis 1931)
Mamsel mäel, helmed kaelas? — Pihlakas (Sim 1897)

Pilliroog

Lammas jiia är perähtä? — Pääderuu kasus lävi jiia (Lut 1894)
Vaat vaadi pääl, tünder tündri pääl ja poolik pooliku pääl ja oravasaba otsas ? — Pilliroog (Pal 1898)
Tünder tündri pääl, pütt püta pääl, poolik pooliku pääl, oravahänd otsas purjuks? — Ruoköis (Jäm 1896)
Vaat all, poolik peal, pooliku peal ankur? — Villakõrs (Vän 1889)
Asti astja pääl, vaat vaadi pääl, tünner tündri pääl, puolik puoligu pääl, vierandik vierandigu pääl, oravasaba otsas? — Pilliruog (Kuu 1911)
Aam aami pääl, vaat vaadi pääl, ankrukesed üleval, oravasaba otsest vällas? — Pilliroog (Vil 1893)
Tünder tündri peal, vaat vaadi peal, ankur ankru pääl, oravasaba mastiks otsas? — Konnaosi (HJn 1888)
Vaat vaadi pääl, tünder tündre pääl, latikkala otsas? — Rukis, vaadid ja tündred on sõlmevahed (Pst 1888)
Vaat all, ankrud peal, oravasaba otsast väljas? — Pilliroog (Trm 1889)
Karp karbi pääl, vaat vaadi pääl, pütt püti pääl, hiirisitt kõige otsan? — Konnaosja' (Har 1888)
Pütt püta pääl, kaas kaase pääl, oravasaba otsas? — Pilliroog (Vll 1890)
Tinn tinni pääl, tann tanni pääl, oravasaba purjuks ots? — Pilliroog (Vil b:dat-ta)
Jakk jaku pääl, tomp tombi pääl, kassihänd kige pääl? — Pilliroog (Hls 1891)

Putk

[Levikukaart]
Papike pajun, lokike pähän? — Pütsik (Trv 1894)
Papp paiguh, parok pääh? — Piitsk (Se 1888)
Papikõne puhmun lokikõne pään? — Penipütsk (Ote 1888)
Papike põõsan, küpike pähan? — Karuohak (Hel 1889)
Poisikene suun, lokikene pään? — Sien (Ote 1892)
Vanamees põesas, loduke peas? — Pütsikas põesas (Tõs 1889)
Paeust papike, ladvast mütsike? — Putke (SJn 1894)

