SEKSSFÄÄR. ABIELU. LAPS. SUGULASED

Abielupaar, pruut ja peigmees

Kits ja kurat kahekesi ühes kottis? — Vaenulised abielurahvas (Kuu 1892)
Lepp linna uulitsal, tamm Tartu raja pääl, juured kokku jooksevad, ladvad kokku langevad? — Pruut ja peigmees (Kad 1888)
Lepp linna uulitsen, tamm Tartu mäe pääl, ladvust kokku langeva ja juurtest kokku jooseva? — Pruut ja peigmees (Urv 1890)
Tamm Tartu mäe pääl, lepp linna uulitsel, juure kokku jooseve, ladva kokku laseve? — Mees ja naine (Hls 1891)
Tamm Tartu turu pääl, lepp liina uulitsen, juure kokku jooseva, ladva kokku langese? — Naesevõtmine (Võn 1889)
Tamm Tartu läve ees, lepp linna uulitsas, juured kokko juurdlevad, ladvad kokko langevad? — Paarirahvas (Urv 1889)
Lepp linna lagedal ja tamm Tartu tanuvil, neil juured kokko johovad ja ladvad kokko langevad? — Pruut ja peig (Kod 1888)
Lepp Riia uulitsel, tamm Tartu väravel, säält me juure kokku lääve, ladva kokku langeve? — Noorikut-nuurmiist (Krk 1890)
Tamm Taara mäel, lepp leina vainul, juured kokku jooksevad ja ladvad ühte langevad? — Pruut ja peigmees (Plt 1895)
Lepp leinu vainul, tamm Tarvastu määl, juured kokku juurivad ja latvad kokku langevad? — Mees võtab naest (Pil 1894)
Lepp linna uulitsal, tamm Tartu väravas, oksad kokku hoiavad, juured kokku juurduvad, ladvad kokku langevad? — Naesevõtmine (SJn 1903)
Tamm kasvab Tartumaal, lepp linna uulitsal, ühte lehed langevad, ühte juured jooksevad, ühte haarad hakkavad? — Abiellumine, tüdruk ei tunne poissi, poiss ei tunne ennem tüdruku (Kuu 1970)
Lepp linna uulitsal, tamm Tartu turu pääl, lehed ühte libisevad, juured ühte jooksevad? — Peigmees ja pruut (Hel 1928)
Tamm Tartu raie pääl, lepp liina uulitsel, ütte ladva langese, ütte ossa ojose? — Maamees võtt liinast naise (San 1895)
Lepp linna uulitsal, tamm Taaralinna rajal, oksad kokku hoidvad, ladvad kokku langevad? — Abielupaar (Rap 1889)
Tamm Tartun, lepp liina uulitsõn, tümä' kokku tümpsivä', ladva' kokku lapsiva'? — Kerik (Har 1946)
Lepp liina uulitsõl, tamm Tarto tasatsõl, ütte kokko langõnasõ, ütte kokko painusõ? — Naasevõtmine (Se 1888)
Lipp linna turul, tamm Tartu rajal, juured kokko jooksevad ja ladvad kokko langevad? — Pruut ja peigmees (Pee 1894)
Tamm Tartu tasatsõn, petäi Pihkva perve pääl, ladva ütte lastasõ, juurõ ütte kasusõ? — Pruut ja peigmiis (Rõu 1896)
Petäi Pihkva piiri pääl, tamm Tartu veere pääl, ossa' kokko oijusõ', ladva' kokko lammõsõ'? — Meheleminek (Se 1956)
Pihlapuu Pihkva piiril, tamm Tartu tasatsel, juure kokko juuskva, ladva kokko langese? — Mõrsä ja kosilane (Vas 1895)
Kuusk Kullamaal, tamm Hellamaal, ladvad langevad kokku? — Mees ja naine (Aud 1964)
Tamm oli Tartu maantee ääres, kask oli Kallu karjasmaal ja lepp oli linna uulitsal, seal need oksad ühinesid ja neil juured kokko keisid? — Mees ja naine – paar rahvast; ega teene tea teesest enne kedagi, ühekorraga – võtad naese, siis tead (Kul 1940)
Juured ühte jooksevad ja oksad ühte langevad? — Pruut ja peigmees (Kse 1889)
Pitk vits pihlakane, üle õue õunapunane, ühte juured jooksevad, ühte ladvad langevad? — Pruut ja peig (Vai 1889)
Tündä-tändä torva, punda-panda rauda, suvõl juusk suurõ vii, talvel tassa tammõ alt, juurõ ütte juuskva, ladva ütte langõhusõ? — Mõrsja kosilasõga (Se 1930)

Laps: sünd, imetamine jne.

