INIMESE KEHA, FÜSIOLOOGIA. IGA, HAIGUS, SURM

Habe, juuksed

[Levikukaart]
Kadakas kasvab mäel, ilma tuuleta tudiseb? — Vanataadi pard (Hlj 1888)
Kadakas kaldas, ilma tuuleta väriseb? — Habe (VNg 1892)
Kadakas kärsseb ilma tuleta mäel? — Vokk ketrab (Jõh 1891)
Viht vitsata, luud lehita, tort takuta? — Habe (Rak 1888)
Mees tahab mind, siiski ajab ta mind ära, mida enam ta mind ajab, seda kangemaks ma lähen? — Habe (Pil 1888)
Miis taht minnu, ta aja minnu ärä, midä enämb ta minnu aja, sedä ligembele ma tüki? — Habene (Krl 1887/9)
Mees mind armastab, aga ära ka ajab? — Habe (Hlj 1888)
Päeva alaspidi, ööse ülespidi? — Habe (Vig 1888)
Kandja hingas, sälätäus hinga ei? — Hiuse (Lut 1894)
Mets lihamäe pääl? — Juuksed (Võn 1895)
[Levikukaart]
Kanda jõuad, lugeda ei jõua? — Juuksed (KJn 1870)
Nõsta jovvad, aga lukõ ei jovvah? — Hiusõ (Se 1938)
Peo sisse mahup, lugeda ei jõvva? — Juusse (Rõn 1888)
Tuhat-tuhat, sada-sada, ühe tammejuure pääl? — Juuksed (San b:dat-ta)
Tuhat-tuhat, sada-sada, kasvase üte saare pääl, tulep vikat, niidap maha? — Habe (Rõn 1888)

Haigus

Härjaga läheb ja hobusega tuleb? — Haigus (Rap 1928)
Hobustega tuleb, härgadega läheb? — Haigus (Kaa 1872)
Luigel tuleb, härjal läheb? — Häda, haigus (Nis 1888)

Inimene kui tervik (agregaat, figuur)

