TEKSTIILIDE JA JALATSITE VALMISTAMINE

Jalatsite valmistamine

[Levikukaart]
Siga ees, lina taga, ümber puu, läbi veise? — Saapa õmblemine (Pöi 1888)
Puu käes, veis ümber, siga ees ja kanep taga? — Kinga tegemine (Ans v. Jäm 1947)
Siga veab ja lina peab, ümber puu ja läbi veikse? — Saapa õmblemine (Hlj 1899)
Viis veab ja viis peab, üle puu ja läbi veikse? — Kingsepp (Kuu 1911)

Kangakudumine, kangasteljed

Perenaine pöörakaela, sidus oheliku orja kaela, saatis õue haukuma, väravasse vahtima? — Kangaseadmine (Lai 1894)
Neli nikat-nakat, kaks kikat-kõkat, üks heidab sõlme peale? — Kangakudumine (Trv 1962)
Ups-tups tuuakse, üle välja viiakse, saba sõlme lüüakse, rihmad kinni siutakse? — Kanga ülespanemine puude peale (Rkv 1965)
[Levikukaart]
Piikara, pistakara, naakara, naistekara, toodi tuppa meestekara? — Kangaspuud (JJn 1897)
Piikala, pistekala, naakala, naistekala, metsast tuli meestekala, läks läbi siuh, takka tegi prauh? — Kangakudumine (Tür v. Juu 1891)
Piikaradi, pistekaradi, naakaradi, naestekaradi, vahest hulka meestekaradi, pistis läbi lipsti, tõmbas kinni krõpsti? — Kangast kuduma (Jür 1889)
Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks meestekara, lõi kinni klõps? — Kangakudumine (Sim 1963)
Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli metsast meestekara, lõi kokku krõmm? — Kangakudumine (Kad 1930)
Pistäkara, piiäkara, naestekara, nallakara, tulli vasta meestekara, lõi kokko karapliits? — Kangakudumene (KJn b:dat-ta)
Piikara, pistakara, naakara, naistekara, tuli üks ja meestekara, lõi kokku kummardagi, kel on võti, tehku lahti? — Kangaspuud (Koe v. JJn 1928)
Piikala, pistakala, naakala, naistekala, tulli pikkä meestekala, lei kinni naistekala? — Kangakudamine (Krk 1936)
Piikara, pistekara, naakara, naistekara, tuli metsäst miestekara, nalpsas ärä naistekara? — Kangakudumine (Kuu 1892)
Pikk kala, pistikasti, nahkkala, nastikasti, tull üte meestekala, lei kala krõuhti? — Kangast koetas (Urv 1887/9)
Piikara ja pistikara, naikara ja nastikara, pistis üksi pistikara, võttis kaksi kostikara? — Kangakudumine (Tor v. SJn 1963)
Peekara, pistakara, naakara, napakara, tuleb taga tõiste kara, käivad kokku liks-laks? — Kangakuduja (Saa 1895)
Pii-pii pistikara, tuli vasta naistekara, lõi lahti laksti, pani peale plaksti? — Teljed (Pil 1889)
Pii-pii pistakara, naa-naa naistekara, tuli vasta naistekara, napsas kinni meestekara? — Surnukas (Lai 1890)
Niikara, naakara, piikara, pinnakara, tuli üks meestekara, lõi kinni laksti? — Kangakudumine (Võn 1960)
Piikara, pistakara, tookara, torkakara, tuli vastu naestekara, käis kokku karaplaksti? — Kangakudumine (Äks 1893)
Eetaru, innutaru, naatara, naistetara, tuli hulka meestetara, läks läbi viuh? — Kangakudumine (Mär 1928)
Tiikara, maakara, Nabaküla naistekara, lei kinni lõkst, pand kinni plaks? — Kangakudumine teljedel (Rõn 1909)
Teekara ja tissikara, veekara ja vissikara, tuli välja visserikust, lõi kinni lõkakara? — Kangasteljed (Plt 1895)
Teekõra, tiksakõra, löökõra, lõksakõra, tuli üks naistekõra, lõi kinni lõksati, pani kinni paugati? — Kangakudumine (SJn 1892)
Siiakala, miiakala, naesekala, nabakala, tuleb üks mehekala, lööb kinni klõmsti? — Kangakudumine (Tür 1888)
Siikala, piikala, viskas läbi lips, tõmmas läbi klõps? — Kangasteljed (Pai 1936)
Niikera, naakera, naestekera, meestekera, lähvad kokku karlõpsti? — Kangakudumine (Tor 1889)
Niikera, naakera, nistakera, nastakera, tuleb hulka süstakera, läheb kinni klõpsti? — Kangakudumine (Kuu 1964)
Nigadi-nagadi naistekerad, meestekerad, lähevad kokku karnaksti? — Kangasteljed (Trm 1894)
Meekaradi, meestekaradi, naakaradi, naistekaradi, poiss läks lipsti, tõmbas kinni klõpsti? — Kangakudumine (Trt 1934)
Nana-nana naestega, meme-meme meestega, läheb naeste kõrva kokku kärtsti? — Kangasteljed (Plt 1891)
Tuuakse tuppa meestekera, lüüakse kokku naestekera? — Kangasteljed (Rap 1895)
Naiste suga, meeste suga, kokku löövad plaks? — Kangakudumine (San 1929)
Naaste riista, meeste riista, lääva kokku lõks? — Taosse (Puh 1890)
Piiririista, pistiriista, meeste riista, mängoriista, naaste riista, naljariista, käävä kokko kopst? — Peeled (Plv 1903)
Metsast tuli, metsa läks, läks läbi lipsti, tõmbas kinni klõpsti? — Kangakudumine (Juu 1890)
Meekara, meestekara, naakara, külakara, libe all, libe pääl, libe kala keskel? — Kangastelled (Pal 1898)
Puust tettu puta-pata, niinest tettu nika-naka, saab kokku, teep tirr ja lärst? — Kangatelle (Ote 1889)
[Levikukaart]
Siidide, poodide, rangide, roomade, vispus villade, tulli tuppa miestekõra, luodi kokku naestekõra? — Käärpuud (SJn 1889)
Vispudi, vilpudi, rangidi, roomadi, tõi tuppa meestekõra, lõi kokku naestekõra? — Kangasteljed (Pee 1911)
Siidisilmad ja rangiroomad tuuakse tuppa naeste kätte? — Kangaspuud (Jõe 1889)
[Levikukaart]
Mõista üles mõlle-rõlle, kolgutimid kõlle-rõlle, tuli üks meeste käesta, pistis kaks naeste käesta? — Kanga suad, niied ja süstik (Tt 1878)
Mõistke, mõistke molle-rölle, kolgutimad kolle-rölle, tuli üksi meeste käesta, tõmbas kinni krapsti? — Kangakudumine (Hlj 1936)
Mõista, mõista mõllerida, allapidi allerida, tillerid ja tallerid, peale kopsukollerid? — Kangasteljed (MMg 1889)
Tillerida, tallerida, alt ta kupib küllerida, pealt ta teeb tilitärinid? — Ketramine (Tor 1888)
All kili-kolinad, pääl ligi-loginad, sada sülda sajalaudu? — Kangakudumine (Vil 1895)
Nigiseb ja nagiseb, teine tõuseb teise korra, teravnina hiir jookseb vahelt läbi, veab oma sabaga kõik kokku? — Kangakudumine (Vän 1887)
Eest lööb iitu, tagast lööb taatu, ümber uksepiita, rabareinu rantsu? — Kangast kootakse (Pal 1888)
Iist ta tegi iiu-viiu, tagast tegi talle-ralle? — Vokiga ketramine (Hel 1954)
[Levikukaart]
Jalguga sõkutakse, kõhuga hõõrutakse, mulgust pistetakse sisse? — Kangakudumine (Äks 1893)
Jalgega sõtkutakse, kõhuga nühitakse, keskel mulk, sinna pannakse pulk? — Kangakudumine (Plt? b:dat-ta)
Üks härg ja kuus sarve? — Kangaspuu riidepakk (Kuu 1892)
[Levikukaart]
Silmad suitsu sõgenevad, jalad mulda mädanevad? — Kangakudumine (Nõo 1888)
Jää all, jää pääl, libe kala keskel, silma suitsu sõgeneva, jala alla mädaneva? — Kangakudumine (Puh 1889)
Kikatsi, kakatsi, nikatsi, nakatsi? — Viis nitsist (Rõn 1889)
Verev repän mert pide ois? — Suga, kun koes (Lut 1894)
[Levikukaart]
Sihki lauda, sahki lauda, tuhat tulekirja lauda? — Kangas (Krl 1887/9)
Sae lauda, sampe lauda, tuhat tiide-liide lauda? — Telle (Nõo 1895?)
Siige lauda, sääge lauda, tuhand tuule-lipi lauda? — Suga (San 1888)
Tuhat tuhti-pihtilauda, sada sammast postilauda? — Kangasteljed (Kan 1968)
Tuhat toude-loudelauda, sada sammu põhjalauda? — Laev (Saa 1888)
Tuhat tunti-linti-lanti, sada saarikast põhjalanti? — Laev (Vän 1889)
Otsad kitsad, keskelt lai, kuidas see siga siia sisse sai? — Süstik pooliga (KJn c:dat-ta)
Puune laev, linane meri? — Kanga lõimed, puust surnukas (Tln 1940)
[Levikukaart]
Libe all, libe pääl, libe kala keskel? — Kangas, uikoda (Saa 1888)
Nilbõ all, nilbõ pääl, nilbõ kala keskel? — Puul, tsolok (Vru 1904)
Sile all, sile piäl, sile kala keskel? — Kanga süstik käib (KJn 1888)
Hea all, hea peal ja libe kala jookseb läbi? — Kangakudumine (Juu b:dat-ta)
Jää all, jää pääl, libe kala vahepääl? — Jääd on kanga niidid, kala on surnukas (Vai 1893)
Jää all, jää pääl, libe kala ujub keskel? — Kangakudumine (Jõh 1935)
Libe kala kahe jää vahel? — Surnuk (Kod 1889)
Iä all, iä pääl, vahelt joosk nilbe kala? — Kangast koetas (Kan 1888)
Iä all, iä pääl, hille luts vaihhõl? — Tsölökna kangavaeliku vaihhõl (Se 1939)
Eä all, eä pääl, nilbe lootsik käise läbi? — Kangakudamine (Räp 1875)
Jää all, jää pääl, libe palk keskel? — Kangapool (Hls 1893)
Iä all, iä pääl, kala mäng vaihhõl? — Kangast koetas ja tsölökna juusk vaeliku vaihhõl (Se 1932)
Jää all, jää pääl, kuldkala keskel? — Kangas, kuutspuul veede vahel (Hää 1933)
Jää all, jää pääl, hõbekala keskel? — Kangakudumine (Jõh 1935)
Iä all, iä pääl, vahelt käü vallaskala? — Kangakudamine (Ote 1890)
Iä all, iä pääl, siiakala juusk vahelt? — Kangakudamine (Rõu 1936)
Jõgi all, jõgi peal, libe kala käib keskel? — Süst, surnukas (Aud 1889)
Meri all, meri pääl, kuldkala keskel? — Kanga otspuul (Krl 1887/9)
Vesi all, vesi pääl, kala kargas vaihhõl? — Tsölokna käüse kangah (Se 1939)
Sild all, sild pääl, sille kala keskel? — Kangas või kanga vaelik tsolohkaga (Plv 1903)
Lagi all, lagi pääl, libe kala keskel? — Surnukas (Jõh 1888)
Lagi all, lagi pääl, kala ujub vahel? — Kangakudumine (Võn 1896)
Puu all, puu pääl, libe kala keskel? — Süstik (Vil 1891)
Aed all, teine peal, libe kala keskel? — Surnu kirstus (Tor 1888)
Noot all, noot pääl, libe kala keskel? — Süstik (Võn 1895)
Suga all, suga peal, libe kala keskel? — Kangalõngad ja surnukas (Lai 1888)
Meekara, meestekara, naakara, külakara, libe all, libe pääl, libe kala keskel? — Kangastelled (Pal 1898)
Jää all, jää pääl, libe kala keskel, silma suitsu sõgeneva, jala alla mädaneva? — Kangakudumine (Puh 1889)
[Levikukaart]
All jää, pääl jää, vahelt jooseb vesi? — Kangakudumine (Ote 1892)
Jää all, jää pääl, vares lendab vahepääl? — Kangakudumine (Vil 1963)
Alt iä, päält iä, hani lõõri lõpst? — Juuskva vesi (Se 1960)
Vesi all ja vesi peal, kala ujub siiski kuivalt läbi? — Kangakudumine (Hlj 1888)