[Levikukaart]
Ilves ikk, Toomas naard, sarapuul süä satas? — Mõrsja, kosilanõ, mõrsja imä (Se 1935)
Ilves ikk, naaris naard, sarapuunõ süä lätt sisen lahki? — Pruut, peigmiis, pruudi imä (Urv v. Krl 1892)
Ilves ikk, nujus nuutsk, sarapuul satas süägi är'? — Mõrs'a, mõrs'a imä, ni kosilanõ (Se 1888)
Ilves ikk, kodass naard, sarapuu süä lahkõs? — Latsik, esä naard, imä süä lahkõs (Kan 1895)
Ilves ikk, orrav naard, sarapuu süä lahkõs? — Ilves ommõ mõrs'a, orrav kosilanõ, sarapuu mõrs'a imä (Se 1935)
Uppin ikk, naaris naard ja sarapuu süda lahkes sisen? — Peig, pruut ja vanemba (Kan 1895)
Illin ikk, Toomas naard, a' sarapuul ar' süägi lahkõs? — Mõrsja ikk, kosilanõ naard, imäl ar' süägi lahkõs (Se 1934)
Nugis nuutsub, lemsi laulab, tammekänd ei kõigatagi? — Nugis nuutsub on laps, lemsi laulab on lapsehoidja, tammekänd on ema (Saa 1895)
Ilves ikeb, lemmes laalab, sarapuu süda saleda, tammekand ei nõkatagi? — Laps, hoidja, emä, isä (KJn 1925)
Ilm see ikkeb, lemm see laulab, sarapuu süda sadanu, tammekand ei kõigutagi? — Laps nutab, ema laulab, isa see ei kõigutagi (Kõp 1894)
Sarapuu süda väriseb, tammekänd ei kõnkagi? — Ema süda muretseb oma lapse pärast, isa ei tee väljagi (Krj 1940)
Ilves nutab, alves naerab, sarapuu süda väriseb, lõhmuspuu leikab ühtepuhku, aga tammekand ai kõigata? — Laps, lapsehoidja, ema, kätki ja isa (Kaa 1889)
Ilves ikeb, lõhmus laulab, paiujuured pakatavad, tammejuur ei kõigata? — Laps, lapsehoidja (Vil 1872)
Pajujuured pakatavad, sarapuu süda säriseb? — Rinnad on täis ja laps nutab imeta[mata] (Sim 1889)
Nutter nutab, lember laalab, vahtra hüva süiasse, tammekänd mitte'p kõegutagi? — Ema imetab, lapsehoidja laalab, mies mitte (Muh 1896)
Nugis nutab, narits naerab, vahtra süda valutab? — Laps, lapsehoidja ja ema (Pal 1888)
Mõista, mõista mõmmevitsa, igäveste ikkuvitsa, kui ära mõistad, jäässe mokakese pikä? — Last pestäs (Ote 1889)
Elult sööb ja silmi vahib? — Laps imeb (Trv b:dat-ta)
Murdai pallu vähemb ku murretav, aga ta sööb tedä elust peräst, esi vaht tõsele silmaaugust sisse? — Laits imes (Trv 1894)
[Levikukaart]
Pisike mies, toropill suus? — Imev laps (Khn 1934)
Mütt istub mättäs, tükk tuorest liha suus? — Lapse imemine (Kuu 1903)
Liha sööb, liha joob, lihase laua peal istub? — Laps imeb (Tor 1888)
Lihha süü ja lihha juu, lihanõ pink perse all? — Lats (Se 1928)
Ku süü, sis naard, ku situs, sis ikk? — Ku last sünnütäs, sis ikk, ku last tege, sis naard (Se 1935)
Üits lill äitsnes kaitstõiskümme kõrda aastal? — Kuu (San 1893)
Missugune puu õitseb [kaksteist] korda aastas ? — Naine (Krk 1936)
Toorelt süüakse, keedetult ei süüa? — Emapiim (Pst 1891)
Kuningas, saks, talupoig, kõik sööved, aga ei veeta lavvale ega lõigata noaga? — Ematiss (Jõh 1892)
Kuningas sööb, saks sööb, sant sööb, ilmas ei lõegata, laua peale ei tuoda? — Emärind (SJn 1891)