[Levikukaardid]
Hark all, paun peal? — Inimene (Kad 1896)
Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets? — Inime (MMg 1889)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas elavad sead? — Inimene, kellel täiad peas (Pai 1934)
Hark all, paun peel, pauna peel rist ning risti peel nupp, nupu peel mets ning metses hallid sead? — Inimene (Khk 1937)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan om kikisugutsi loomi? — Inimene (Hel 1889)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas punased põrsad, poiss ajab neid seal taga? — Inimene (Juu 1987)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas põrssad, pisike poiss aab põrssaid taga, kelle kätte saab, selle tapab ää? — [Üks] inime otsib [teise] peast täisi (Amb 1938)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metssiad, sajajalgne poisike aab siad metst välla? — Inimene — pea sugemine (KJn 1903)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, kärnas peaga poiss ajab metsast sigu välja? — Pea sugemine (Trm 1900)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mõts, mõtsan sead, kahare pääga poisike aab mõtsast sead vällä? — Inimene (Hls 1889)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, kähara peaga poiss ajab metsast sead välja, lageda lapi peal tapetakse luumõõgaga ära? — Inimene (Vän 1922)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nuppu pääl mõts, mõtsan mitmesugust lindu, veike kahara pääga poisike lääb mõtsa ja aiab keik välja? — Inimene suib pääd harjaga (Trv 1890)
Har'k all, paun peäl, pauna peäl rist, risti peäl nupp, nupu peäl mets, metsas keiksugu elajad, punase peaga poiss valitseja? — Jälad ja magu, käed ja pea, pea peäl juuksed, juukste sees ka täid, peahari, ühtekokku üks inimene (Muh 1872)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas siad, tillukene musta peaga poisikene ajab välja ja kümme meest tapavad ära? — Peasugija (Pil 1890)
Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas hallid oravad, iga hoomiku musta peega poiss keib neid taga ajamas? — Peehari ja inimene (Mus 1939)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas on sead sees, väike valge peaga poiss läheb ajab sead kõik puise heinamaa peale, kus nad tapetakse ära luise vikatiga? — Inimene ja pää sugemine (Pai 1926)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nuppu peal mets, metsas sead, laia lakiga poiss läheb pühapäeva hommikul õige vara, aiab sead metsast välje, pöial-mats lööb maha? — Jalad, kõht, käed, pea, juuksed, täid, peahari, pöial (Ans 1891)
Hark all, paun peel, pauna peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsas hallid elajad, halli lakiga poiss läheb elajaid ära ajama? — Inimene, hallid elajad – täid, halli lakiga poiss – kamm (Khk 1973)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas on siad, väike vaiguse kasukaga poiss ajab siad välja? — Inimese liikmed, hari (Vil 1889)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets, metsas sead, pigise kasukaga poiss ajab metsas sigu taga? — Inimene (HMd 1927)
Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial mets, metsas elajad, veike tõrvakasukaga poiss ajab elajad metsast välja? — Inimene, täid ja piahari (Rak 1893)
Rist all, paun peal, pauna peal nupp, nupu peal mets, raudkasukaga mies ajab sead metsast välja? — Inimene (Juu 1958)
All on hark, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl mets, metsas siad ja luune poiss ajab sigu? — Inimene (Jõh 1889)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nuppu peal mets ja metsa sees sead ja musta kuuega vanamees aeab metsas sigu taga? — Inimene ja peahari oma ammetis (Jõh v. Iis 1889)
Hark all, paun pial, paunal rist, risti ots nupp, nupu pial mets, metsa sees siad, vanamees ajab tõrvase nuiaga taga? — Harjaga soetakse peast täiu, vanasti oli kammi asemel hari: seaharjased kastetud üht otsa pidi tõrva sisse (Iis 1957)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti otsas nupp, nupu pääl mets, metsa sihes sead, Vaigu-Peeter tuleb ja ajab sead ära? — Inimene ja peahari (Pöi 1938)
Hark all, tünder peel, tündri peel rist, risti peel nupp, nupu peel mets, metsa sees sead, must poiss aeab välja sead? — Inimene (Emm 1938)
Hark all, pütt peel, püta otsas rist, risti otsas nupp, nupu otsas mets, metsas sead, laia lakiga poiss aeas sead metsast välja? — Inimene (Jäm 1977)
Hark all, hargi pääl pütt, pütü pääl rist, risti pääl pada, paa pääl mõts, mõtsa seeh kari, kõvõra jalaga vanamehekene aase ravvadsõ kooguga karja mõtsast välla? — Inemise jala', jalgo pääl kõtt, kõtu pääl käe', pää pääl hius, hiustõ seeh täi', väidsega tapõtas täie, uma iäge jovva-ai är tappa' (Se 1936)
Hark all, pari pääl, pari pääl nupp, nubu pääl lagerdik, lagerdiku pääl mets, metsas siad ja karjane ajab metsäs sigu taga? — Inimese kere (Kuu 1964)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nui, nuia peal mets, metsas mõnda lindu? — Inimene (Saa 1889)
Meil oli hargik, hargikse pääl paanak, paanakse pääl nuiak, nuiakse pääl mõtsak ja kahupääge poisik aab mõtsast sigu vällä? — Inimene (Krk 1960)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nui, nuia pääl mõts, mõtsan om mõndasugu linde, kahara pääga Jaanus lääb mõtsa ja ajab kik linnu mõtsast vällä? — Inimene (Trv 1892)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl mägi, mäe pääl mõts? — Inemine (Ote 1939)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal muna, muna peal mets, metsas on sead, sajajalgne poisike läheb sinna ja ajab need sead kõik välja? — Inimene (Plt 1981)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl kepp, kepi pääl nupp, nupu pääl mõts? — Inimene (Rõn 1888)
Hark all, pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl kepp, kepi pääl mägi, mäe pääl mets, metsas jooksevad sead, kähara pääga poisike ajab sead metsast välja? — Poisike otsib pääst täisid (TMr 1923)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu külles auk ja pilgud, pilguti peal mets ja musta peaga poisike ajab suured sead metsast välja? — Inimene (Trm 1895)
Hark all, paun pääl, pauna pääl on rist, risti pääl on nui, nuia pääl on veske, veske pääl on säkats, säkatsi pääl on pilkne, pilkne pääl on mets, metsas mõndasugust lindu? — Inimene (Hel 1889)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nuppu pääl plaksut, plaksuti pääl nohik, nohiku pääl peiksutid, peiksuti pääl mets, metsas elavad sead, must vanamees ajab metsast sead vällä? — Inimene söeb vanamoodi peaharjaga pead (Jõh 1889)
Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial nupp, nupu pial nohisti, nohisti pial pilguti, pilguti pial mägi, mäe pial mets, metsas siad? — Inimene (Muh 1954)
Hark all, paun peal, pauna peal lopsuti, lopsuti peal nohisti, nohisti peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, mets sinisid sigu ja punasid põrssaid täis? — Inimene (Kad 1896)
Hark all, pari pääl, pari pääl veskit, veskitime pääl nuositime, nuositime pääl pilguti, pilgutime pääl lagedik, lagediku pääl mets, metsas sead? — Inimene (Kuu 1937)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal lõkkut, lõkkuti peal nosku, nosku peal pilkut, pilkuti peal salu, salu sies saksad? — Inimese jalad, keha, käed, suu, nina, silmad, juuksed, täiad seal sees (MMg 1891)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl matsutid, matsutite pääl nuusutid, nuusutite pääl pilgutid, pilgutite pääl mägi, mäe pääl mets, metsa sees sead ja pisikene poisikene ajab sigu taga? — Inimene (Vai 1893)
Hark all, paun pial, pauna pial rist, risti pial lõkut, lõkuti pial nuusut, nuusuti pial pilgut, pilguti pial salu, salu sees siad, must poisike läheb aab kõik siad välja? — Inimene (Pal 1888)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl maiguti, maiguti pääl nuusuti, nuusuti pääl pilguti, pilguti pääl mägi, mäe pääl mets, metsa sees siad, pisikene pihkane poisikene ajab siad metsast välja? — Inimene, jalad, kõht, käed, suu, nina, silmad, pialagi, juuksed, täid, piahari (Hlj 1888)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal matsuti, matsuti peal muisutu, muisutu peal pilguti, pilguti peal mägi, mäe peal mets, pisikene poisikene, tõrvane kasukas seljas, ajab metsast sead lageda välja peale? — Inimene, täid peas, peahari ja pealaud (Hlj 1889)
Hark all, pari pääl, pari pääl rist, risti pääl veskit, veski pääl nuusudi, nuusutimme pääl pilgutimmed, pilgutimme pääl lageik, lageiku pääl lebik, lebikus siad, Nigulas küütüb raudase ruoskaga sigu taga? — Inimene (Kuu 1911)
Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal natsut, natsuti peal nuusut, nuusuti peal pilgut, pilguti peal kolu, kolu peal salu, salu sees sead ja vanamees ajab nuiaga sigu taga? — Inimene (Trm 1906)
Hark all, hargi pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl om mõts, mõtsa sisen om maigutaja, maigutaja pääl haisutaja, haisutaja pääl pilgutaja, kähara pääga poisikene aja mõtsast sikku vällä? — Inemine, harjaga suitas pääd (Krl 1909)
Hark all, paun pääl pauna pääl rist, risti pääl lõksutaja, lõksutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl kolu, kolu pääl mõts, mõtsan mõnesugust lindu, kahra pääga poisikene lätt mõtsa ja ajab lindu välla? — Inimene (Krl 1889)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mets, metsas on loomad? — Inimene (Trt 1927)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupu pääl maigutaja, maigutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl varik, kähärä pääga poisike aab sigu varikust vällä? — Inimene (TMr 1888)
Kaks harki, nende pääl om ork, orgi pääl koogutaja, koogutaja pääl noogutaja, noogutaja pääl mets ja metsas karud, kahupääga poiss ajab metsast karusid välja? — Inimene (Ote 1930)
All hark, pääl paun, pääle pauna poputus, pääle poputusõ nokutus, pääle nokutusõ pilkutus, pääle pilkutusõ vahanõ varik, vana mehekene aase valget varso vällä? — Inemine (Se 1949)
Hark, hargi pääl palk, palgi pääl tsalgutaja, tsalgutaja pääl vark, varkoh kuku naase poisa? — Ineminõ, jala', kihä, hamba, silma, hiusõ ja täi (Se 1930)
Kats tulpa, tulba otsan rist, risti otsan tsank, tsanga otsan pilk, pilgu otsan mõts ja mõtsan toidõdu' eläjä'? — Inemine (Har 1946)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl noogutajad, noogutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsan elava loomad? — Inimene (Krl 1930)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl nupp, nupi pääl sälgutaja, sälgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl laud, lavva pääl mõts, mõtsan mõndasugust lindu? — Inemine (Krl 1887/9)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl torn, torni pääl tsälkutaja, tsälkutaja pääl nulkutaja, nulkutaja pääl pilkutaja, pilkutaja pääl mägi, mäe pääl mõts, mõtsast aase kähärä pääga poiskõnõ tsiko vällä? — Inemene (Se 1963)
Hark all, paun pääl, pauna pääl rist, risti pääl tsälgutaja, tsälgutaja pääl nuusutaja, nuusutaja pääl pilgutaja, pilgutaja pääl suur mägi, mäe pääl mõts, mõtsan mõndasugust lindu, üts kähärä pääga poisikene ajap vällä, jääger võtap vasta? — Inimene (Võn 1895)
Hark, hargi pääl tsilgtus, tsilgtusõ pääl paun, pauna pääl rist, risti pääl veski, veski pääl noorsk, noorska pääl pilgtus, pilgtusõ pääl mägi, mäe küleh kats pinni, mäe pääl kuusõmõts, kuusõmõtsah tsia', kümme poiskõist ajava tsiku takah? — Jala, kusõmulk, kõtt, käe, suu, nõna, silmä, pää, kõrva', hiusõ', täi, sõrmõ' (Se 1938)
All hark, pääl paun, pääle pauna tsälgtus, noogtus, pilktus, varik, kõvõra kepiga aja teedakõnõ tsiku varikust vällä? — Inimene (Se 1934)
All hark, sis pann, pääle panna tsälgutus, sis pilgutus, pääle pilgutusõ vahanõ varigokõnõ, ne soeke seeh juskva ja kõvõra jalaga ravvanõ mehekene aase pääle sussi mõtsast vällä? — Inimene ja pääd otsijas (Se 1938)
Pilktus, tsälktus, nuustus? — Silmä', hamba', nõna (Se 1953)
Nuhisõja, habisõja, tsälgtaja, pilktaja? — Nõna, hamba ja silmä (Se 1934)
Pisikene poisikene, läheb metsa, ajab suure seakarja välja? — Peahari (VMr 1890)
Pisukene kärnane poisikene, ajab kuusemetsas põrsaid taga? — Harjaga suetakse pead (Lai 1904)
Üts vark olli, varikun olliva tsea, üts kähra pääga poisikenne aie neid välja? — Päähari (Räp 1923/41)
Kähärä päägä poisike lähäb mõtsa, aab kiksugu linde vällä? — Pää sugimine (Trv 1897)
Kahara pääga poiskõne aja mõtsast susse ja karha välle? — Hari juuste sisest täie (Har 1888)
Valge peaga poiss läheb metsa, aab hallid sead välja? — Harjaga pead sugedes (Tõs 1889)
Veikene mets sigu täis, pihkane poiss ajab kanepise kepiga sigu taga? — Pea ja peahari (Kuu u. 1890)
Pisikene poisikene, vaiguvammus sellas, aab pisikesed põrssad laadast välla? — Piahari (Pil 1888)
Tõrvapoisike läheb metsa, ajab metsast kirjuid sigu välja? — Peahari (Kos 1891)
Luuka kaskage poisike lää mõtsa, ajas kiksugu linde vällä? — Harjage pää sugimine (Trv 1894)
Musta lakiga poiss lääb metsa ja aab pörssud taga? — Pea sugemine harjaga (Mus 1949)
Kõvõra jalaga teedakõnõ aja Intsu-Antsu tsiko ja Oina-Antsu põrssit välla? — Kuuk kisk ahost hütsi vällä (Se 1936)
Alt haralik, keskelt hall, ots must? — Inimene (Jäm 1896)
[Levikukaart]
Üits puu, ütessa mulku? — Inimene (Puh 1889)
Üks pakk ja üheksa auku sees? — Inimene (SJn 1971)
Üks linnupuu ja üheksa auku? — Inimene (Trv 1894)
Üks tünder, üheksa auku? — Inimene (Saa 1888)
Üks post, üheksa auku? — Inimene (Jõh 1889)
Üits tamm, ütsa auku? — Inimene (Trv 1890)
Üks karu, üheksa hingeauku? — Inimene (SJn 1889)
Pealt valge, seest punane? — Inimene (Pst 1888)
Päevaeg elab, ööse surnud? — Inimene (MMg 1887)