Käärid

[Levikukaart]
Kats rõngast, kats otsa ja raudnagõl kespaigah? — Käärid (Se 1937)
Neli otsa, raudnael keskel? — Käärid (Rõu 1933)
Kats orra, kats sõrmust, kespaigast kinni pant? — Kääri' (Se 1929)
[Levikukaart]
Ühes on meid kaks, kui kokku saame, siis teeme kaheks, mis vahele tuleb? — Käärid (Vän 1893)

Käärpuud

Mees seisab püsti, käed-jalad risti, neli külgekonti? — Käärpuud (Lai 1898)

Lõng, kera. Kerimine, haspeldamine

Kaatsa kate otsaga? — Nitsekera (Kan 1895)
Olõ hoobiss ümärik, ümbre ringi imelik? — Lõngakera (Ote 1887)
[Levikukaart]
Suure õuna suurune, penikoorma pikkune? — Lõngakera (Hel 1874)
Ubina suurune, penikoorma pikkune? — Lõngakera (Urv 1958)
Suure naari suurune, penikoorma pikune? — Niidikera (Ran 1889)
Suure ratta suurune, penikoorma pitkune? — Silmaring (JJn 1888)
Kanamuna suurune, penikoorma pikkune? — Niidikera (KJn 1973)
Muna suurune ja virsta pitkune? — Lõngakera (Kuu u.1890)
Rusika suurune, penikuorma pikkune? — Lõngakera (Jõh 1940)
[Levikukaart]
Tee pikkune, põrsa paksune? — Lõngakera (Kuu 1960)
Ilma pikkus, põrsa paksus? — Teeroobas (Lai 1897)
[Levikukaart]
Ühest köiest tõmmatakse, kõik linn liigub? — Kerilauad (Ris 1937)
Ühest köiest tõmmatasse, neli linna liiguvad? — Kerilauad (Pil 1888/9)
Ühest köiest tõmmatakse, kõik maailm kõigub? — Kerilauad (Plt 1891)
Ühest niidist tõmmatakse, kõik linn liigub? — Keripuud (Tor 1888)
Ühest jõhvist tõmmatakse, kõik linn liigub? — Kedratakse (Saa 1889)
Ühest harust tõmmatakse, kõik linn liigub? — Kerilauad (Kos 1890)
Ühest harust tõmbab, kõik mets kõigatab? — Kerilaud (Rap 1926)
Ühte ohjapidi väetasse, kõik linn liigub? — Naiste keribud (Khn 1948)
Ühte oksa tõmmatasse, kõik maailm kõigub? — Kerilaud (Lih 1968)
Ütest nulgast tõmmatas, kõik liin liigus? — Langa kerimine (Rõu 1890)
Ühest kõrist tõmmats, kõik linn liigub? — Lõnga kerits (Krk 1960)
Juuksekarvast tõmmatakse, kõik linn liigub? — Kerilauad (Pal 1888)
[Levikukaart]
Vintlik, väntlik, üle metsa heitlik? — Vikerkaar (Pst 1888)
Vinkleb, vänkleb, üle metsa heitleb? — Udu (Hps 1923)
Vintlik, väntlik, üle aia heitlik? — Haspel (Nõo 1888)
Vintlik, väntlik, üle ilma heitlik? — Tuul (SJn 1889)
Vintlik, väntlik, üle metsa heitlik, kus sa lähed, pisike piirit lakk? — Vesi (Kse 1889)
Vinklik ja vänklik, üle metsa heitlik, madalam kui maarohi ja pitkem kui metsapuud? — Tee (Käi 1948)
[Levikukaart]
Viib kaare, toob kaare, üle metsa heidab kaare? — Viipsipuud (Jäm 1896)
Viiga, tooga, üle metsa heidega? — Kerepuud (Mih 1920)
[Levikukaart]
Kiirama, kaarama, tuurama, taarama, kampari litri, kadaka vuhh? — Kangasteljed (Lai 1904)
Tuurami, luurami, keerame krampali karlittu kadaka pussu? — Lõnga haspeldamene (Plt 1964)
Kimala, kamala, kompara vuhh? — Kanga kudumine (Vai 1893)
Kiirdu-liirdu kitsesarve, tõisipäidi loidu lutusarve? — Iskmine (Ote 1890)

Nõel, õmblemine. Nõelatoos

[Levikukaart]
Tüdruk ühe silmaga? — Nõel (Lai 1897)
Ühe silmaga poiss? — Nõel (Kuu 1939)
Ühe silmaga tark? — Nõel (Hlj 1892)
Ühe silmaga tüdruk rakendab terve ilma ära? — Nõel (Plt 1894)
Ta lipip ja lapip, siski üits silm pähän? — Nõgel (Krk 1890)
Kõigilõ umblõs rõiva' sälgä, eis' ihoalastõ? — Nõgõl (Se 1949)
Kõigil teeb riided, ise alasti? — Nõel (Lai 1937)
Kõigile muretsen riiet ma, ise jäen ikka kuueta? — Nõel (Juu b:dat-ta)
Keige maailmale tien rõõvi, isi ei saa hilpugi? — Nõõl (Saa 1888)
[Levikukaart]
Keeletu, meeletu, ise ilmamaa rakendaja? — Päsmer (Vil 1895)
Ise ime, ise pime, ise ilma rakendaja? — Nõel (Muh 1937)
Pisikene piperdaja, kaunikene kakerdaja, kõige rahva rakendaja? — Nõges (VJg 1889)
Pisikene piperdaja, kõige rahva rakendaja? — Nõel (Iis 1888)
Pisikene pillerdaja, ise ilma rakendaja? — Õmblusnõel (Hlj 1888)
Tilluke tillerdaja, kõige asja tallitaja? — Nõel (MMg 1887)
Tillikõnõ tallikõnõ, kõgõ ilma ehitäjä? — Nõgõl (Ote 1890)
Tillokõnõ teräväkene, kõõ ilma ehitäs, kõõ valla valmistas? — Nõgõl (Se 1930)
Pisikene poisikene, ilma rahva rakendaja? — Nõel (Lüg b:dat-ta)
Tillukene mustakene, üle ilma ehitaja? — Nõgel (Ote 1888)
Pisikene peenikene, ise rahva rakendaja? — Nõel (Äks 1889)
Nikerdaja nakerdaja, kõige rahva rakendaja? — Nõel (Hlj 1889)
Ühe silmaga tüdruk, rakendab terve ilma ära? — Nõel (Plt 1894)
Esi keeletu, esi meeletu, esi üte silmaga, ent siski ilma abimees? — Nõgel (Plv 1890)
Pisikene piperdaja, maailma rakendaja, käib kõik kannud ära, aga kahe kannu otsa ei saa? — Sipelgas ei saa kuu ega päikese otsa (Trm 1896)