Keetmata ja küpsetamata, kõik on seda söönud, kuningapojad ka? — Emapiim (Noa v. Hii 1887)
Keetmata, küpsetamata, siiski mekib niisamma hea kuningal kui talupojal? — Emarind (Pee 1894)
Kuningast kuni sandini söövad seda rooga, teda ei lõigata ega kirvega raiuta? — Emapiim (Vän 1897)
Saks sööb, maa sööb, väidsega ei lõigata, laua pääle ei panda? — Emapiim (Pst 1893)
Saks sööse, maamiis sööse, lavva pääle ei panda, väädsega ei lõõgata? — Nisa (Võn 1888)
Ei keedeta, ei küpseta, ei noaga lõigata, aga kõik teda söövad, saksad ja sandid? — Emarind (Tor v. SJn 1963)
Noaga ei leigata, lauale ei panda, aga kõige maailma inimiste toit? — Rinnapiim (Jõh 1889)
Katlas ei keedeta, noaga ei leigata, laua peale ei tooda, aga ometi sööb teda kõik maailm? — Emapiim (Han 1889)
Ilma keetmata, ilma küpsetamata, ilma nuaga lõikamata, ilma renni pääle toomata ja siiski kõik inimesed on teda söönud? — Emapiim (Kär 1889)
Noaga ei lõegata ega tadreku peale ei panda, aga teda süüakse? — Ematiss (Juu 1930)
Ahjus ei soa küpsetud, pajas ei soa keedetud, siiski sünnib süüa? — Piim (Jür 1890)
Mu iih üts süü, ma eis ka süü, minno ka süvväs, ilma väidse lõikamalda, lavva pääle pandmalda? — Hopõn, ineminõ, lats süü nissa (Se 1934)
Tatratangu mägi, rõõsa piima jõgi, saks sööb ja maamees, nuaga ei lõigata ja laua pääle ei panta? — Laps imeb (Äks 1890)
Saks sööb, maamiis sööb, luu ei kõlba koerdel mitte? — Lina (Krk 1889)
Liha all, liha pääl, väädsega ei saa lõigata, panni pääle ei saa ka panda? — Veike rinnalaps emal käe peal (Räp 1905)
[Levikukaart]
Lihased mäed, piimased allikad? — Udar ja nisad (Pst 1891)
Lihane mägi piimätse soolikitege? — Utar (Hel 1889)
[Levikukaart]
Tatratangu mägi, rõõsapiima jõgi? — Naise nisad (Ksi 1888)
Tatratangu mägi, rõõsapiima jõgi, saks sööb ja maamees, nuaga ei lõigata ja laua pääle ei panta? — Laps imeb (Äks 1889)
All söödi ja peal söödi, mina sõin ja mind söödi? — Hobune sõi puu all, linnud sõid puu peal, naene sõi ja imetas last (Trm 1895)
Alt süvväs, päält süvväs, esi sööse, ennäst süvväs? — Last imetäjä naene sööse pihlast marju (Võn 1889)
Mina söön ja mind süiakse, tema sööb ja teda süiakse, peal süiakse ja all süiakse? — Naine hobuse seljas imetab last, hobune sööb ja varss imeb (Kul 1936)
Ees sõi ja taga sõi, all sõi ja peal sõi, isi sõi ja ennast söödi? — Üks mees läind linna, hobune söönd kõrsu ees, hobune söönd vankre ees, lehm söönd vankre taga, siga söönd vankre vahel, naene söönd vankre pial ja laps söönd naist (Juu 1945)
Üleval söödi ja all söödi ja alumise all söödi? — Üks eit läks hobusevankriga ja laps tissis, hobusel oli varss ja varss tissis, hobune ise ka sõi (Nis 1965)