Inimese iga

Homiku hooletu, keskpäe kergest käratsen, teen tööd ja tallitan, õhtu rammud raugevad, ootan und ja unustust? — Inime (VMr 1890)
Varahommuku mängib, keskhommuku lüüb lulli ja kilatseb, keskpäeva aeg kangesti kamandab, lõunaaeg tiib tüüd ja talitab, õhtu on ramm otsas ja heidab magama? — Inimene (Vln 1937)
Üheksa kuud pimeda kambris, kolm kuud seoti, kolm aastad olin vahi all? — [Lahendus puudub] (Plt b:dat-ta)
Üheksa päikesekuud oli vangitornis, kaksteistkümme nädalad olli pohus, homiku olli neljajalgne, lõunaaeg olli kahejalgne, õhta olli kolmejalgne? — Inimese eluiga (Ksi 1889)
Hommiku ühe jalaga, söömaajal nelja jalaga, lõunaajal kahe jalaga, õhtu kolme jalaga? — Inimene, laps mähkmetes, roomates, suur (Pst 1889)
Hommikul nelja jalaga, lõunaaeg kahe jalaga, õhta kolme jalaga? — Inimene (Hlj 1947)
Kevade käib nelja jalaga, suvel kahega, sügise kolmega? — Inimene (Plt 1981)
Edimält neli jalga, perast kaits jalga, viimate kolm jalga? — Laits, mees, vanake (Urv 1890)
Edimelt pikäli, peräst perseli, siis nellä käpä pääl, kige viimate kate jala pääl? — Inimene (Trv 1890)

Jalg ja selle osad

Koit kumab, päike punab, siis pannakse härg lamba selga? — Jalad pannakse kinni (Tln b:dat-ta)
Viis vendä ühes aitas võerusil, rist piäl? — Varbad sukas ja pastlas (Khn 1934)
Valge härg, viis pead? — Jalg, varbad (Hel 1874)
Viis venda magavad ühes voodis? — Varbad suka sees (Hää 1983)
Kaits meest kammitsen, kümnest kinni keidetu? — Inimese jala (Puh 1889)
Mees läheb metsa, kõht kodu poole? — Sääremarjad (Iis 1936)
Miis lätt mõtsa poolõ, kõtt kaes kodo poolõ? — Jalamarjad (Se 1934)
Mees läheb metsa, kaks kõhtu kodu poole? — Persekanikad kodu poole (Vil 1893)
Mees läheb metsa, lihakottid kodu pool? — Jalasääremarjad (Tor 1889)
Mees läheb metsa, kaks lähkrit koju poole? — Sääremarjad (VMr 1889)
Selg metsa pool, kõht kodu pool? — Jalamari (Saa 1895)
Miis lätt mõtsa, naane napa piteh säläh ja kõtt kodo poolõ? — Kirvõs ola pääl ja jalamarä (Se 1935)

Kõht, naba

Istub kui isand, sööb kui saks, peksab taga piitsaga? — Kõht (Amb 1893)
Puu kumuli, tareläve all? — Kõht (Hel 1874)
Kirju keuke mäe pääl? — Naba ~ Tanu peas (KJn 1870)
Tamm mäe otsas? — Naba (Trt 1890)
[Levikukaart]
Uherdi upub keskel väina? — Naba (Muh 1938)
Uherdi keskel väina, ära ei upu? — Naba (Kse 1889)
Hundipips kesk väillä? — Naba (Amb 1889)
[Levikukaart]
Keokene kesk merd? — Naba (TMr 1888)
Väike kipike keset merd? — Naba (Ote 1895)
Keset merd kep'kene? — Naba (Se 1928)
Kuldnöps keset järve? — Naba (Nõo 1888)
Napikõnõ kesk merd? — Päiv (Har 1890)
Nebukadnetsar kesk merd? — Naba (Hls 1889)

Kõrv

[Levikukaart]
Siberiku-säberiku, mäe küllen kükitese? — Kõrva (Krl 1887/9)
Siberik-säberik, mäe külle kükiteje? — Kõrv (Krk 1938)
Siberigu-säberigu istva mäe külle pääl? — Inimese kõrva (Puh 1889)
Tsiberiku-tsäberiku, mäe külge kükätänü, kanariku laka alla? — Kõrv (Plv 1908)
Tsiberiku-tsäberiku, kanariku laka all? — Inimene (Kam 1889)
Keerukõnõ-meerukõnõ, mäe külge kükähänü? — Kõrva (Se 1888)
Keerkõnõ-meerkõnõ, mäe külge kükähtünü, kanariku lati all? — Kõrva (Se 1928)
Tsiiruline-viiruline, mäe otsan kükitas? — Sitahunnik (Urv 1890)
Kiheri-käheri kükitab mää külle pääl? — Kõrv pias (Äks 1889)
Kiberik-käberik kükitab mäe külle pääl? — Kõru (Trv 1896)
Kirbiline-kärbiline kivi kõrvan kükitab? — Kõru (Trv 1890)
Kigerik-kägerik kükerdab mäe külle pääl? — Kõru (Hls 1887)
Kigerikku-kägerikku kanariku laka all? — Kõrv (Kan 1924)
Mügerikud-mägerikud, kigerikud-kägerikud, mäe küllel kükerdavad? — Inimese kõrvad (Vil 1888)
Migeriksed-mägeriksed, mäe külges kükitavad? — Kõrvad (SJn 1888)
Tibinad-tabinad kasvavad mää külle pial? — Kõrvad (Pil 1888)
Litergune-latergune kükitab mäe külje peal? — Kõrvad (Tür 1888)
Verrev hani mäe küllehn kükütäs? — Kõrv (Rõu 1895)
Kaits hõbelehekest tõine tõispuul mäe külle pääl? — Kõrva (Pst 1889)
[Levikukaart]
Jänes kükitäp mäe külle pääl? — Kõrv (Ote 1889)
Kats jänest kükitäse tõnõ tõsõl puul mäke? — Kõrva (Ote 1890)
Kaks keerdkadakat kasvavad mäe külje pääl? — Kõrvad (Hls 1893)
Kass kükitas kanarikupuhma all? — Kõrv (Ote 1889)
Kaks seent kasvavad tõine tõisel pool mäge ? — Kõrvad (Vil b:dat-ta)
[Levikukaart]
Kätte saa, peoh piät, a silmiga näe-ei? — Uma kõrva (Se 1888)
Kumpi saa, a nätä saa-ai? — Kõrva (Se 1928)
Mis ommõ hinda ümbre, silmaga saie kaia, a kässiga saat kumpi? — Kõrva (Se 1929/30)