Puu, selle osad. Lehtpuu

Ise väljas, varbad varjul? — Puu kasvab (Krj 1940)
Hal'l mies, haruline naba? — Puu (Kos 1892)
Mees must, meel tark, rahakukkur kuulus, jahuvakk valge (Der Mann ist schwarz, der Sinn klug, der Geldbeutel berühmt, der Mehlscheffel weiss)? — Ein Baum (Tt enne 1876)
Kiigub-liigub, siiski paigast ei saa? — Puu (SJn 1889)
[Levikukaart]
Tibi istub tee ääres, tibi jalad tee peal? — Puu tee ääres (MMg 1891)
Tipu istub tii ääres, tipu jalad üle tii? — Puu (Pal 1888)
Kevade rõõmustab, suvel jahutab, sügise toidab, talvel soojendab? — Puu (Plv 1966)
Mitmest arust jooksvad ühte lauda lõngad? — Puu juured (Urv 1887)
Mõtsan um ja mõtsa ei näe? — Puu süa (Kan 1895)
Ütstassa mõtsaga, a päevä näe ei? — Puu söä (Lut 1894)
Puu pikkune, pilliroo jämedune, aga ilmaski päikesevalgust ei näe? — Puu süda (säsi) (Kuu 1964)
Puu pikkune, pilliroo jämedune? — Puu süda (Ksi 1926)
Puu pikus, pilliroo peenus? — Puu süda (Hlj 1895)
Suure puu pitkune, pilliroo jämedune? — Puu süda (Muh 1888)
Muu puu piu', pilliruu jämmü'? — Puu südä (Räp 1953)
Muu puu piutus, kistavarrõ jämmütüs? — Puu süä (Se 1932)
Muude puude pikune, õmmuslõnga jämmune? — Humalas (Pöi 1902)
Kõikide puude pikkus, hiirehänna jämus? — Puu süda (Phl 1937)
Rotisaba jämus, kõikide puude pikkus? — Puu süda (Käi 1896/7)
Õlekõrre jämune, iga puu pikkune? — Puu süda (Sa 1904)
Puu pikune, kasteheina jämedune? — Puu süda (Lai 1895)
Puu pitkune, pilliroo jämune, ilmas pääv pääle ei pas'ta? — Puu süda (Jõe 1878)
Isi puu, aga Mikk nimi? — Lõmmu süda = Mikk (KJn 1888)
Suvõl katusõ all, talvõl ilma katusõda? — Lehepuu (Kan 1895)
Suvel riides, talve ihualasti? — Puuleht (Trv 1889)
Sui kuuega, talve alasti? — Lehtpuu (Vig 1888)
Suvel kasukas seljas, talvel paljas? — Mets (Pld c:dat-ta)
Talve tanuga, sui tanuta? — Puu (Vig 1888)
Talvõs riisva, suvõs ehise? — Lehepuu (Se 1888)
Talve paljas, sui haljas? — Puu (Vig 1888)
Aja-ai suvõl õi talvõl karva, kõõ üts karv? — Katai ja petäi (Se 1934)
Kõik ilm ehib, aga kolm kuningad ei ehi? — Mänd, kuusk, kadak (MMg 1888)
Muu saksa ehise, kolm saksa ei ehi? — Petäi, katai, kuus (San 1888)
Eheb saks ja eheb maa, aga ei ehe kolm rootslast? — Kuusk, mänd, kadakas (SJn 1889)
Kolm rootsi poisikesi ei ehi iialgi? — Kuusk, mänd, kadak (Vil 1894)
Kik ilm ehib, aga [kolm] Rootsi kuningad ei ehi? — Nõglapuu (Pst 1895)
Puu ehib, maa ehib, kolm noort meest ei ehi? — Kuusk, mänd, kadakas (Rak 1888)
Kõik muu ehivä, kolm tükki ei ehi? — Kuus, petäi ja katai (Ote 1895)
Kõik langevad, kolm ei lange, kõik ehivad, kolm ei ehi? — Kuusk, mänd, kadak (Pal 1888)
Kik kunige heitvä mantli maha, kolm ei heidä? — Petäi, kuus, katai (Hel 1889)
Saksa tuleva võõras, muu viskase rõiva maha, kolm ei viska? — Katai, petäi, kuus (Urv 1890)
Kõik maailm heitvad omad mantlid maha, aga kolm sõrulast ei heida? — [Lahendus puudub] (Pöi 1897)
Kõik maailm tühi ja paljas, kolmel Käina mehel kasukad seljas? — Okaspuud – kuusk, mänd, kadak talvel (Phl 1928)
Soldati võtave oma rõõva maha, ülempe ei võta? — Lehepuu ja kübentega puu (Hls 1891)
Kõik sõda heidab sõba, aga mitte kolm head rootsi meest? — Mänd, kuusk ja kadak ei lase oma okke maha (HMd 1895)
Sõk, sõk, sõda heidab, kolm rootslast ei heida eladeski? — Kuusk, mänd ja kadakas (Iis 1888)
Kolm säksä ei lähä kunagi sanna? — Kolm nõglapuud (Rõu 1889)
Kõik muu sandi käiva sannan, kolm siirsanti ei käi? — Kuus, petäi, katai (Võn 1894)
Kõik muud mehed moondavad, aga kolm rootslast ei moonda? — Kuusk, mänd ja kadakas (Jõe 1888)
Kolm meest saisva üte mäntli all suvi kui talv? — Kattai, petäi, kuus (Urv 1890)
Kolm velle ütesugutse suvel kui talvel? — Petäi, katai, kuus (Ote 1889)
Kõik sõamehe' võtva' kübärä pääst, kol' võta-ai kunagi? — Lehepuud ja okaspuud (Se 1927)
Muu kuninga' pilva uma mõõga ar', kolm ei pillu? — Petäi, katai, kuus (Vas 1895)
Kõik sõgla sõõrdva, kolm sõkla ütsindä ei sõõru? — Kuus, katai ja petäi (Ote 1893)