Pisikene piperdaja, ilmarahva rakendaja, enam aknaid kui kuninga toal? — Sõrmkübar (JJn 1896)
[Levikukaart]
Seina vahel seisab, aga pihus ei seisa? — Suits (Äks 1895)
Seina vahele mahus, peiu ei mahu? — Nõgel (Võn 1889)
Suuga saab katsu, aga peosse võtta ei saa? — Suits (Vil 1937)
[Levikukaart]
Raudne täkk, linane lakk? — Nõel, niit taga (Saa 1894)
Raudne hobene, linane hand? — Kotinõgel (Puh 1889)
Ravvanõ hopõn, paklanõ hand? — Nõgõl (Rõu 1895)
Raudne täkk, linane saba? — Nõel niidiga (Saa 1930)
Terasene täkk ja siidine saba? — Nõel, niit taga (Iis 1889)
Ravvanõ ruunakõnõ, siidine hannakõnõ? — Nõel (Se 1938)
Kuldne hobu, lina saba? — Nõel ja niit (KJn 1870)
Raudne rott, vilne händ? — Nõõlas ja lõng (Emm 1938)
Raudne rott, villane saba? — Nõel ja lõng (Kär 1890)
Raudne rott, takune saba? — Nõelal lõng taga (Vig 1869)
Ravvane rott, linane hand? — Lang värtnan (Ote 1895)
Ravvanõ hiir, paklanõ hand? — Nõel, lõng järel (Vas 1887)
Raudne kass, vildne händ? — Nõel (Kaa 1889)
Ravvanõ sikk, linanõ hand takah? — Niit nõgla peräh (Se 1935)
Raudsiga, paklast saba? — Nõel keerussega (Hel 1874)
Raudrakake, linane hännäke? — Nõel (Pst 1893)
Ravvane peni, paklane hand? — Nõgla peran linakeerus (Krl 1887/9)
Punane susi, paklane hand? — Nõkl (Krl 1889)
Raudhunt, takune saba? — Suur kotinõel (Äks 1889)
Raudene linnuke, linane hännäke? — Nõgel niidiga (Trv 18790)
Raudruun ja linast saba, pastlanõel ja pael taga? — [Pastlanõel] (Rõu 1937)
Raudne rott ja vilne saba, sukanöölas, lõng tal taga? — [Sukanöölas] (Rei 1940)
Raudne täkk, linane lakk, peaga lõhub, perssega parandab? — Nõelaga õmblemine (Tln 1926)
[Levikukaart]
Ninaga lõhub, persega parandab? — Nõel (SJn 1893)
Peaga rikun ja persega parandan? — Nõel (Kuu 1891)
Eest lõhub ja tagant parandab? — Suur nõel (SJn 1907)
Raudne täkk, linane lakk, peaga lõhub, perssega parandab? — Nõelaga õmblemine (Tln 1926)
Nina viab, perse piab? — Nõel (HJn 1889)
[Levikukaart]
Jänes läheb läbi aia, soolikakimp taga? — Nõel ja niit (Tor b:dat-ta)
Uss läheb läbi aia, soolikakimp perses? — Nõel (Vän 1897)
Uss läheb läbi aea, soolikapundar järel? — Nõel (LNg 1895)
Raudne rott läheb läbi aia, jätab soolikad teinepoole? — Õmblusenõel (Tõs 1893)
Harakas lähteb läbi aia, suolekimp järel? — Nõelumine (Kuu 1903)
[Levikukaart]
Pinnuke ja pannuke vedäb läbi aia puid ? — Õmblemine (Kod 1888)
Tillekene tallekene vida läbi aia puid? — Nõgel (Plv 1893)
Tillukene veda tallukesele läbi aia puid? — Nõklaga ummeldas (Räp 1875/7)
Tillakõnõ tallakõnõ läbi lae puid kistas? — Hammõlõ pihta ummõldas (Se 1927)
Tillõkõnõ tallõkõnõ vidä alt lae haku? — Oja juusk alt aia (Se 1934)
Väikene rakakene vida läbi aia puid? — Umblemine (Kan 1896)
Veike linnuke kannab läbi aia puid? — Nõel (Pal 1888)
[Levikukaart]
Sul pulk, minul mulk, mis sinu pulga taga ripendab, katap minu mulgu kinni? — Rõivamulgu parandamine (Nõo 1895?)
[Levikukaart]
Siga säitsme kõhriga? — Vikerkaar (Rõu enne 1907)
Kolme köhriga orik? — Suur nõel (Urv 1887)
Karu kolmekandiline? — Suur nõel (Plt 1891)
Mõista, mõista mõõru, läbi käte kääru, kääru sees oli pesa, pesas neli muna? — Pastlanõel ja nöör taga (Kir 1967/8)
Pista, pista, torgi, torgi, kui ei saa, laku, laku? — Nõela silma panemine (Hlj 1888)
Siug muidu urgu ei näe, kui pääst lakma piät? — Nõgel ja lang (Nõo v. Ote 1890)
Üks neitsi maailma ehitaja, me kõik lakume ta taguotsa? — Nõel (Ote 1922)
[Levikukaart]
Neitsi ei anna muidu nippi katsuda, ku kasta sõrm suus märjaks? — Nõelale niiti taha panemine (VMr 1890)
Muidu ei saa peretütre perset katsu, kui tie näpp märjaks? — Nõelale niidi taha panemine (Kos 1939)
Must poiss ei lase muidu ennast katsuda, kui tee näpp märjaks? — Kirp (Rak 1902)
Mõrsja muidu mulku ei näütä, kui otsa ei laku keelega? — Langa nõgla perrä ajamine (Rõu 1896)
Muidu pruut ei näita auku, kui ei laku keelega? — Nõel ja niit (KJn 1961)
Plika lasõ-õi inne tsuskada, kui piat keelega lakma? — Nõela perrä aetav lang, sest muidu ei saa langa aia nõglalõ perrä, kui piat keelega ar lakkuma (Se 1935)
Inne lää-äi pulk mulku, kui kol' kõrd lakaha'? — Langa nõgla perrä ajamine (Se 1928)
Enne lakub ja pärast pistab? — Niiti aetakse nõela taha (KJn 1870)
[Levikukaart]
Pisike pilu ja pehme pulk, hästi sätid, siis läheb sisse? — Niit läheb nõelasilma (Plt 1993)
Hoia auk otse, tee märjaks ja suska sisse? — Niidi nõela taha ajamine (Äks 1992)
Lagi all, lagi pääl, lae sees on tummad tited? — Nõelatoos (Koe 1925)