Puun süvväs ja maal süvväs ja maa pääl süvväs ja minnu süvväs? — Naene läts puu pääle üles ja imet sääl umma last ja hoppen olli maal puu all ja imet umma poiga ja seie maa päält haina, see om mitmade pähä, tuu kiik – naane ja hoppen ja varss ja lats – nu kiik omma kokku (Har 1948)
Mu iih üts süü, ma eis ka süü, minno ka süvväs, ilma väitse lõikamalda, lavva pääle pandmalda? — Hopõn, ineminõ, lats süü nissa (Se 1934)
Kolm pead ja kaheksa jalga, tema sööb, mina söön, mind süüakse? — Naene lapsega ratsahobuse selgas (Vän 1897)

Laps hällis

[Levikukaart]
Miis meeleldä, hopõn' jalolda'? — Häll (Se 1956)
Miis meeletü, hobõnõ jalotu, sõit kui hurisas? — Häll (Rõu 1894)
Miis meeleldä, hobõnõ uhjolda? — Lats hällüh (Se 1938/9)
Mees on meeleldä, hopen jalolda, tee tolmulda? — Lats hälloh (Se 1953)
[Levikukaart]
Kuivamaa laev, ilma mastita, nelja sambaga? — Lapse kätki (Vai 1893)
Põdõr kargas põllu pääl? — Latsõ häll (Se 1937)
Põder karjub põllu peal, jalad maha ei puutugi? — Kiik (Rap 1921)
Härg sais, putu-ui jalaki maa külge? — Häll (Se 1931)
[Levikukaart]
Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesä, üks muna sees? — Laps hällis (Kõp 1888)
Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalun kanamuna? — Latse häll (Rõu 1957)
Mõista, mõista mõõru, kassihänd kõõru, kõõrus kanapesa, üks muna sees? — Lapse häll (Hls 1889)
Mõista, mõista mõõlu, kassihanna kaalu, kaalu otsan muna, muna sisen terä? — Lats hällin (Võn 1888)
Mõista, mõista mõõlu, kassihand kaalu, kaalu otsan karbike, karbi sihen munake? — Latsõ häll, lats (San 1940)
Mõista mõõlu, taia taalu, kassihand kaalu? — Latsõ häll ja hällü orss (Vas 1903)
Moista ära mõõlu, vana naene vaalu, kassisaba kaalu? — Lapse kiigutamine hälliga (Krk 1888)
Miilu-maalu, kassihand kaalu, kaalu seen terä, terä seen sitt? — Latsõ häll (Urv v. Krl 1892)
Mõista, mõista mõõdsu, üle päkä põõdsu, kaalu otsah muna, muna sehen terä? — Lats hällüh (Plv 1966)
Kiilum-kaalum, kaalum kanamuna? — Latse häll (Krk 1936)
Kesk tarre kellakene, linaseeme sisen? — Häll ja lats (Kan 1895)
Kui ma tühi ole, siis tõse, kui täis, sis vaju? — Häll (Nõo v. Ote 1890)

Musi

Laps saab muidu, noormees varastab ja vanamees ostab raha eest? — Musi (Vln 1992)

Suguelund ja -ühe

Kats, veel kats, jalgu vahel kats, a kuis tüüd kutstas, kun käehn peetas? — Jala', käi', muna', titt (Lut 1894)
Üks part haudub kahte muna? — M...n (Amb 1894)
Kui vihastab, siis venib, kui kurvastab, siis läheb kokku, kui süda täis, siis sinine? — Ihuhaan (VJg 1889)
[Levikukaart]
Susi istub suuren mõtsan, kate kaseharu vahel? — Munn (suguti) (Pst 1946)
Istu iih, taarilaskõ takah? — Türä (Se 1934)
Eest kut kinda sõrm, tagant kut pätikand? — Meiste asjad (Mus 1939)
[Levikukaart]
Verstapost kuusikus? — Munn (Lai 1937)
Tulp keset kuusemetsa? — Meester[ahva] suguorgan (Hlj 1895)
Kaigas kadakapõõsas, tilu pullu kõhu all? — [Tilu pullu kõhu all] (Jür 1980)