Pähkel

Noor teda ihkab, vana teda vihkab? — Pähkel (Pal 1889)
Tüma ja valge, kova ja kange, nuort sallib, vana ei salli? — Pähkel (VNg 1892)
Sile ja sirge, kõva ja valge, noor teda himustab, vana ei taha? — Pähkel (Hlj 1961)
Päält kõva ja kalgõ, seest makus ja valgõ? — Pähkel (Võn 1950)
Päält on kova, siest on valge, on kierus ja kierust maha plotsti? — Pähkel (Kuu 1937)
Noor ja tüma, vana ja kõva, noor armastab, vana ei armasta? — Pähkel (HJn 1896)
Püksin kasvas, tümme ja valge, kõva ja kange? — Pähel (Hel 1887/9)
Kõva ja kange, sile ja valge, püksis kasvab? — Pähkel (Jõh 1889)
Ilus ja valge ja kõva ja kange, kasvab püisti püksis? — Pähkel (TMr 1926)
Must ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, noor tahab, vana ei taha? — Uba (Ote 1889)
Püksis kasvab, sile ja sirge, vahel punane ja kange? — Pähkel (Vai 1889)
Püür kasvab püksis, ilus ja magus, iga mees teda himustab, noor teda nosib, vana teda vasib? — Pähkel (Kuu 1891)
Tupes kasvab, estest pehme ja valge, pärast kõva ja kange, noor armastab, vana ei taha sugugi? — Pähkel (VMr 1978)
Hele, valge, kõva, kange, kotis kasnud, noor ihaldab, vana ei taha? — Pähkel (Lai 1890)
Kõva ja kange, kaatsoh kasunu? — Pähkne (Se 1927)
Püksis kasvab, püsti seisab, vana ei salli, noor armastab? — Pähkel (Kad 1888)
Sile ja sirge, kõva ja kange, püksis ta seisab, püsti ta kasvab, noor teda armastab, vana ei salli? — Pähkel (Pal 1992)
Püksis kasvab, perses juured? — Pähel kihnu sees (Noa 1927)
Kõva ja kange, tüma ja valge, püksis ta kasvab ja persest ta juurdub? — Pähkel (Vil 1892)
Pehme ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, persis juurikas, vana teda ei taha, noor himustab? — Pähkel (Vig 1896)
Veike ja valge, kõva ja kange, püksis kasvab, juurik taga, vana ei saa jagu, noorele mekib hea? — Pähkel (MMg 1888)
Alt kõva, pealt karune, püksis kasvab perssis juur? — Pähkel (Mar 1937)
Must ja valge, kõva ja kange, püksin asi ja persen purikas, nuur sallib ja vana ei salli? — Pähkel (Kod 1929)
Kotis ta kasvab, ülal tal juured, ülespoole kipub, allapoole ripub? — Pähkel (Muh 1951)
Ületsiti kipub, alatsiti ripub, püksis ta kasvab, perss ta juurikas, noor teda ihkab, igaüks teda himmustab? — Pähes (Jaa 1938)
Püksis kasvab, alatspidi ripub, ületspidi kipub, kõva ja pehme, sile ja karune, ta ei kuule, ta ei näe ja tema pääle ei paista pää? — Meisterahva suguorgan (Jaa 1937)
Püksis kasvab, ülespidi kipub? — Uba kauna sees (Pöi 1938)
Püksis kasvab, alaspidi ripub, kui valmis saab, on kõva? — Pähkel (Mus 1978)
Valge ja pehme, kõva ja kange, püksis ta kasvab ja alaspidi ripub? — Pähkel (Vän 1897)
Sile ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, allapoole riputab, noor teda armastab, vana teda ei taha? — Pähkel (VMr 1878)
Ilus ja valge, kõva ja kange, püksis ta kasvab, allapoole ripub? — Pähkel (Kos 1932)
Kõva ja kange, valge ja vänge, püksis kasvab ja allapoole ripub? — Pähkel (Mär 1931)
Vädajas vänge, simajas kange, püksis kasvab, alatsipidi ripub, noor teda armastab, vana ep pane tähele? — Pähes (Kaa 1946)
Kripe-krape püksen kasus, allapoole vahis? — Pähkel (Rõu 1937)
Puu otsan kasus, allapoolõ kaes, kõva kui kivi, noorõlõ armas ja vanalõ viha? — Pähkel (Urv 1958)
Metsas kasvab, allapoole ripub, ülespoole tikub, kõvaks läheb, noor teda tahab, vana ei taha? — Pähkel (JMd 1937)