Käsi, sõrmed, küüned

Üts neli sais? — Päss, sõrme' (Lut 1894)
Katesse emmüst, kaits pahrukõist? — Sõrme ja pässä (San 1888)
Neli velle, viies brat? — Sõrmed (MMg 1888)
Üks puu, viis haru? — Jalg (Vig 1869)
Üks hark, viis haart? — Jalg (Kos 1892)
Üks mees, viis jalga? — Käsi (Kuu 1939)
[Levikukaart]
Üks kala ja [viis] hända? — Käsi (Aud 1893)
Üks latik, viis saba? — Käsi (Trv b:dat-ta)
Üks viires, viis hända? — Käsi (Jäm 1896)
Üks reha ja viis pulka? — Käsi (Kos 1892)
Üks pesa, viis muna? — Käsi (Amb 1889)
Kaks valda, kümme teopoissi? — Käed (San b:dat-ta)
[Levikukaart]
Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? — Kaks kätt ja sõrmed (VMr 1888)
Üks isa ja viis last? — Käevars ja sõrmed (Sa 1888)
[Levikukaart]
Lahed laiad ja niemed siuhked, kaljumed nieme nenässä? — Käesormed ja küüned (Kuu 1891)
Kõveram kui look, pehmem kui sulist padja? — Inimese käsi (Lai 1895)
Kõveram kui look, õigem kui kook, pehmem kui padi? — Käsi pea all (Plt 1891)
Saksal ei ole ja talupojal on? — Sõrmeküüne peal must (Ris 1889)
Õitseb küll, aga vilja ei kanna? — Sõrmeküün (Vil 1896)

Neer, põis, kusemine

[Levikukaart]
Kuningas istub kulla sees? — Neerud (KJn 1870)
Kuningas istub kulla sihen ja vägi tapleb linna all? — Pada kiib tulel (Pst 1895)
Kuningas maka kulla siseh? — Pada (Räp 1889)
Kuldsepp maka oma kulla seen? — Rahu rasva seen (Kan 1896)
Isand istub kulla sees? — Küünal (Tor 1887)
Kutsik makab hõbeda sehen? — Rahu (Nõo 1898)
Põue mahub, merre ei mahu? — Põis (KJn 1870)
Puhu sünnip, merde ei sünni? — Kusem (Võn 1894)
Peose mahob, aga merre ep maho mette? — Härjavets (Phl 1889)
Üskä mahus, merde ei mahu? — Kussõm (Urv 1932)
Pangi mahus, merde ei mahu? — Kussem (Vas v. Se 1894)
Põue ei mahu, merele mahub? — Põis (Vän 1897)
Merde mahub, pihu ei mahu? — Tulesädä (Jõh 1940)
Nii suur ku pang, nii kerge ku hummal? — Kussõm (Se 1930)
Vihma sadab kahe samba vahelt? — Kusemine (Kuu 1960/4)
[Levikukaart]
Miis lääb mõtsa, viskab looga lumme? — Miis kuseb (Hel 1889)
Miis lätt mõtsa, viskas looga tii viirde? — Inimene "kükitas" (Ote 1893)
Mees läheb metsa, viskab köve põesa? — Mees kuseb (Krj v. Mus b:dat-ta)
Mies läeb metsä, pistab piitsa põesa? — Kuseb (Muh 1938)
Mees läheb metsa, viskab ussi põesa? — Kuseb (Vai 1888)
Miis lähäb mõtsa, tiib tiku tii viirde, looga viskap lumme? — Miis situp tii viirde ja kusep kah (Nõo 1957)
Vesi juusk üle lepälehti? — Kusema (Rõu 1895)

Nina, tatt

Üts ait, kats lävve? — Nõna (Se 1935)
[Üks] ahi ja [kaks] aukud? — Suu ja nina (Vll b:dat-ta)
Kaits vaati ja ütesugune õlu? — Nina (Hls 1930)
[Levikukaart]
Kaks aita rasva täis? — Nina (Tor 1889)
Kaks aita mädanud rasva täis? — Tatt ninas (Tor 1888)
Kaks aidatäit vanna rasva? — Nina (Kan 1962)
Kats aita valgõt rasva täüs? — Nõna (Kan 1896)
Kaks aita halli rasva täis? — Nena nattane (Jõh 1890)
Kaks aita sularasva täis? — Nohus nina (Pil 1927)
Kats kambrõtäüt määnõt rasva? — Tatt nõnah (Se 1949)
Kaks kammert hanirasva täis? — Ninasõõrmed (Hel 1874)
Pisikene pütikene mäda rasva täis? — Nina (Kuu 1892)
Kats salvõtäüt valgõt rasva? — Nõna (Se 1935)
Kaks valged tonnikest rasva täis? — Ninasõõrmed (Pst v. Pil 1895)
Kaks tannikest lageda niidu pääl maas, mäda rasva täis? — Nina (Krk 1888)
Kats tõrdutäut määnud rasva? — Nina (Plv 1889)
Kats potitäüt määnüt rasva? — Tatt (Räp 1892)
Kats kannitäit mädanud rasva? — Nõna (Võn 1895)
Kaits mollikest rasva täis? — Nõna (Trv 1890)
Kats anumatäüt vanna rasva? — Nina (Urv 1964)
Kaits tõrdut mädänusi kapstit täis? — Nõnasõõrme (Ote 1889)
Kaks aita, vahe on vahel? — Nina (Hel 1874)
[Levikukaart]
Pini istus mäe külel? — Nõna (Se 1949)
Kaks santi ukse taga? — Tatine nina (Kuu 1893)
[Levikukaart]
Mees läheb metsa, viskab tindi tee ääre? — Nina nuuskamine (VJg 1889)
Miis lätt tiid pite, pilli tinte tii viirde? — Nõlg (Vas 1895)
Mees läheb metsa, viskab tilli tee ääre? — Nina nuuskamine (Trm 1889)
Mees lääb metsa, viskab tolgu tee jaare? — Nuuskab nina (Koe 1890/3)
Mees läheb teed mööda, viskab hõbeda maha? — Sülg (Ote 1930)
Mees läheb metsa, viskab juustu tee ääre? — Tatt (VMr 1889)
Mees läks metsa, viskas tilli tee jäärde, saks tulli, pisti tasku? — Tatti tee äärde visata ja vares tulleb sööb ära (MMg 1889)
Mies lähäb metsa, suoled rüppis ja viskap tinti tie ääres? — Õhjad, natt (Lüg 1938)
Talumees süstab tee ääre, saks pistab kulitu? — Tatt (Khn 1889)
Maamees viskab maha, saks pistab tasku? — Tatt (Hel 1874)
Mis talupoeg maha viskab, seda pistab saks tasku? — Tatt (Var 1888)
Talumiis viskap maha, saks pand tasku? — Nõna nuuskamine (Võn 1889)
Mats viskab maha, saks torkab tasku? — Mats nuuskab natta maha ja saks aga nuuskab rättiku ja torkab tasku (Jõh 1940)
Sant viskab maha, saks paneb tasku? — Tatt (Han 1969)
Maamiis viskas maha, aga saks pand karmanni? — Tatt (Urv v. Krl 1910)
Seto viskas maaha, säks pand karmanehe? — Tatt (Se 1937)
Herr pand karmanihe, a sant viskas maaha? — Nõlõ' (Se 1935)
Linnamees paneb tasku, maamees viskab maha? — Tatt (Vll 1995)
Rikas pand tasku, vaene visas tii viirde? — Vaesel es ole taskurätti (Vas 1980)
Mees lätt mõtsa, pill tinte tee pääle, saks pand taskohe? — Ninarätik (Vas v. Se 1894)
[Levikukaart]
Kass ahjus, käpp väljas? — Tatt ninast väljas (Kaa 1872)
Koer majas, kepp väljas? — Tatt (Vll 1995)
Oinas laudah, pää väläh? — Tatt nõnast väläh (Se 1949)
Madu mättäs, nenä välläs? — Lapsenenä natas (Jõh 1889)