Sukakudumine, sukavardad

Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? — Sukakudumine (VMr 1890)
Neli musta hobõst om tallin, viies juusk ümbre talli? — Sukakudumine (Kan 1963)
Neli raudhoost tallis, viies jookseb ümber talli? — Sukakudumine varrastega (Lai 1888)
Neli täkku tallis, üks täkk jookseb ümber talli? — Sukavardad suka sees (Krk 1974)
Neli varssa om tallin, viies jooseb ümber talli? — Sukakudumine (TMr 1942)
Neli hobõst tallih, viies käü ümbre talli hirneh? — Sukakudumine (Vas 1887)
Neli täkku seesab tallis, üks käib ringi? — Kindakudumine (Aud 1964)
Neli hobest tantsva talli mööda, viies talli tagust mööda? — Sukavarda (Rõn v. San 1889)
Neli täkku tallis, viies keerab ümber talli? — Sukka kudutakse (Saa 1889)
Neli hobust tallis, üks sõidab ümber? — Sukavardad (Vll 1890)
Neli täkku tallis, viies kargab ringi? — Sukakudumine (Mus 1958)
Neli hobust tallis, viies tiirub ümber talli? — Sukakudumine (Vil 1889)
Neli hobu jooksevad ümber talli? — Kudumine (Jäm 1977)
Neli täkku tõlla ees, viies kargab ümber? — Vardad (Kaa 1889)
Neli lammast on laudan, viies kargab ümber lauda? — Sukakudumine (Urv 1895)
Nelli tsika suluh, üts käüse ümbre sullu? — Kaputat koetas (Se 1937)
Neli neitsi seisavad paigal, üks jookseb kiili? — Sukakudumine (Jõh 1889)
Viiekesi sõsarit, neli tükki tarõh, viies juusk ümbre tarõ? — Kapude kudäminõ (Se 1931/3)
Neli palki vanikuh, viies juusk ümbre vanikidõ? — Kaput varras (Se 1935)
[Levikukaart]
Viiekesi vel'tsid aava ütstõist takah, saa-ai kunagi järgi? — Kapudavarda' (Se 1935)
Viiekese sõsarit aava pääle ümbre talli ütstõist takah, saa-ai kuna ütstõsõlõ järgi? — Kindakudaminõ (Se 1953)
Viis vesihallid hobused kargavad ring ümber kaevu ning üks ei saa teist kätte (Fünf wassergrau Pferde laufen um einen Brunnen, und eins ereilt das andere nicht)? — Die Stricknadeln (Sa 1814)
Viis nirki jooksvad ilma niiti, üks ei saa teist kätte? — Ein Strickstrumpf mit fünf Spieszen (Khk 1817/22)
Viis meest koduvad ühte kaevo? — Sukavardad (Sa a:dat-ta)
Maja saab valmis, viis palki jääb üle? — Sukk (Kse 1889)
Mees läheb teist meest abiks, jääb ise hädasse? — Vardad (Käi 1896/7)
Neli õde vangin, viies lätt välja päästma, ise jääb vangi? — Sukakudumine (Har 1934)