Kaadsah kasunu, püksõh pejet, noorõ' himostas, vana' himosta-ai? — Pähkme' (Se 1938)
Püksin õitseb, kalsan kasvab, ülespoole karvendab, allapoole tolgendab? — Pähkel (Pst 1935)
Tüma ja valge, kõva ja kange, allapoole lutendav, pealtpoolt karvendav? — Pähkel (SJn 1890)
Püksis ta kasvab ja karvadest vahib, noorest pääst pehme ja valge, vanast pääst kõva ja kange? — Pähkel (Vln 1942)
Püksis ta kasvab, särkis ta seisab, noora ta armastab, vanu ta ei armasta? — Pähkel (Tor 1889)
Kõva ja kange, tume ja valge, püksis ja tuppes, tummika otsas? — Pähkel (SJn 1896)
Püksen täl pesä, kõtun ase ja nuur armastas rohkemp kui vana? — Pähkel kasvab puus (Kan 1966)
Enne pehme ja valge, peräst kõva ja kange, esä täl hernen, pesä täl persen, piirak täl puun, nuurt ta sallip, vanna ei salli? — Pähi (Võn 1889)
Tuules, tormis, kindlas kambris, püksis kasvab, kõva ja kange, tüma ja valge, noorele maitseb, vanale ei lähe? — Pähkel (Vän v. Trt 1956)
Hele, valge, kõva, kange, alaspidi ripub, püksis kasvab, punane ots ning karune kael, noored armastavad, vanad ei armasta? — Pähkel (Khk 1947)
[Levikukaart]
Üks tuba kindlas kambris, ei senna puhu tuult ega paista päeva? — Pähkel (JJn 1897)
Umbsen öönen, kitsan kambren? — Pähkel (Hls 1888)
Tuulitses, juulitses, ise kõige kindlamas kambris? — Päike (Pst 1888)
Umsen hoonen, nahksen kindan, tulen, tuisun? — Pähen (Nõo 1888)
Üleval kõrges, tuules, taevas, kindlas kambres, lukkus võtmes? — Pähklituum (PJg d:dat-ta)
Tuules, taevas, pikas paelas, uudes aitas, umbes lukkus? — Pähkel (Var 1890)
Pilves, paelas, tuules, taevas, pimedas kambres, raudses kappis? — Pähkletuum (Hää 1933)
Tuules, tormis, päävas, põrnes, kindlas kamres, uustes hoones, karpähh? — Pähkel (Vän 1888)
Tuules ta tuhiseb, päevas ta pahiseb, üleval kõrgel, kindlas kambris, tammises tündris? — Pähkel (Hlj 1891)
Tuules tuhinas, päevas pahinas pikas, pukus, kindlas kambris? — Pähklad (Kaa 1938)
Tuulen tosinan, päevan pasunan, umbisen huunen ja külman keldren? — Pähklid kärjes sarapuu otsas (Pst 1913)
Tuuldes tosinas, parves pasunas, arkles angles, kitsas keldris? — Vilja tuulamine (Pär 1888)
Tuule kohin, metsa mühin, kivine tuba, vaskne katus? — Pähkel (Mih 1889)
Tuule vuhin, metsa kohin, kindlam kui kivine kirst? — Pähkel (Krk 1888)
Tuule tuhin, taeva tahin, ei võta ütski võti valla, pane hamba alla – krõks? — Pähkel (Puh 1889)
Kihingus, kahingus, taeva tähingus, mudu kätte ei saa, kui lõhu? — Pähkel (KJn 1903)
Ei tühi tuul, ei vihi vihm, mees on kindlas kambris? — Pähkel (Pal 1889)
Tuule tuhin, lõõtsa lõhin, ise kitsas kambris? — Pähklituum (Vil 1895)
Tuule tuhend, pääva pahend, ülal kõrges, kindlas kamris, püksis kasvab, persses juurikas? — Pähkel (Var 1936)
Tuules, tormis, suures saares, pisikene potikene, magusat rooga täis? — Pähkel (HJn 1895)
Tuule tuhinas, taeva tahinas, veike mehike ja kivine kasukas? — Pähkel (Tt 1889)
Riples-räples, perstpitti kotkun? — Pähi (San 1893)
Nippapiti, noppapiti, päädpiti koti sisen? — Pähi (Nõo v. Ote 1890)
[Levikukaart]
Pisike paake, magus roake? — Pähkel (Hls 1889)
Veike pada magust rooga täis? — Pähkel (Tor 1889)
Pisike pada, magust pudru täis? — Pähkel (Nis 1938)
Pisike pott ja magus pudru? — Pähkel (Var 1888)