Nutt

Vesi jookseb kahe karuse vahelt? — Nutma (SJn 1888)

Pea

Kaits kuldpütti liha täis? — Pääaju (Trv 1890)
Üts kapsapää, kats lehte? — Pea ja kõrvad (Urv 1955)
Siidiniidi kera, seitse auku sees? — Pea (SJn 1888)
Siidiniidi kerä, säitse mulku sisen? — Inemise pää (Kan 1937)
Siidiriidi keräkene, kõik mulka täüs? — Pää mulka täüs (Se 1933)
Siidikera, niidikera, seitse auku sees? — Pea (Plt 1950)
Siidikeral seitse auku? — Pea (Pil 1889)
Siidine keräkene, säitse mulku sisen? — Pää (Har 1889)
Ümärik kerä, seitse auku sehen? — Pää (Hls 1891)
Üks kera, seetse auku? — Pea (Tor 1963)
Üts kaal, säitse mulku sihen? — Inemise pää (Ote 1889)
Siidiniidi kera, seitse auku sees, aganakott ja toobripuu? — [Lahendus puudub] (Trt 1925)
Üts kerik, säidse lävve? — Pää (Rõu 1896)
Üks kuusk, tuhat oksa? — Samblamätas (Tor 1888)
Üks kuusk, sada oksa? — Inimese pea (Tor 1889)

Seedetrakti ja -protsessi lõpuosa

Tuleb ilma tõukamata, läheb ilma lükkamata? — Tuul (Äks 1889)
Kutsmata tuleb, ajamata lahkub? — Sitahais (Pal 1897)
Vanamees huikab kahe mäe vahel? — Peer (SJn 1890)
Vanamees hõikab kahe lihase mäe vahelt? — Peeru laskmine (KJn 1961)
Mees möirab kahe mäe vahel? — P[ee]r[e]tamine (VMr 1890)
Mees huikab kahe Munamäe vahelta? — Peerestama (Lüg 1889)
Hull mees huikab kahe mäe vahel? — Peeretamine (Jäm 1906)
Ono uukas kate mäe vahel? — Peeretamine (Räp 1980)
Härg möirab kahe mäe vahel? — Peeretamine (Lai 1888)
Hall härg ammub kahe mäe vahel? — Peeretamine (Krj 1938)
Must härg röögib kahe mäe vahel? — Paha hais (Kuu 1892)
Hunt ulvab kate mäe vahel? — Pussu laskmine (Pst 1889)
Susi undas kate suure mäe vahelt? — Piir (Krl 1889)
Karu möurgab kahe mäe vahel? — Peeretamine (Trm 1991)
Merk müüg mäki vaihõl? — Piiru lastas (Se 1940)
[Levikukaart]
Susi oroh undas? — Piir (Se 1929)
[Levikukaart]
Ilma tsuskamalda huikas ? — Piiru lastas (Se 1933)
Ilma putmata paugahas? — Peerähät (Se 1930)
[Levikukaart]
Ilma luuta, ilma lihata, kui ello tulõ, sis röögätäs? — Peeru laskmine (Kan 1924)
Siist sõitva siidisaksa, siist siidikuninga, andva suud sulasile, kätt noorile mehile? — Kui inemise magase, peeru laskmine (Räp 1875/7)
Siist sõit siidiherr, vahelt joosep vaadikuningas, annap suud sundjale, kätt noorte poistele? — Adraga künnetas (Urv 1890)
Siit aga sõidab siimusaksa, vapustab vana isandad, kätt annab kõigi perele, suud iga sundijalle? — Sitahais (Kos 1892)
Tee tal tuleb Tuudelinnast, sealta kõvera kaseje, sealta sõidab siidisaksa, vapustab vana kuningad, annab kätt karupea mehele? — Sittumine (Lai 1888)
Sisse sõidab siidisaks, tagant tärgeldud emanda, annab suud sundimata, kätt kõigele perele? — Õhk (VJg 1960)
Tuleb sisse siidisaksa, kierab käharpea isanda, annab suuda suuremale, ninatubakat tuttavale? — Pieru laskmine (As 1993)
Siit on tulnud siidisaksad, läbi uue uulitsa, tammitsa tänava, andnud suud sugulasel, kätt noorele mehele, ninanuusku naabrile? — Sitahais (Pal 1897)
Tuli tuppa siidisaksa, andis käppa käharpää härra, puhus mulda, leidis kulda, läks ta välja vindavända? — Koer (Saa 1928)
Suust tuleb suur sõda, kuhu ei mahu kassi saba, annab suud suuremale, kätt kärbseisandale? — Linnupere puu (Iis 1955)
Siidisaks sõidab kahe mäe vahel? — Peeru laskma (Pil 1888)
[Levikukaart]
Siidisukk käib ümber tua? — Inimese paha luft käib ümber tua vahel (Kos 1888)
Siidisaba lendab, kõik teda tunnevad, ükski teda ei näe? — Peer (Kad 1975)
Nahkpüss, udukuul, kandu laseb, pähe mõidub? — Peer (Vig 1896)
Nahkpüss, udukuul, kanda sihib ja ninasse kargab? — Tussu laskmine (Tor 1887)
Nahkpüss, udukuul, kontsa tähendab, ninasse laseb? — Peeretamine (Vil 1895)
Lihane püss, udune kuul, kondsa tsihit, nõnna lätt? — Inemine lask pussu (Võn b:dat-ta)
Lihapüss ja udsuluut, kontsa tähendab, nõnna kargab. ? — Sita laskmine (Trv 1890)
Nahast püss, tolmutsõ kuuli, kondsa tsiht, nõnna lätt? — Piiro lastas (Räp 1937)
Nahanõ püss, tolmunõ luut, kundsa tähendäs, nõnna kargas? — Piir (Se 1935)
Nahkne püss ja tuulne kuuul, kanda laseb ja ninasse sihib? — Sitahais (Tor 1889)
Nahanõ püss, tuulinõ luut, kundsa lastas, ninna lätt? — Pussu lastakse (Rõu b:dat-ta)
Nahkne püss, tuhkne lood, kanda sihib, ninna oskab? — Peeru laskmine (Trm 1926)
Rabapüss ja udukuulid, kanda lased ja ninasse tungib? — Sitahais (Vän 1937)
Nahast püss, õhust kuul, sihib kandu, trehvab ninna? — Sitahais (HJn 1888)
Lihane püss, tolmune löök, alla sihib, ninasse läheb? — Peerestamine (Hlj 1889)
Kanda sihtib, nenasse oskab? — Peeru laskmine (Kuu 1911)
Kundsa tähendas, nõnna saasõ? — Õhk (Se 1929)
Konsa lastakse, ninasse kargab? — Peeretamine (Krk 1888)
Oma rahvas, võõras hais? — Sitahais (Vän 1922)
[Levikukaart]
Käärisi pole, aga junna lõikab? — Sittumine (Lai 1904)
Ilma saeta paku lõikamine? — Sittumine (Trm 1937)
Hambutu suu, aga vorsti leikab? — Oma asjalkäimine (Hlj 1892)
[Levikukaart]
Sile pale, nina põle, üks silm peas, seegi pime? — Tagumik (Muh 1958)
Ei ükski võti võta lahti, tuleb tuul ja lükkab lahti? — Peeretamine (Aud 1889)
Kaant ei olõ, kinni piäp, nuurõ ei olõ, kokko vidä? — Suu (Kan 1895)
Krookpaela põle, aga kokku veab? — [Lahendus puudub] (Sim 1929)
Kääre tal ei ole, aga juppe lõikab, kaant tal ka ei ole, aga vett ta peab? — Loomusund, naissugu (Krk 1974)
Mees lähäb metsa, teeb ilma vardata kuhja? — Sitahunnik (Jõh 1889)
Miis lääb mõtsa, pistäb tiku tii viiri? — Situb (Hls 1889)
Mees läheb metsa, lööb vaia tee ääre? — Kuseb (Pde 1927)
Mees läheb metsa, paneb vaia põõsa? — Püksieri (Mus 1939)
Miis lätt mõtsa, pess vakjo maa sisse? — Miis situs (Se 1938)
Mees läheb metsa, paneb tulba tee äärde? — Mees situb (Tor b:dat-ta)
Mees läheb metsa, teritab teiba tee äärde? — Väljaheide (Kuu 1892)
Mees läheb metsa, paneb kännu tee ääre? — Kükitas (As 1889)
Mees läheb metsa, pistab tina tee äärde? — Kuseb tee äärde (Saa 1928)
Mees läheb metsa, teeb pudruvaagna tie äärde? — Kükitab (Sim 1892)
Mees lähäb metsa, jätab küpse kaalika tee ääre? — Situb tee ääre (Rak 1892)
Mies läheb metsa, paneb vahi tie ääre? — Hunnik (Kuu 1957)
Mees lähäb metsa, viskab titte tee äärde? — Sitahunnik (Jõh 1889)
Ütel puul orgo vesi, tõõsõh puul kuhi? — Kusi (Se 1934)
[Levikukaart]
Vihma satas, kuhja luvvas? — Sitmine (Rõu 1936)
Eesõues sajab vihma, tagaõues tehakse kuhja? — Püksieri (Mus 1939)
Elu ees sajab vihma, elu taga luuakse kuhja? — Inimene toimetab loomulikke vajadusi (Kaa 1947)
Tõsõl pool mäke luvvas kuhja, tõsõl pool satas vihma? — Sittumine ja kusemine (Ote 1889)
Taga tare müristab, ehen tare sadab vihma? — Püksikõrral käimine (Pst 1946)