Sõrmkübar

Üks pesa, mitusada muna? — Sõrmkübar (LNg 1895)
Väikene Villem, vaskne kübar peas? — Sõrm sõrmkübaraga (Sa 1888)
[Levikukaart]
Kärbsepesa suurune, enam aknaid kui kuninga majal? — Sõrmkübar (Iis 1889)
Pisemb kui hiirepesa, enamb aknaid kui kuninga kojal? — Sõrmkübar (Hlj 1890)
Tillep ku hiirepesä, rohkep aknaid ehen ku kuninge lossil? — Sõrmkübär (Krk 1892)
Pisem kui hiiripesa, änam aknid ees kui mõisa majal? — Sõrmkübar (Tür 1888)
Pisem kui hiireauk, rohkem aknaid kui keisri lossil? — Sõrmkübar (Jõh 1888)
Vähäp ku hiire oosõkõnõ, inäbä aknit iih ku kuningal varetsäl? — Ummõlusõ sõrmus (Se 1934)
Veiksem kui hiire hoone, enam aknid kui kuninga tual? — Sõrmkübar (MMg 1889)
Tillem kui hiire tuba, änäm auka ku kuninga koal aknid? — Sõrmkübär (Vil 1894)
Väikem kui hiire maja, aga rohkem aknaid kui kuningal? — Sõrmkübar (VJg 1921)
Pisem kui hiire kelder, enam aknaid ees kui kuninga lossil? — Sõrmkübar (Nis 1888)
Tillem kui hiir, aga enam aknaid kui kuninga kojal? — Sõrmkübar (Pst 1889)
Pisem kui hiir, suurem kui kilk, enam auka sees kui kuninga kojal aknaid? — Sõrmkübar (Äks 1889)
Väiksem kui hiir, suurem kui kilk ja auka nagu linnal aknaid? — Sõrmkübar (Vil 1888)
Suurem kui kirp, vähem kui hiir, enam aknaid kui kuninga majal? — Sõrmkübar (Jür 1890)
Vähem kui rott, suurem kui kirp, on rätsepa südamesõber? — Sõrmkübar (Võn 1895)
Kõrgem kui sääsk, madalam kui sääsk, rohkem auka sees kui kuninga kojal aknaid? — Puuriit (Topr 1887)
Tillem kui hiir, haljem kui hein, enam aknaid kui kuninga loss[il]? — Sõrmkübar (Trv 1894)
Pisem kui rott, haljam kui hein, enam auka sees kui kuninga tual aknid ees? — Sõrmkübar (Tor 1889)
Tillem kui hiir, haljam kui hõbe, enam aknaid kui kuningal? — Sõrmkübar (San 1927)
Esi sitiku suurune, aga aknid täüs ku kuniga loss? — Sõrmkübär (Hls 1888)
Suurem kui sitikas, vähem kui varblane ja enam auka sees kui kuninga tual aknaid? — Sõrmkübar (KJn 1870)
Tillem kui tihane, vähem kui varblane, rohkem aknaid ees kui kuninga lossil? — Sõrmkübar (Hls 1939)
Väikese linnupesa, aga rohkem aknaid ees kui kuninga toal? — Sõrmkübar (Vän 1933)
Pisem kui piibukolu, enam aknaid kui kuninga tual? — Sõrmkübar (HJn 1888)
Ise pole peidlapikune, enam aknaid kui kuninga toal? — Sõrmkübar (Vil 1872)
Suurem kui kirp, vähem kui härg, aga enam aknaid peal kui kuninga kojal? — Sõrmkübar (Muh 1888)
Väiksem kui kirik, suurem kui kirp, rohkem aknaid pääl kui kuninga kojal? — Sõrmkübar (Emm 1925)
Pisem kui saun, aga rohkem aknu kui kuninga lossil? — Sõrmkübar (Jõh 1889)
Pisikene kambrikene, enam aknaid kui mõnes mõisas? — Sõrmkübar (Kos 1888)
Tilluke majake, enam aknaid ees kui kuninga kojal? — Sõrmkübar (Hel 1874)
Tillulillu liinakene, enämb aknit kui kuningal? — Sõrmküpär (Puh 1889)
Kiilgab ja hiilgab, enam aknaid kui kuninga lossil? — Sõrmkübar (Trm 1895)
Enam auka sees kui kuninga kojal aknaid? — Sõrmkübar (Pär 1888)
Keisri tuba, palju auka? — Sõrmkübar (Kei 1890)
Ilus mõis, madal mõis, ümberringi aknaid täis? — Sõrmkübar (Kos 1888)