Tuules, tormis, suures saares, pisikene potikene magusat rooga täis? — Pähkel (HJn 1895)
Eest kange, tagast karvane? — Pähkel (MMg 1889)
Tuul hällutas, päiv kuivatas, kuninga hobõsõ viivä mehele? — Pähkled, hambad (Ote 1889)
Pooleaastane poisike, kivikasukas seljas? — Pähkel (Kos 1888)
Pooleuastane poosikene, kahekörne kivikasukakene? — Pähel (Kod 1888)
Pooleaastane poisikene, kivikamson seljas? — Pähkel (Jõe 1889)
Pooleaastane poisikene, kivikuub seljas? — Pähkel (Kuu 1939)
Suvine poisike, kivine kask sällän? — Pähi (Ote 1893)
Kevadine poisikene, kivist kasukas? — Pähkel (SJn 1889)
Pisike poisike, kivine kuueke? — Pähkel (Vän 1889)
Pisikene mees, kivikasukas selgas? — Pähkel (Han 1889)
Punane poisike, kivine kasukas? — Pähkel (Lai 1895)
Väike vana mehikene, kivine kasukake? — Pähkel (Räp 1933)
Pooleaastane poisikene, raudkamsol selgas? — Pähkel (Tõs 1889)
Suvine poisike, raudne kasuk? — Pähkel (Hls 1889)
Vaksapikkune poisike, raudkasukas selgis? — Pähäl (Ris 1927)
Väikene mehekene, rauane särk sälän? — Karjakrapp (Kan 1924)
Kena saksa poisikene, luine kasukas seljas? — Pähkel (Hel 1874)
Pisukaine mies ja puune kuube seljäs? — Pähkel (Vai 1927)
Tuules tuhinas, päevas pahinas, veikene poisike, kivine kasukas? — Pähkal (JJn 1897)
Hark all ja paun peal, hargi peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsa all sead, pooleaastane poisikene kivikasukas seljas, ajab metsast sead välja? — Inimene ja peahari ajab täid välja (Hag 1889)
Pisuke poisike, kivine süda? — Pähkel (Pal 1896)
Väike meheke, kivine kõhuke, ise must ja viskas kust? — Kohvikann (San 1970)
Pooleaastane poisike kõrgen kepi otsas? — Pähkel (Hls 1889)
Pooleaastane poisike, istus mõtsan pikä kepi otsan, kivine kask sällän? — Pähel (Krl 1887/9)
Pooleaastane poisike istub umbise poti sees? — Pähkel (Pst 1888)
[Levikukaart]
Mees lääb metsa, teeb kaks külimitti korraga? — Pähklakoore pooled (Vil 1891)
Mees läheb metsa ilma nua ja kirveta, teeb kaks külimittu ühe hoobiga? — Pähkel hammustatakse katki (Plt 1891)
Mees läheb metsa kerveta, kiinita, noata, teeb kaks külimitu korraga? — Salvab pähelt (HJn 1888)
Mees läheb kirveta metsa, saab kaks halgu ja kaks küna? — Pähkel (Mih 1894)
Lätsi metsa ilma kirvelda ja ilma saelda, tõi kaks halgu ja kaks ruhekõist, nigu katla põhi, nigu sirgunina ja veel naskliotsan? — Tammetõhv, tammetõru (Har 1934)
Mees lää mõtsa ilma kirveta ja väidseta, teeb kaits kolmandikku valmis? — Pähel (Krk 1889)
Mees läheb metsa, viskab kaks kaussi tee äärde? — Pähklekoored visatatkse tee äärde (Lai 1904)
Mees lääb metsa, teeb korraga kaks puuvaagnat valmis? — Pähkla hammustamine (Kad 1888)
Mees läheb metsa, teeb ilma kirveta ja noata molli? — Jalajäljed lume sees (Jõh 1889)
Ilma nuata, kerveta, peitlita, ilma kõigeta tehakse karbid valmis? — Pähkel (Äks 1889)
Poiss sõi ja sõi, mida enam ta sõi, seda rohkem ta sai, viimaks viskas ta kõik aknast välja? — Poiss sõi pähklid (Äks 1889)
Mida rohkem sööd, seda rohkem jääb järele? — Vähk ehk pähkel (Rak 1905)
Purk puus, Mart maas, Andres all aedikus, kõster kõrge mäe otsas? — Viljakuhela valmistamise ajal (Ksi 1889)
Purk puun, Mark maan, kiider-kaader kaasmann, Hendrik üles liik-look? — Tuli, suits, külm, soe (Pst 1889)
Purk puus, Murk maas, Hindrek üksi heinamaal? — Leht, maasik, kuhi (Pil 1889)