Silm, kulmud, nägemine

Sõsarese sirkesse, siiditsede siike, rossõkarva rätteke? — Harak (Vlg 1903)
Sõsaritse, tsirgukõsõ, karvatside kaartõ all? — Silmad (Krl 1976)
Piimane jõgi, hainatse perve? — Silma (Har 1888)
[Levikukaart]
Lühko uhja, kavvõ künnüse? — Silmä (Se 1936)
Lühko uhakõsõ, kavvõ haarusõ? — Silmä (Se 1949)
Piinü-piinü uhakõsõ, a kavvõndõhe künnüse? — Silmä (Se 1928)
Lühko uja, kavvõndõhõ künnüse? — Silmä (Se 1953)
[Levikukaart]
Kaits matti linasiimnit külvä maha ja kõik maailm täis? — Silmä (Ote 1889)
Kats uakeist, kõõ nurme är külbvä? — Silmä (Lut 1894)
Kaks väikest hernekest külvavad üle kõige ilma? — Silmatera (Har 1934)
[Levikukaart]
Kaks meid kõrvu seisma pandi, mõnele meid enam anti, päält meil kirju klaasi nägu, ammetis meil akna tegu, kergest meie keerleme, sinna-tänna veerleme, käime kinni, käime lahti, seks me täiest saime mahti, üksi välja võib meist näha, tõisipidi ei või teha? — Silmad (Tt 1871)
Kaks meest kõrvu seismä panti, ametid neil kätte anti, ametis neil akna tegu, mitmed karva klaasi nägu? — Silmäd (KJn 1888)
Hall kui rott, kallim kui kuldrahakott? — Silm (Trm 1935)
Mustem kui mütt, hallem kui rott, kallim kui kuldrahakott? — Silm (SJn 1889)
Mustem kui mütt, kallim kui kuld? — Silm (Kos 1892)
Must kui süsi, hall kui susi, kallimb kui kuldrahakott? — Silm (Ran 1889)
Mustem kui muld, selgem kui kuld? — Silmad (Hel 1874)
Karva' all, karva' pääl, Jummal hoitku mulgukõist? — Silm (Urv 1940)
Karva' all, karva' pääl, Issand kaitsõ mulku? — Silmä (Se 1934)
Alt karvane, päält karvane, keskelt elav loomakene, Jummal hoia mulgukest? — Silm (Rõu enne 1907)
Issänd hoia mulko tsuskamast? — Silm (Se 1936)
Pealt karvane, alt karvane, sisse torka, siis Jumal hoidku? — Silm (Hlj 1895)
Üleval karvad ja all karvad, keskpaigas ise märg, Jumal hoia? — Silm (Trt 1930)
Ümberringi karvane ja seest märg? — Silm (Tln 1972/4)
All karvad, peal karvad, keskel imeasi? — Silm (Kos 1897)
Ülalt karune, alt karune, keskpaigast kõige kallim? — Silm (Kaa 1889)
Auk ja ümbert karvane? — Silm (Kei 1992)
Üüse kinni, päivä vallalõ? — Silmä (Se 1927)
[Levikukaart]
Ümber ilma ulatab, ümber pea ei ulata? — Silm (Jõe 1889)
Üle ilma küünüs, ümbre pää ei küünü? — Silmä (Rõu 1896)
Üle maailma näeb, oma ümber pää ei nää? — Silmad (Hää 1889)
Ümber välja ulatab, ümber pea ei ulata? — Silmanägemine (JJn 1888)
Üle mere küünüsse, ümbre pää ei küünü? — Silma (Kan 1888)
Üle maailma ulatab, selja taha ei ulata? — Silm (Vai 1936)
Kats siidiniidi kerrä, üle ilma küinise, ümbre pää ei küini? — Silmä (Krl 1887/9)
Lühikesed ohjad, kaugele ulatavad, ümber pää ei ulata? — Silmad (Saa 1889)
Kaks kukke kaklevad, tõine tõisel pool mäge, aga ilmaski kokku ei saa? — Inimese silmad (Vil 1888)
Kats kukke tahtvad kakelda, mägi vahel, ei saa? — Silmad (Plv 1894)
Kaks kukke taplevad, teine teine pool mää, ei teine saa teise ligi ega teine teise ligi? — Silmad (Ris 1889)
Kaks kukke taplevad üle mäe? — Silmad (Kad 1896)
Kaks kukke taplevad üle aia, aga ilmaski kokku ei saa? — Silmad (JJn 1897)
Kaks kukke taplevad üle õrre? — Silmad (Pal 1888)
Kaks kukke tahavad riidlema minna, suur mägi vahel? — Silmad ja nina (Vil 1937)
Kaks kukke riidlevad üle aia vastastikku? — Silmad (Vig 1869)
[Kaks] kukke kisuvad, teine teine pool maja, aga kumbki ei saa teist lüüa? — Silmad (Hag 1889)
Kaks kukke agulevad, teine teisel pool mäge? — Silmad (Jäm 1906)
Kaks kukke laulavad, teine teisel pool mäge, aga kokku ei saa? — Silmä (Kan 1966)
Kaks kukke vahivad teine teine pool penni, kumbki ei saa teist kätte? — Silmad (Kuu 1939)
Kaks kukke kahel pool küngast, ei saa iialgi kokku? — Silmad (JJn 1888)
Kaks kullast kukke taplevad, teine teise pool mäge? — Silmad (Tor 1889)
Kaks kuldast kukku vahtivad üle orre vastatigu, üks ei nää üht egä toine toist? — Silmäd (Kuu 1892)
Kats kikkakõist taplõs pääle üle mere, kokko ka saa-ai? — Silmälaka (Se 1927)
Kats kikast kirgvä, tõõnõ tõõsõl puul mäke, kokku ei saa kunagi? — Silmä (Rõu 1895)
Kaits kaarnat kakleve, tõine tõispuul mäge? — Silmä (Pst 1889)
Kaks kaarnat vahivad teineteise otsa, elades ei saa kokku? — Silmad (Tür 1888)
Kats ronka tahtva kaklema minnä, aga mägi vahel? — Silmä (Hel 1889)
Kats kulli ragova, tõine tõisel pool mäke, kokko ei saa? — Silma (Plv 1890)
Kaits kotkast kakleve, tõine tõispool mäge? — Silmäd (Hls 1889)
Kaks härga läheksid taplema, kui maa oleks ilma mäeta? — Silmad (VJg 1889)
Härja pusklese, tõine tõisel pool mäke, ei saa kokku kunagi? — Silma (Rõu enne 1907)
Kaks härga kaevlevad, kokku ei saa eladeski? — Silmad (Tor 1889)
Teine härg teist poolt mäge, ei saa ilmas kogu? — Silmad (Rei 1889)
Teine hall härg teine pool mäge, kumbkid ep nää teineteist? — Silmad (Käi 1896/7)
Kaks lehma püüavad tapelda, aga mägi on vahel? — Silmad (JJn 1897)
Kaks sikku kaklevad, tõine tõisel pool mäge? — Silmad (Vil 1894)
Kaks koera, teine teispool mäge, ühte asja näevad, tõinetõist ei näe? — Silmad (Hää 1889)
Kaits jänest, tõine tõisel pool mäge, ei saa kokku? — Silma (Krk 1889)
Velitse üle tiikese eläse, a ütstõist kunagi õi näe? — Silmäd (Se 1934)
Teene vend uatab teeneteese piäle, jõlmaski sua võerusile? — Silmäd (Khn 1948)
Üks vend läheb ühelt poolt mägi, teine vend läheb teise poolt mägi, aga kokku ei saa ilmaski? — Silmad (Har 1895)
Üks vend ühel pool, teine vend teisel pool, kokku ei saa kunagi? — Silmad (Nõo 1956)
Kaks sõsarakest mõlembil pool mäge? — Silmad (Rõn 1889)
Kaks meest küll püidvad riielda, suur mägi on neil vahel? — Inimese silmad (HJn 1888)
Kaks meest vahivad alati vastastiku? — Toobre kõrvad (Kos 1890)
Kats meest vehkleva, tõine tõisel pool mäke, ialgi na kokku ei saa? — Silma (Ote 1889)
Kaks kuningat ühe mäe all, aga kunagi ei saa kokku? — Silmad (Räp 1895)
Mul ei ole seda ja mina ei taha seda ka mitte, aga kui see mul oleks, siis ei annaks mina seda mitte tuhat rubla eest ära? — Üks ainus silm (Tt 1869)
Sinna viskan siidikera, kuhu käed ei ulata? — Silmanägemine (Kuu 1909)