Pulk ja pajupõõsas? — Sugu tegemine (Vil b:dat-ta)
Pooleaastane poisike istub kivi ahervarre otsan, peotäüs heinu perse all? — Munakott (Hls 1888)
[Levikukaart]
Hõbeoda, kuldkoda, kaks timmandikivi sees? — Ropu tähendusega (Vän 1889)
Hõbeora, kuldkera, kaks teemandikivi sees? — Munnid (Lai 1888)
Üits kuldora ja kaits marmonikivi? — Meesterahva suguliige (Krk 1931)
Hõbevile, kaks teemandikive? — M... (Lüg 1889)
Üks ora ja kaks kivi? — Meste munnid (Ris 1888)
[Levikukaart]
Mõsta mõõru, katsu kääru, käärus kaks kanamuna? — Meesterahva riistad (Pil 1993)
Mõista mõõru, katsu kääru, käärus kanapesa, kaks muna sees? — Suguelundid (KJn 1938)
Mõista mõõru ja katsu kääru, käärus kanapesa, kaks muna sees, tükk teivast juures? — Meeste teatud koht (KJn 1971)
Mõsta, mõsta mõõru, läbi käte kääru, käärus kanapesa ja kaks muna siis? — Poste munad (Tor v. SJn 1963)
Mõista, mõista läbi käte kääru, piust pilliroogu, sada korda keerdu, keerdus kaks muna? — Kanga käärimine (Aud 1895)
Mõista ära mõõlu, kassisaba kaalu, kaalus kaks kanamuna? — Veepangid (Trv 1888)
Mõista ära mõõlu, tää ära täälu, kassihänd kaalu, kaalub kaks kanamuna? — Veepangid (Trv b:dat-ta)
[Levikukaart]
Pärelind põesas, must krants kaelas, kaks muna kurgu all? — Munn (Kos 1892)
Pirilind põõsas, kaks muna kurgu all? — Poisikese tilts (Iis 1964)
Kurilind põesas, kaks muna kurgu all? — M... (HJn 1889)
Sirulind põõsas, kaks muna kurgu all? — Meesterahva suguelund (SJn 1937)
Urblinnuke põõsas, kaks muna kaala all? — Monn (Vil 1891)
Tirikara põesas, kaks kullust kaelas? — Mehe riist (Vai 1893)
Porilind põesas, tust heinu turja peal ja kaks teemanti sees? — Inimese kusemise toru (Jür 1889)
Kahe rattaga kaarikas, sületäis heinu peal? — M... (HJn 1889)
Kapten sõidab kaherattalise kaarikuga Moka mõisa? — [Lahendus puudub] (Vil 1894)
Ühe silmaga Siim läheb käharpea Kadrile võeraks kaherattase kaarikuga, takutopp pealael? — [Lahendus puudub] (Hlj 1933)
Vesisilma Indrek läks kaheratta kaarikuga Petlema lepiku Tiigimäe talusse, viljakott veel persse all? — Põlegi seletust, kes ise aru saab, see tehku mis taht (VJg 1931)
Ruskepäitsu härg läheb Jõhvi jõest juua sama, kaks nahkratast taga ja natuke sooheina otsa peal? — Mehe asi (Mus 1949)
Kahe rattaga kaarik, pihutäis heinu persse all, jopp jaama, sisse peab saama? — Hobuste paaritamine (Trm 1935)
Katõ rattaga postimiis sõit karvakõrtsi sisse? — Савокупление (Rõu 1889)
Paar härgi, palk taga, õlekubu kurgu all? — Munnid ehk "altelamine" (Hlj 1892)
Paar härgi, palk peran, kooram hainu kukru pääl? — [Lahendus puudub] (Ran 1889)
[Levikukaart]
Vanamehe päss ilma küüdseldä? — Tilk (Vas 1903)
Isanda päkk ilma küüdsetä? — Titt (Räp 1937)
[Levikukaart]
Küünar letti, kaks kera koet? — Munn (KJn 1888)
Halg ahjus, kaks kivi kerissel, leisik letti, kaks kera kuet? — [Lahendus puudub] (VJg 1889)