Mart maas, Peeter puus, Hindrik hilpub taeva all? — Humal (JJn 1897)
Purk puus, Mark maas, Indrek-lips taevas? — Puuleht, rohi, tuul (KJn 1890)
Purge puuh, Marge maah, Toomas torre taivah? — Orav, äke, kuu (Se 1924)
Purge puuh, Margõ maah, vana Tanno lüü taivah tandsu? — Kägo, vagel ja kuu (Vas v. Se 1903)
Pudilad puus, madilad maas, Peeter pitka heinamaal? — Pähal, lehed, heinputke (Muh 1888)
Punder puus, mander maas, tinder-tander taevas, Hindrik all heinamaal? — Tähed taevas, heinputk (VMr 1890)
Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal? — Pähkel, maasik, heinputk (Jõe 1888)
Punder puus, mander maas, Hindrek all heinamaal, kaapkübar pääs? — Pähkel puus, maasik maas, heinaputk all heinamaal (Rak 1905)
Mantrik maas, puntrik puus, Hindrek all heinamaal? — Maasikas, pähkel, heinputk (Kuu 1892)
Puntsik puus, mantsik maas, Hindrek all heinamaal? — Pähkel, maasikas, heinputk (Hlj 1899)
Punglid puus, manglid maas, pikk Hindrek all heinamaal? — Pähklid, maasikad ja heinputk (Kuu 1937/8)
Peeter puis, maater mais, Hendrek all heinamaal? — Pähkel, maasikas ja heinaputk (Tõs 1893)
Munder muus ja mander maas, Hindrek all heinamaas? — Moolokas, maasikas ja heinputkes (Ris 1889)
Marge maah, purge puuh? — Pini ja orrav (Se 1888)
Hindrik all heinamaal? — Heinasaat (Hlj 1893)
Endrik alasti heina sees? — Heinputk (Muh 1896)
Hindrek all heinamaal, tops pealael? — Heinputkes (Jõe 1889)
Väikene Hans saisab hainamaa pääl, kuldkübar pään? — Pütsk (San 1888)
Punder puus, mander maas, Hindrik all heinamaal, vilepill põõsa all? — Pähkel, maasikas, putk, uss (MMg 1889)
Mandel maas, pundel puus, Hindrek all heinamaal, sile saba silla all? — Rohi, lehed, putk ja kala (Kad 1899)
[Levikukaart]
Kiriläl kinda', Kaarlel kapuda', Mihklel midägi koh? — Hall, hall puuköise pääl, a päivä lätt hall ar, ne Mihlel midäge koh (Se 1938)
Kiriläl kübäräkene, Karilal kaokõnõ, Miktäl olõ-õi midägi? — Pähkem, tammõtõhv ja upin (Se 1927)
Köstrel kübärekene, Kauril kaokene, Mikitamehel, midägi ? — Tõru, pähel, õun (Se 1924)
Evert ihualaste, Kaabril kask sällän, Küübril küpär pään? — Upin, kastaan, tammetõru (San 1967)
Kööp kübaraga, Kaap kasukaga, hilbakas ihualasti? — Seen, päh[kel] (Vil 1894)
Küps-miis kübärägä, Kaps-miis kasukaga, Ihver ihualasti ? — Kartul, pähel ja sibul (Trv 1892)
Küimees kübaraga, kaupmees kasukaga, üks mees üsna alasti? — Tammetõru, pähkel ja õun (Tõs 1939)
Ihvli ihualaste, kahvlil kask sällän, kõhvlil küpär pään? — Upin, pähi ja tammetõru (San 1893)
Külder kübarege, kalder kasukaga, üllike ülealasti? — Tammetõru (Pst 1946)
Kalber kasukaga, külber kübaraga, ilber ihualasti? — Pähkel (Kõp 1903)
Kulman kuuga, Kalman kasukaga, Ilman ihualasti? — Pähkel, tammetõru, õun (SJn 1888)
Kulleksel kuub, Kolleksel kasukas, Ilves ihualasti? — Uba, kardul, hernes (VMr 1890)
Kaaver kasukaga, Koober kobrikuga, Eever ihualasti? — Pähkel, tammetõru, maasikmari (Ta 1892)
Müürik mütsiga, Toarik tanuga, Ingelant ihualasti? — Pähis, türu, õun (Muh 1896)
Litikas linaga, Tatikas tanuga, Ingelant ihualasti? — Pähes on lutikas linaga, tammetõru tatikas tanuga, õun on Ingelant ihualasti (Jaa 1892)
Mütt-matt müts peas, tipp-tapp tanu peas, hall lits alasti? — Õunapuu õilitseb (Pal 1896)