Sooled

[Levikukaart]
Vilimõ-valimõ vao pääl, ei paista päiv, ei putu tuul? — Soolikud (Vas 1887)
Villem-vallem vaja otsah, õi putu tuul, õi paistu päiv? — Soolige kõtuh (Se 1938)
Hurmi-harmi vaja otsah, õi paista päiv, õi puh tuul? — Sooligu kõtuh (Se 1935)

Surm. Kirst, rist, matus, kalmistu

Alam kui jumal, ülem kui kuningas? — Surm (Vil 1873)
[Levikukaart]
Hõbekarik lääb katik, kuldköüs lääb taevase? — Inimese heng (Pst 1895)
Hõbevits väändub, kuldkauss lõhkeb, vahvad poisid väsivad, veski jääb seisma? — Inimene sureb (Iis 1956)
Kuldkauss läheb katki, hõbeköis venib, veskikohin läheb alla ja kojahoidjad tukuvad? — Inimene sureb (Lai 1897)
Uss sööb, maa mahandab, vesi hoolab omast kohast? — Inimene hauas (Tt a:dat-ta)
Tammõ alla viias kütsit marju ni tuorit? — Matukseaida viiakse vanu ja noori inimesi (Vas 1887)
Kik inimse pruugive tedä, aga kiige rohkem kui üts kord? — Kirst (Hel 1889)
Tegija ei taha, tõstjale tä ei lähä, perandaja pääleki ei tija täst midägi? — Kooljakirst (Urv 1887/9)
Kes mind teeb, see ep taha mind mette, kes mind ostab, see ep tarvita mind mette, kes mind tarvitab, see ep tee seda mette? — Surnukirst (Kaa 1889)
Meistre tegi, ei tarvita, ostja ost, ei tarvita, tuu esi ei näeki, kes tarvitas? — Kooljakirst (Ote 1893)
Kes teeb, see müüb, kes ostab, see ise ei tarvita, aga igaühele läheb teda vaja? — Surnukirst (Ksi 1970)
See, kes seda teeb, ei tea, kellele ta seda teeb, see, kes seda ostab, sel seda tarvis ei ole, kes seda vajab, see ei tea kedagi? — Surnukirst (Kuu 1940)
Uut hoonet ehitässe, tegijälle põle tarvis, tarvitaja ei tiägi? — Surnukirst (KJn b:dat-ta)
Mina teen ühe asja, sina seda küll ei osta, kui sa selle küll ostad, siis sa seda küll ei tarvita, kui sa seda küll tarvitad, siis sa seda ei näe? — Surnukerst ehk puusärk (Kaa 1937)
Tõisel saab teha, omal ei saa? — Surnukirstu (Pst 1888)
[Levikukaart]
Külä suur, kikast olõ-õi? — Matus (Se 1937)
Küla ilma kuketa, talu ilma taarita? — Surnuaed (Pst 1889)
Külä om, a kikast olõ-õi, talo om, a taare olõ-õi? — Kalmõaid (Se 1949)
Suur talu, pole taari, suur küla, pole kukke? — Kirik ja surnuaed (Vil 1894)
Maja om, taaritõrkest ei ole, küla om, kukke ei ole, kihelkond om, kerkude ei käi? — Surnuaed (Rõn 1888)
Talo taarilda, pereh pinilda, kihõlkund kikkalda? — Kalmõ (Se 1929)
Pere um, pinki ei olõ, talu um, tarrõ ei olõ? — Matuseaid (Rõu 1896)
Külä om, kikast ei olle, talu om, tarre ei olle, pere om, penni ei olle? — Kalmu (Räp 1875)
Suur mõts soelda, suur küla kikkalda? — Matus (Vas 1894)
[Levikukaart]
Katest tombist valmis saap, kalmukünka kaunistap? — Rist (Plv 1890)
[Levikukaart]
Pere ilma hingeta, õue ilma koerata? — Surnuaed (Hel 1874)
Maja ilma kassita, õue ilma koerata, pere ilma hingeta? — Surnuaed (PJg 1889)
Pere hingeta, aed lukuta, õu koerata, varas ei varasta millalgi? — Kabeliaed (Pal 1889)