Vill, kraasid, kraasimine

[Levikukaart]
Sepätä tõses, haanita hapnes? — Villa vakan (Võn 1889)
Ilma sepäldä nõsõs, halikon hapnõs? — Villa' (Se 1938)
Ilma sepeta tõses? — Villa (Ote 1889)
Ilm[a] sepältä nõsõs? — Villa (Se 1888)
Mis ilma sepata tõuseb? — Villad (Tor 1888)
Mis nõsõs ilma sepäldä? — Villa' (Se 1960)
Ilma sepata kerkub? — Vill (Kõp 1895)
Mis kerkib ilma sepata? — Villad (Pst 1888)
Ilma pärmita kerkib? — Pusulaskmine (Sim 1892)
Leib kerkib ilma pärmeta? — Villad (Jõh 1889)
Mis kerkib ilma pärmita? — Sulepadi (KJn 1888)
Ilma pärmite tõuseb? — Villad (Tõs 1890)
Mis tõuseb ilma töömseta? — Udu (Ans 1891)
Mis ilma köstita kerkib? — Udusuled (Rap 1895)
Mis tõstamata kerkib ja tegemata sünnib? — Kanasulg ja seinapragu (Hlj 1892)
Mis ilma tõstmata tõuseb ja ilma kastmata kasvab? — Nõgi (Vln 1927)
Mis tõusevad tõstmata? — Villad (Rap 1889)
Tõuseb ilma kerkimata? — Villad (Pst v. Pil 1895)
Kerkus ilma kergutemede? — Villa (Krk 1890)
Ilma vihmalda vinüs, ilma kastelda kasus, ilma sepäldä nõses? — Nõgi, tuhk, villad (Se 1924)
Lühike lõhmus lõigatakse, pitk niin kistakse? — Vill (Pär 1888)
Kõver lommus, õige niin? — Lambavill (Ksi 1889)
Lühkene lõmm raotas, pikk pird kistas? — Lambavilla (Se 1933)
Lühikeset lommet lüöp, pikkames pirrut kiskup? — Villakehramine, -kraasimine (Kuu 1907)
Tutmed-rutmed ruatsi naise puusa pial? — Lambavill (Iis 1889)
Mää kate kraasasja vahel? — Villu kraasitas (Ote 1895)
Kaks koera kisuvad tüki tüma kallal? — Villakraasid (Koe 1895)
Torido-tärido, tiltan-lilla, peale villa vear? — Villakoarimine (Muh 1896)
Imätsel soel tuhat hammast suuh, esätsel soel tuhat hammast suuh, nakva ütte lammast, a ära jovva-ai süvvä? — Käsikraasit, villakraasimine (Vas v.Se 1903)
Laud all, laud pääl, raudkonnad krooksuvad vahel? — Kaastmine (Hel 1874)
Kõtt kõttu vasta ja kangõ pulk vaihõl? — Kats hobõst iih ja vehmer vaihõl (Se 1935)
Kõht kõhu vastu, karv karva vastu, sile pulk keskel? — Härjad ikkes (KJn b:dat-ta)
Kaks kõhtu kohtamisi, kaks karvast vastamisi, pulk kahe karvase vahel? — Hobused tiislis (Tor 1963)
Kõtt om kogusen, karva kogusen, pulk om vahel? — Hobese tiislen (Krk 1936)
Kõht kõhtu vastu, karv karva vastu, kõva puu keskel? — Härjad adra ees (Plt 1878)
Kõtu kuuh, karva kuuh, kangõ puu vaihõl? — Paar hobõsit tiisliga iih (Se 1940)
Kõht kõhtu vasta, karvad karvade vasta, kaegas karvade vahel? — Härjad ikkes (KJn 1936)
Kaks kõhtu kohastikku, kahed karvad vastastikku, kõva kaigas keskel? — Hobused tiisliga ees (Plt 1964)
Kõht kõhu vastu, karv karva vastu, kõra nende keskel? — Hobused tiisles (SJn 1890)
Kõtt kõtuga, karv karvaga, pikk ors vahel? — Hobused tiislis (Rõn 1920)
Kõtt kõtu vastu, karv karva vastu, kõva puu keskel, midä kõvemb, toda parem? — [Kaks] hobest vangerde iin, tiisli om vahel (Har 1990)
Kõht kõhtu, nahka nahka, kahed karvad vastastiku, karvade vahel kaigas? — Künnihärjad ikkes (Vil b:dat-ta)
Külg küle vasta, karv karva vasta, kangõ puu vaihhõl? — Tiisliga sõidõtas (Se 1928)
Külg külje vastu, jalad jalge vastu, puulatt vahel? — Tiisles hobused (Plt 1891)
Kõtt kõtu vasta, silm silmä vasta, kangõ pulk vaihõl? — Kaks hobust kõrvuti aistes (Se 1938)
Luised luisad, puised pulgad, kaks karust vastastikku, pikk ja sile vahel? — Härja sarved, ikke, härjad ise ja ader (Noa v. Hii 1887)
Öhed õhud, kahed kõhud, kõvatükk vahel? — [Kaks] hobust vankri ees, tiisel vahel (Pst 1936)
Õhk õhku vastu, kõtt kõttu vastu, kahed karvad vastastikku, kahed riistad ristastikku? — Hobesa tiisle ehen (Pst 1946)
Kaks karu vastamisi? — Villakraasid (PJg 1891)
Kaks karust vastakute? — Kaarid (Jäm 1896)
Kaks karust lähvad vastamisi, kraps ja kraps? — Kraasid (Ris 1937)
Kahed karvad vastastikku? — Kraasid (Noa v. Hii 1887)
Kaks karust vastastiku, kaigas kahe vahel? — Hobused tiislis (Kaa 1889)
Kahed karvad vastakute, keskel sile pulk? — Hobused tiisles ehk vankre ees (Phl 1897)
Neli reit ristakuti, kaks karust vastakuti? — Kaarid (Sa 1867)
Kaks karust vastatakse, neli reit ristatakse? — Villukaarid (Ans 1937)
Nellad reied ristaksi, kahed karvad vastuksi? — Kangakudumine (LNg 1938)
Kahed karvad vastakille, neljad reied ristakille? — Krõbaku tegemine (Lai 1936)
Kahed reied ristamisi, kahed karvad vastamisi? — Villakraasid (Vig 1894)
Kahed karvad vastakute, kahed reied ristakute? — Villakraasimine (Sim b:dat-ta)
Reied ristastiku, kahed karvad vastastiku? — Kraasid (Plt 1878)
Kahed reied ristamisi, neljad reied vastamisi, punane pulk keskel? — Katus ja korsten (Jõh 1935)
Neljad reied ristastiku, kahed karvad vastastiku, kaegas karvade vahel? — Künnihärjad adra ees (SJn 1889)
Nellad reied ristakuti, kahed karvad vastakuti, vorst vahel? — Villakraasimine (Hää 1958/68)
Kahed karvad vastastiku, neljad reied ristastiku, talva taotakse vahele? — Kangast kuduma (Tor 1889)
Teine reis teisepidi, kaks karust vastati? — Villakraasid (Mus 1909)
Neli rauku ristati, kaks karust vastati? — [Lahendus puudub] (Mus 1909)
Neljad varbad ristakute, kahed varbad vastakute, punane pulk keskel? — Katus, korsten (Jõh 1935)
Kahed kõhud kohakute, kahed karvad vastakute, tõmbab kriipsti, tõmbab kraapsti, trullib välja nii kui laasti? — Kraasid (As 1963)
Ristakuti-rästakuti, kahed karvad vastakuti? — Pähklid (Juu 1995)
Riga-räga, priga-präga, kahed karvad vastastikku? — Villakaarid (Juu 1890)
Ööse ületside, päeva peratside, kate karva vastatside? — Kraasid (Puh 1913)
Ööse ülestiku, pääva perastiku, kahed karvad vastastiku? — Villakraasid (KJn 1870)
Papa-mamma paaristiku, kahed karvad vastastiku? — Villakraasid (Pal 1904)
Papa-mamma paaristiku, nende reied ristastiku? — Villakraasimise kraasid (Hag c:dat-ta)
Papa-mamma paaristiku, kahed reied ritastiku ja kahed karvad vastastiku? — Kraasid (Ris 1888)
Papa-mamma paaristiku, tagakambris kaelastiku, kahed karvad vastastiku, neljad reied ristastiku? — Kraasid (Koe 1909)
Papa-mamma paaristikku, neljad reied ristastikku, kahed karvad vastastikku, kaigas karvade vahella? — Kangakudumine (Amb 1938)
Isa-ema iiristikku, papa-mamma paaristikku, kahed reied ridastikku, kahed karvad kaksipidi? — Villakaarid (Aud 1964)
Papa-mamma tagatoas, risti-rästi karvad koos? — Kraasid (Iis 1955)
Eit ja taat tagatoas, kahed reied ristakute, kahed karvad püstakute? — Kraasid (Kuu 1935)
Isa-ema tagatoas, reied risti, karvad koos? — [Lahendus puudub] (Nrv 1939)
Isa-ema istakute, kahed reied ristakute? — Villakraasimine (Hlj 1938)
Isad-emad ülestikku, tagakambris paaristikku, kated karvad vastastikku? — Villakraasid (KJn 1926)
Isa-ema pealakute, tagakambris kaelakute, kahed reied ristikute, kahed karvad rästikute? — Kraasid (Hlj 1938)
Isa-ema heinamaal, kahekesi kaare pääl, kahed reied rissastiku, kahed karvad vastastiku? — Kangakudumine (Lüg 1962)
Tipa-tapa paaristikku, tagakambris kaelastikku, kahed kaaned ristakuti, kahed vatid vastakuti? — Kraasid (Ann 1956)
Isa-ema vastastikku, kahed reied rästastikku, valge vaht käib vahelt välja? — Villakraasimine (Trm 1935)
Kaks karust vastamisi, vinta-vänta vahepeal? — Kraasid hännaga (Mar 1937)
Ema all, esa pääl, vitsa-vatsa vahepääl? — Villaraastimine ja raastid (Trv 1896)
Emä all, esä pääl, vitt-vatt vahepääl? — Veskekivi (Ote 1889)
Esa all, ema pääl, vahel om vitvatak? — Kraasi villuga (Urv 1890)
Esä all, emä pääl, viltu-valtu vastastiku? — Villakraasid (Rõn 1888)
Isa all, ema peal, vinka-võnka vahepeal? — Kraasid (Muh 1951)
Eit all, taat peal, vitt-vatt vahekohal? — Villakaarid (Juu 1890)
Eit oli all ja taat oli peal, valge vaht oli vahepeal? — Veskikivide jahvatamine (As 1993)
Eit all, taat pial ja vint-vant vahepial? — Villakraasimine (Kos 1892)
Mamma all, papa pääl, vit-vat vahepeal? — Villakraasimine (Trt 1949)
Nänn all, taat pääl, vita-vata vahepääl? — Villu kraastmine (Rõn 1964)
Puu all, puu pääl, vitsad-vatsad vahel? — Villakaarid (Hää 1955)
Nahk all, nahk pääl, vitt-vatt vaihõl? — Kässiga villakraasmine (Har 1889)
Naine all, miis pääl, putsa-patsa vahepääl? — Villade kraasimine (Plv 1970)
Emä lätt esäle, muter-vater vahele? — Kangakudamine (Ote 1893)
Isa all, ema peal, karvad kahe vahepeal? — Vill kraaside vahel (Har 1895)
Esäne all, emäne pääl, vitu-vatu vastatsidõ, valgõ vatt joosk vahõlt? — Lina ajamine masinaga (Ote 1889)
Rips-raps reie vahel, kõva kate kintsu vahele? — Harkadralusikas (Hel 1937)
[Levikukaart]
Karu peksab kahte käppa kokku? — Villakraasid (Aud 1892)
Karu peksab kaste kätt kokku? — Kraasid (Kod 1926)
Karu lööb kaks kätt kokku? — Villakraasid (TMr 1926)
Karu lööb kahte kätt kokku ja vita-vata vahel? — Villakraasimine (Pal 1888)
Karu peksab kahte kätt kokku, vaht käib vahelt välja? — Villkraasid (Äks 1894)
Villavälladi kitsepäkadi? — Villakraasid (Kos 1892)
Villadi-valladi puupuadi? — Kraasid (Lai 1924)