Seen

Tie veeren valge miheke? — Siin (Krl 1887/9)
Kiki-miki mäe otsah, üts jalg perseh? — Porovik (Se 1977)
Uutokõnõ üte jala pääl, sada särki säläh? — Kapstapää (Se 1930)
Märt mäe külje pääl, üks jalg all? — Seen (Nõo 1888)
Leevet määl, üks jalg all? — Ohert (Lai 1888)
Kemet aias, üks jalg perses? — Kapsapea (Trm 1895)
Taavet mäel, jalg p[e]rsses? — Tuuleveski (Sim b:dat-ta)
Tepp istub tie ääres, üks jalg perses? — Seen (Kuu 1903)
Ähvard mäel, üks jalg all? — Seen (Koe 1925)
Karu kaldas, jalg perses? — Ahelad (Hlj 1890)
Oinas metsas ühe jala peal? — Seen (KJn c:dat-ta)
Hall härg, üks jalg? — Seen (Saa 1888)
Jänes kükib kaldas, üks jalga perses? — Vokk (VNg 1892)
Küläpini küksellä, üts jalg perseh? — Tatt (Se 1934)
Melekas mäe peal, tõine jalg perses? — Seen (Trm 1895)
Hütik mäe pääl, üts jalake all? — Seenekene (Krl 1889)
Üte jalaga poisike? — Siin (San 1893)
Esi üte jala pääl, sada mantlit seläh? — Kapsapää (Räp 1962)
Miki-kiki mäe pääl, tsiasitt käe pääl? — Tatt (porovik) (Se 1927)
Vanamees metsapõues, valge kasukas selgas ja lai, ilus punasekirju kübar peas? — Kärbseseen (Emm 1938)
Pisuke poisike, lai kübar pääs? — Seen (Vil 1895)
Vanamees vaarikus, kauss kummuli peas? — Tatikas (seen) (Rak 1888)
Ühe jalaga mees, kaapkübar pääs? — Seen (Hää 1953)

Takjas

Vanamees istub tee ääres, käkilasu süles, kes mööda läheb, saab ühe omale? — Takjas (Mih 1888)

Tilkhein

Poiskõnõ sais nurmõ pääl, sada särki sälän? — Tilgahain (Rõu 1896)
Vanamiis istus nurme pääl, säitse särki sällän, katessas vana kask? — Tsiatilk (Urv 1887/9)

Võilill

Mees maas, kuldkübar peas? — Võilill (Trt 1923/33)
Mees maas, kübar peas? — Võilill (Pal enne 1913)
Enne lai ja kollane, pärast valge, ümargune? — Võilill (Plt? b:dat-ta)