Kaks poega uputavad isa ära? — Munn (Khk 1909)
Vasksed vesiväravad ja kuldsed kusilauad? — Naisterahva asi (Hlj 1888)
Vesiveski ja tuuliveski, kahe kuhja alla heinamaada, kaks lüpsilehma? — Inimese asja, augu ja tissi (Rõn 1928)
Vaese neiu rikkus: kaks hoost, kaks härga, kaks lehma, kaks veskit, teine tuuleveski, teine vesiveski? — Jalad, käed, nisad, rinnad (Jür 1896)
Ma ise olen habemik ja seisan peidus häbelik, kui keegi vaatab minu suud, ei näe seal ühtki hambaluud, aga kõvema kui kondi, teen pehmemaks kui londi? — Naissugu (Krk 1974)
Hiirepesa levalõime otsa siis? — Naisterahva asi (Hää 1969)
Risti-rästi, karvad püsti, ise must ja viskab kust? — Naiste riist, v... (Pil 1888)
[Levikukaart]
Must mõisa ja punased piidad, karvane katus pääl? — Naiste asi (Pde 1926)
Must korts, punased piidad, karunahast katus peal? — [Lahendus puudub] (Kuu 1911)
Must tuba ja punased pihtjalad? — Ahi (Kse 1889)
Liha sööb, aga hammid põle? — Naiste suguosa (Krl 1938)
[Levikukaart]
Oh sa ime, esi pime, habe suus ja hambid pole? — Puts (Hls 1889)
Habe suus, aga hambaid pole? — [Lahendus puudub] (Vän 1937)
Suu on, silmi ei ole, nägu on, nina ei ole, habe on, hambaid pole? — Kliitoris (Pst 1888)
Oh sa ime, ise pime, habe suus ja hammaid pole, kui kökitab, siis mökitab, kui käib, siis mäletseb? — Kits (Plt 1891)
[Levikukaart]
Ruhike sammalde sees? — Linalegu (Hls 1893)
Mollike seisab sambla sees? — Vesivagu (Pal 1889)
Sammaldadud mollike soo pääl, tammevaga keskel? — [Lahendus puudub] (Võn 1896)
[Levikukaart]
Kaev kadakapõõsas? — Suu habemes (Nis 1990)
Kaju kamarapõõsas? — Naise pissa (Tor 1985)
Põrguhaud kesk kadakapõõsast? — Naisterahva suguelund (Vän 1937)
Kaev kadakapõesas, virstasammas kuusikus? — Loodud sunni abinõud (VJg 1889)
[Levikukaart]
Allikas haukubu all ? — Pibi (Hlj 1892)
Allik keset lepikut? — Naister[ahva] suguorgan (Hlj 1895)
Soe allik suures metsas? — Naiste riist (Vai 1893)
Kui istub, siis irvitab, kui kükitab, siis mökitab, kui käib, siis mäletseb? — Naister[ahva] asi (Tür 1926)
Istub – magab, kõnnib – maigutab, kumardab – naeratab? — [Lahendus puudub] (Tt 1866)
Istus irvilõ, astus ammulõ? — Jalavarba (Se 1930)
Must ku Muri, karvane ku karu, ku istud, sõs irvitab, ku astud, sõs ammutab? — Puts (Trv 1896)
Kui istub, siis irvitab, kui kükitab, siis mökitab, läheb lakka ja väänab mokka? — Kana (MMg 1889)
Oh sa ime, ise pime, habe suus ja hammaid pole, kui kökitab, siis mökitab, kui käib, siis mäletseb? — Kits (Plt 1891)
Nahkkott ja narmad suus, suu alaspidi, aga peab vee? — Naiste asjad (Kaa 1938)
Auk alaspidi, vesi seisab sees? — Kusim (Nõo 1897)
Kauss kummaldõ, vesi seen, vällä ei tulõ? — Kusemise orgaanid (Kan 1924)
Jop-jop jaama, sisse peab saama? — Hobuste paaritamine (Trm 1935)