Vokk ja ketramine

Koda kolme nuka pääl? — Vokk (Rõn 1890)
Kirik kolme tulba pääl? — Vokk (Pst 1893)
Koda kolme nurga pääl, kirik üte tulba pääl? — Vokk (Hls 1939)
Ise tema istub kiki-niki, oma kuldse penni peal, ootab sööki, ootab jooki, soola seesta kiskumaie? — Vokk (Kos 1891)
Suur haab veikest taga, aga ilmas ei sua kätte? — Vokk (MMg 1890)
Pühapäeval kolme jalaga, haripäeval viie jalaga? — Vokk (Pal 1892)
Hobu sõidab, liha seisäb, istja väsib, istutav ei väsi? — Ketramine (TMr 1890)
Suur tsirk lendas iin, väike takan, suur ei lihuna, väike lihunas? — Ketramine, suur tsirk om vokiratas, väike tsirk om voki pool, lihunamine om kasvamine, pool kasvab seeläbi, et langa temale pääle kedratas (Rõn v. San 1895)
Suu söö, söa väisas, jala jooseva mõtsa poole? — Vokk (Ote 1889)
Alati astub, ise jalga ei kergita? — Vokiga kedramine (Iis 1890)
Alla ortu ja pääle ortu, keskel oli keraortu? — Vokk (Puh 1932)
Pää lätt, jala saisva? — Vokk (Har 1934)
Miki-kiki mäe otsa, kol jalga perseh? — Vokk (Se 1930)
Pisikene poiss ja hall ta habe, pibiseb ja pabiseb, ise räägib lambakeelt? — Vokk (VMr 1890)
Pirinal-parinal, oravahand otsa iin? — Vokk (Kan 1896)
Mölleri-pölleri, vanakuradi kolleri? — Vokk (Võn 1895)
Hiirpuur sääreluu, kõverik õli reieluu, mis hiirpuur keerab, seda näverik neelab? — Vokk (Jõh 1891)
Õkva kõveriki, õkva? — Kuutslilaud, vokikäsi (Se 1927)
Ema läheb ees, ei saa suhu ega selga, tüter läheb taga, saab suhu ja selga? — Vokk (Jõh 1889)
Elus läheb suure harkide vahelt läbi? — Kedraja vokiga (Kuu 1938)
Tiidu jookseb, karvad püsti? — Vokk (Tõs 1942)
Alte-pulte puh, üks jalg all teeb vurr-vurr-vuh? — Kedervars (Rap v. Mär 1948)
Sõda sõidab, sasi kaelas? — Vokk (Amb 1889)
Vanakurat nukan, sarvõ sälän? — Vokk (Urv 1888)
Esi pallas, tõist katt, üle sälä kats vüüd? — Vokk (Lut 1937)
Esi palas, kats nüüri üle sälä, a tõõsilõ lambit sääd? — Vokk (Lut 1927/32)
Vanaeit nurkas, kolm jalga all? — Vokk (Emm 1938)
Memm istub nurgas, kolm jalga all? — Leivaastja (Kuu 1963)
Liriseb-lariseb, ise sööb siidi? — Vokk (Tt b:dat-ta)
Kiriseb ning põriseb, sööb siidi sisse, ajab välja oheliku? — Vokk (Jäm 1896)
Üts sikk, sada sarvõ? — Vokk (Se 1927)
Vanaeit toa nurgas, sada sarve pääs? — Voki (Saa 1939)
Hobu jookseb ohjata? — Tuul (Jõh 1993)
Hobene jooseb ohjeta, kargab kaaramatita? — Vokk (Puh 1888)
Kudevik viib videvikust puid? — Vokk (Kos 1892)
Puu põhjal linakuhi, vaskise vardaga? — Koonlalaud, koonal ja varras (Pst 1888)
Urr-urr, nurr-nurr, kaks karva perses? — Vokk (Kuu 1937)
Urr-urr, turr-turr, üks hammas suus, kaks karva p[erse]s? — Langakorutamine (Kuu 1965)
Must mees, mugarsilmad, üks hammas suus, kaks karva perss? — Sitikas (Krj 1938)
Kiipa mind, kaapa mind, lõika mu pea otsast ära ja lase mind jooksta? — Voki määritakse (KJn 1870)
[Levikukaart]
Üks kits, kaks selgroogu? — Vokk (Ksi 1889)
Üks kits, aga kaks seljaroodu? — Vokk (Trm 1895)
Kitsel kats sälgrootsu? — Vokk (Kan 1895)
Üits kits, kaits sälläluud? — Vokk (Puh 1889)
Üks kits, kaks küüra? — Vokk (Plt 1891)
Üks kits ja kaks keelt? — Vokk (Tür 1928)
Üits sikk, kaits sälgrootsu? — Vokk (Ote 1892)
Kolm jalga ja kaks kõrva, üks pea ja ühtegi silma, isi liigub ja teeb kära, iial ei saa paigast ära? — Vokk (Rap 1928)
[Levikukaart]
Keerukõnõ-meerukõnõ, sai säksa poiskõnõ? — Linapund (Se 1934)
Keerukanõ-meerukanõ, sais kui säksa poisikanõ? — Vokk (Se 1939)
Keerukõnõ ja meerukõnõ, läts otsa, sai säksa pujakõnõ? — Hummal (Se 1929)
[Levikukaart]
Kümme küllüle, säidse sällüle? — Vokikõdara (Se 1933)
Kümme küllülde, säidse sällülde, nelli nelätollikalla? — Vokk (Se 1930)
Kümme küllüle, säidse sällüle, nelli nelätuurkela? — Vokk (Se 1927)
Kümme kummuli, seitse selili, neli nelja toel? — Vokk (Se 1937)
Säidse sällule, kümme küllüle tuhat tuur-uurkõlla? — Vokk (Se 1929)
Jõuab ja sõuab, aga ilmaski ei saa randa? — Vokivärten (Nrv 1904)
Veereb ilma otsata, aga sammu edasi ei saa? — Vokiratas (Lai 1895)
Keerleb-veerleb, aga paigast ei saa? — Vokiratas (Kõp 1948)
Jookseb ja jookseb, aga edasi ei saa? — Vokkiratas (Lai 1932)
Mees jookseb mööda teed, aga sammugi edesi ei saa? — Vokk (Pal 1922)
Kiri lehm, kikkis sarved? — Vokk (Muh 1872)
Kena lehm ja kikkis sarved? — Okk (Muh 1938)
Kena lehm, kekid sarved? — Okk (oko) (Muh 1896)
Kena lehm, keppist sarved, kere sõidab, jalad seisvad? — Vokk (Pöi 1901)
Kirju lehm, kikkis sarved, hall oinas, orkis sarved? — Vokk (Hls 1893)
Kerapääga oenas, keerud sarved, sööb villatatrakesi? — Vokkiga ketramine (Hel 1874)
Kena kits, keerus sarved? — Voki (Tor 1887)
Kirju kits ja kigarad sarved? — Vokk (SJn 1907)
Kuurma all, ratta pääl? — Vokk (Võn 1888)
Hobõnõ all, ratta pääl? — Riihealodsõ vara pääl rattakasõ (Se 1929)