Suu, hambad, keel

[Levikukaart]
Kuus sülda kuusine kõrts, seitse sülda saarine laud, inimesed istuvad ümberkeeru, pilli mängitasse, tantsivad, aga keegi ei liigu paigast ega lausu teisele sõna, kaks kannu laua pääl, teine tühi, teise sees ei ole kedagi? — Inimese suu (Trv 1888)
Kuus sülda kuusine tuba, säitse sülda saarine laud ja saksa istva ümbre tsõõri söömas? — Tsiamold (Ote 1889)
Kuus sülda kuusine kõrts, seitse sülda saarine laud sees, kaks kannu laua peal, teine tühi, teise sees mitte midagi? — Laev (Saa 1889)
Kuus sülda kuusepuu pikk, seitse sülda saarelaud sees, kaks kannu laua pääl, üks on tühi ja teise sees ei ole mitte midagi? — Pumbaga kaev (Trv 1936)
[Levikukaart]
Punane õrs, valgeid kanu täis? — Hambad (Tor 1889)
Valged kanad punase õrre peal? — Hammad (Vig 1889)
Valged kanad punasel pennil? — Hambad (Kuu 1974/6)
Punas laut, valgeid lambait laut täis? — Suu ja hambad (Jäm 1977)
Kaks punast kõrendat valgeid kanu täis? — Hambad (Vän 1889)
Kats orrõtäüt valget kanno? — Hamba' (Se 1949)
Kaits kõrentid valgid kanu täüs? — Hamba (Pst 1889)
Kaks pennitäit valged kanno? — Hambad (Tt a:dat-ta)
Kaks rida valgeid kanu? — Hambad (Tür 1894)
Kaks õrretäit valgeid hanesid? — Hambad (Noa v. Hii 1887)
[Kaks] penni valged kukkesid? — Hambad (Sa b:dat-ta)
Orrõtäüs valgid lambid? — Hambad (Se 1985)
Ait valgid lambaid täis (Ein Vorrathshaus voll weisser Schafe)? — Der Mund mit den Zähnen (Tt enne 1876)
Kaks õrt valgid kanu täis, punane kukk istub keskel? — Suu (Kaa 1889)
Laut valgeid lambaid täis, punane kukk vahib keskel? — Keel ja hambad (Pld 1927)
Laut valgid lambud täis, punane koer keskel? — Keel ja hambad suus (Han 1969)
Kaks punast ort valgid hanne täis? — Hambad (Nõo 1888)
Harktus, paun, tsälktus, kats õrretäit valgit kannu, pilktus, noss, varik ja varikun musta tsea tsongva? — Poiss (Se 1941)
Kaits kõrentid valgid hammid täis? — Hamba (Krk 1889)
Valged särgid kuivavad punase kõrenda peal? — Hambad (Juu 1893)
Valged pesud punase nööri peal? — Hammad (Ris 1892)
Punane laut ja luise lehmä? — Hamba ja suu; ahi ja söe (Pst 1921)
Lihane laut ja luused lammad? — Hammad (Aud 1889)
[Levikukaart]
Ma tean üht kammert, kus [kolmkümmend kaks] haamert, ei vihma seal ole ega lund sinna tule, aga märg on seal ikka ja leian lumetükka? — Suu, hambad, ila (Pai 1934)
Väike kambrike, [kolmkümmend] vasart sees, vihma pääle ei sada, aga märjad nad alati? — Hambad suus (Vil 1895)
Kolmkümmend kaks poissi jooksevad toas üles ja alla, üks pitk ja punane pistab neist välja? — Hambad ja keel (Vai 1889)
[Kolmkümmend kaks] valget poissi tievad agaralt tüöd, üks punane neiu nende keskel käib ülevalt alla? — Hambad ja kiel (Kuu 1974)
Üks halg ahjus? — Keel suus (Kos 1888)
Punane koer haugub läbi luise aia? — Keel (Kõp 1903)
Punane koerake vahib läbi luutse aia? — Keel taga hammaste (PJg 1892)
Punane koerake haugub valge aia taga? — Keel (Trv 1967)
Punane koer haugub läbi kahe kiviaia? — Keel suus (Jõe 1889)
Lihane koer haugub läbi luutse aia? — Keel (Hel 1860/80)
Verev rakakoerakõnõ hauk läbi luutsõ aiakõsõ? — Keel (Ote 1890)
Punane rakk haugub luise aia läbi (Ein roth Hündchen bellet durch einen knöchern Zaun)? — Die Zunge (Tt 1732)
Punane rakakene, valge aiakene? — Keel (Vil 1898)
Verrev pinikene hauk luutsõ aia takan? — Kiil (Urv 1940)
Verrev pinikene hauk läbi varbulise aia? — Kiil suun (Vas 1902)
Lita hauk läbi luutsõ aia? — Kiil (Har 1946)
Punane kutsikas haugub läbi valge aea, aga välja ei saa? — Keel (Pil 1891)
Punane krantskoer haugub läbi luust aea? — Keel suus (Ris 1889)
Lihane koer haugub läbi luise plangi? — Rääkimine (LNg 1938)
Lihane rakk haugub läbi luise väravate? — Keel (Kos 1888)
Verev rakakene haugub läbi luutse mulgu? — Keel (Puh 1888)
Punane härg möirab läbi valge aia? — Keel (VMr 1888)
Punane kukk laalab läbi luise aa? — Kiel suus (Khn 1948)
Pisukene poisike vahib läbi luise aja? — Keel suus (Rkv 1888)
Lihane luisk lõksub luise aja taga? — Keel (Mih 1888)
Liha all, liha pääl, verev pinikene siseh? — Inemese kiil suuh (Se 1937)
[Levikukaart]
Tammine lastuke tare läve iis, ei idane, ei mädane? — Kiil (Hel 1889)
Tammelaast mere põhjas, ei idane, ei mädane? — Keel (Pst 1936)
Tammene laastukõnõ lontskoh, ei idane, ei mädane? — Keel suus (Plv 1895)
Tammõlast lombih, kunagi ei ligunõ? — Kiil (Räp 1889)
Tammelaastuke lätte põhjan, ei idane ega mädäne? — Inimese kiil (Hls 1889)
Tammõluast kao põhjas? — Keel suus (Khn 1934)
Tammine laast soo peal? — Keel (Kad 1896)
Lepalast länikus, eluajal ei kuiva ega mädane? — Inimese keel (TMr 1890)
Leppane laast jões ei mädane? — Keel suus (Kuu 1891)
Tammeleht lombin, ei mädäne, ei idane? — Kiil suun (Võn 1889)
Tammeleht kaevu põhjas, aga ilmaski ei mädane? — Keel (Hää 1889)
Tammeleht tare läve all? — Keel suus (Võn 1896)
Lõmmeleht lontskun, ei märgne, ei mädane? — Kiil (Ote 1888)
Lõmmeleht lätten, ei haljenda, ei mädane? — Keel (Puh 1888)
Tammelauakene ei mädane iialgi soos ära? — Keel (Rõn 1889)
Tammepuulaud jõe põhjas? — Inimese keel (Tt 1889)
Tammine tõlvake, eladeski ei mädäne? — Kiil (Krk 1896)
Märg laud lepikus? — Keel (Nõo 1888)
Kena oinas keset merd? — Keel suus (Pst 1891)
Ligatab, lagatab luuse plangi taga? — Keel (Kuu 1960)
Latõrtaja valgõ kallastõ vahel? — Kiil (Se 1940)
Tillukanõ tallukanõ, läbi varsa valukanõ? — Kiil (Se 1930)
Ükski ei saa ütelda, kes ma olen, kui ainult ma ise? — Suu (VLk 1935)

Uni, unenägu

Liha liha vastu, karva karva vastu, kui tahat, saat jälle? — Uni (Ote 1982)
Paneb kovemagi mehe silmad kinni? — Uni (Hlj 1889)
Mis magusam mett on (Was süsser als Honig ist)? — Muttermilch (Tt 1732)
Magusam kui mesi? — Emapiim (Tür 1894)
Mis om tugevamb kui lõvi? — Surm (Ote 1893)
Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? — Uni (Trv 1936)
Mustem kui süsi, magusam kui mesi? — Uni (Hlj 1888)
Magusam ku mesi, vedelam ku vesi? — Piibusuits (Pst 1895)
Magusam kui mesi, tugevam kui karu? — Uni (Urv 1958)
Magusam ku mesi, pehmemb ku padi, mustem ku maa? — Uni (Saa 1889)
Mustem kui süsi, magusam kui mesi, noor tahab, vana ei tarvitagi? — Uni (Kad 1896)
Pehmem kui padi, magusam kui mesi? — Emasüle, emapiim (KJn 1870)
Meest makusam, loogast kõberam, patjast pehmem? — Rinnapiim, emakäsi, ema põlved (PJg 1889)
Pehme kui padi, magus kui mesi? — Uni (Vil b:dat-ta)
Ma panen elavaid surema ja surnuid elama, teen vaesed rikkaks ja rikkad vaeseks ja iga mees jääb ometi, mis ta oli? — Unenägu (Tt 1807)
Teen surnu eläves ja eläve surnuss? — Unenägu (Krk 1937)