Sammõl samblõ pääl ja saibas samblõ seeh ja kats kivvi pääl? — Miis naase man (Se 1934)
Surnu tõuseb elavaks, mõõdab haua sügavust, valab silmapisaraid, sureb jälle ära? — Meessugu (Krk 1974)
Surnu tõuseb surnust üles, mõõdab kaju sügavust ja sureb jälle surma? — Mehe asi (Mus 1949)
Oli hauas, tuli välja, oksendas ja suri jälle ära? — Sugutusakt (Trm 1927)
[Levikukaart]
Verrev kikakõnõ tsaga musta mätäkeist? — Miis naase man (Se 1935)
[Levikukaart]
Hiir läks urgu, kaks kuljust kaelas? — Jalg ja pastlanöörid (Kan 1981)
Hiir juusk uuste, kats kuljust kaalah? — Krõpsmine, nusmine (Rõu 1936)
Hiir läheb auku, tuut heinu turja pial, kaks kullust kaelas? — Coitus (Ksi 1926)
[Levikukaart]
Haragas nokib hagust aida, kaks kurukella kaulas? — Munn, munad (Kuu 1911)
[Levikukaart]
Üte haluga kütetäs ahi, sais ütessä kuud kuum? — Käima pääl olek (Ote 1893)
Punane ahi, karvane keress, ühe haluga köetasse? — Coitus (Kod 1929)
Nahksaun, karvane keres, üks vihub, kaks tükki viskavad lõunu, üks kord köetakse, üheksa kuud seisab kuum? — Geschl. Actus (Pst 1888)
Üks halg ahjus ja kaks kivi keriksel? — Nikumene (Kos 1892)
Vehmer lätt vesitarre, jätt koti kolu pääle? — Sugutegemine (Krl 1887/94)
Vanamies läheb koopa ja jättab kottid koopa jaare piale? — Nikumene (Kos 1892)
Mölder mörab veskekojas, kottid kolu ääre peal? — Isa ja ema vallatus (Mär 1931)
Hiir läheb auku, jätab kotikud kolu ääre peale? — Vili läheb kolust alla (Lai 1897)
[Levikukaart]
Nudi pääga Rein lääb karvakortsi? — Mehe suguliige (Trv 1940)
Valge peaga vanamees lääb karvatsese kõrtsi? — [Häbedusest] (Võn 1896)
Viis venda viivad lombakat rätsepat karvajaama õmblema? — Abielukohuste täitmine, kui selle juures käega kaasa aidatakse (Trt 1956)
Kattõ rattaga postimiis sõit karvakõrtsi sisse? — Савокупление (Rõu 1889)
[Levikukaart]
Nahkne saun, karvane keris, üks vihtleb ja kaks viskavad leini? — Meesterahva asi (Lai 1897)
Nahksann, karvane keres, valge pääga Villem lääb vihtma, kaits kannupoissi viskava lõunu? — [Lahendus puudub] (Ran 1889)
Nahanõ sann, villanõ keres, üts käü sannah, kats hiitvä lõõnaht? — Inim[este] suguakt (Rõu 1936)
Lihane saun, karvane keres, üks vihub, kaks pilluvad leinu? — [Lahendus puudub] (San b:dat-ta)
Must sann, karvane keres, Pime-Toomas lääp ütsinde vihtme? — Kaits asja ametin (Krk 1936)
Nahksaun, vilne keris, Junni-Jaan viskab leili? — Nahkkübar pannakse pähe (Plt b:dat-ta)
Punane ahi, karvane keres, ühe haluga köetasse? — Coitus (Kod 1929)
Lihanõ sann, karvanõ keres, üts miis sannah, kats miist sanna usse takah koptasõ? — [Lahendus puudub] (Se 1927)
[Levikukaart]
Üts miis sannah vihus, kats ussõ takah koputas? — Titt, muna väläh (Se 1935)
Hiir käü sannah, kats miist pidä kinni? — Miis naase man (Se 1934)

Äi

Kui pole, siis ihkan, kui on, siis vihkan? — Äiataat (Hls 1894)