Üks impab, teine timpab, kolmas koguni kõver, neljas neitsinina, viies vigurivänt, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõug? — Vokk (VMr 1888)
Üts impas, tõine timpas, kolmas koguniste kõvver, nelläs neitsi nisa, viies vigurivänt, kuvves kogudusepulk, säitsmes sätiauk, katses karvalõug? — Vokk (San 1967)
Üks oli üpa, teine tüpa, kolmas koguni kõverik, neljas neitsivatsa, viies viurikäng, kuues kogudusepulk, seitsmes setiauk, kaheksas karvalõng? — Vokk (JJn 1965)
Üks teeb timp, teine teeb tamp, kolmas koguni kõver, neljas neitsiauk, viies vigurikonks, kuues kogudusepulk, seitsmes sekiauk, kaheksas karvalõug? — Vokk (Plt 1932)
Üts oll ülpä, teene älpä, kolmas koguni kõver, neläs neitsivaras, viies vigurivänt, kuves kogudusepulk, säitsmes säbumulk? — Vokk (Vas 1983)
Esimene hüütud, teine tüütud, kolmas koguni kõver, neljas neitsi nagadus, viies viidukjääned, kuues kogudusepalk, seitsmes sigiduseauk, kaheksas karvalõug? — Vokk (VMr 1890)
Üks on üürapuu, teine on tüürapuu, kolmas on koguni kõver, neljas on neitsiauk, viies viiburipulk, kuues küsimisepulk, seitsmes on sõbraauk, kaheksas karvapard, üheksas putsaluu? — Vokk (Sim 1950)
Üks on üünarpuu, teine tüünarpuu, kolmas koguni kõver, neljas nika-naka, viies viltulõug, kuues kusiauk, seitsmes sevavits ja kaheksas karvalauk? — Vokiga ketramine (Trm 1991)
Üks üiropuu, teine küiropuu, kolmas koguni kõver, nellas nikinäkiline, viies vikikääruline, kuues kusimuspulk, seitsmes sebimisauk, kaheksas karvalõng, ühessast ma ei tea, kümnes ütle isi? — Voki (Kul 1938)
Üks üiripuu, teene tüiripuu, kolmas kogoni kõver, nelläs neitsi kärnilene, viies viduauk, kuues kusipulk, seitsmes sivajalg, kahessas karvaauk, ühessas üiripuu, kümnes küiripuu ja üksteistkümnes siva ja kaksteistkümnes ta isi? — Vokk (KJn 1936)
Üits ööpäd, tõne kööpäd, kolmas koguni kõverik, nellas neiu videlik, viies vidi-vääniraud, kuvves kusipulk, seitsmes siibiauk, katsmes om karvalaud, ütsmes ümmer augu tadiradirall? — Oki post, käsipuu, lõng peenike, kost oki lõng alla lastas – lühiraud – oki ruuv, kos eli ja rasva pääle pannas, kootslilaud, ratas (Hls 1930)
Üts om üüpa, tõine kööpa, kolmas koguni kõvera, neljas neiu vedelik, viies vääniraud, kuues kusipulk, seitsmes seediauk, katsemas karulõug, ütsemas ümber augu rõngas, kümnes kõtuotsa mold, ütstõiskus tataratarall? — Vokk; üts om üüpa jne. – voki jala, neiu vedelik – neiu pand tatti pääle, seediauk – lang siit sisse, karulõug – värtlihamba, ümber augu rõngas – kus värten sees püsib, kõtuotsa mold – keskkotus, tataratarall – voki suur ratas (San 1988)
Üks oli öök, teine nöök, kolmas kõver kooguraud, neljas oli neitsi viderik, viies vääniraud ja kuies kusipulk, seitsmes seebiauk ja kaheksas karvalõuk, üheksas ümber augu võru, kümnes kõhuotsa mold ja ühesteistmes tataratarall? — Vokk (Muh 11947)
Esiteks leeba, tõiseks lääba, kolmandaks koguni kõverraud, neljandaks neitsi viderik, viiendaks v[it]u vääniraud, kuuendaks kusipulk, seitsmendaks seebiauk, kaheksandaks kartulõuk, üheksandaks ümber auk, kümnendaks kõhuotsa küna? — Okk (Ans 1891)
Üks on kook, teine nook, kolmas koogiraud, neljas neitsi viderik, viies vitu käänikaigas, kuues kusipulk, seitsmes karulõng, kaheksas kõhuotsa küna, üheksas ümber augu ümarik? — Vokk (Krj 1938)
Üks oli ööpi, teine kööpi, kolmas kõver koogurauda, neljas neiu nisanoppi, viies viltu väänirauda, kuues kusemise pulka, seitsmes seebiauk, kaheksmas karvapatakas, üheksas ümber augu rõngas, kümnes kõhuotsa moll, ühesteismes taaderiiderall? — Vokk (Pöi 1946)
Üks üürine, tõine tüürine, kolmas kokutamise pulk, neljas neitsi nui, viies viiu vääniraud, kuues kusemise pulk, seitsmes selja sooneraud, kaheksas vana kasuk, üheksas ümber augu rõngas, kümnes käiaalune mold? — Okk (Ans 1891)
Üks oli ippu, teine lippu, kolmas ipulipuke, neljas neitsi nägerus, viies vinta-vänta roud, kuues kudumise pulk, seitsmes segamise auk, kaheksas karvalauk? — Vokk (Emm 1938)
Üks oli ipu, teine nipu, kolmas nipu-napu, neljas nigaras-nägaras neitsikene, viies vinta-vänta rauda, kuues küsimise pulk, seitsmes segamise auk, kaheksas karvalõuk? — Vokk (Urv 1966)
Üks oli ipi, teine api, kolmas koogikääraline, nellas neitsi sagaras, viies viiuli-vändaki, kuues kusimise pulk, seitsmes segamise pulk, kaheksamat karvalaud? — Voki (Pä 1895)
Üks olli tipa, tõine sõpa, kolmas koguni kõver, neljas neitsi, viies vigaläs-vänk, kuues kolgapulk, seitsmes semmuauk, kaheksas kõrvalõng? — Vokiga ketramine (Ta 1913)
Üks öötsu, teine töötsu, kolmas koguni kõveras, neljas neitsi väsaras, viies vitu vänderdaja, kuues kusimuse pulk, seitsmes sibiauk, kaheksas karvalõug? — Esimene ja teine – voki postid, kolmas – käsipuu, mille külges koonal seisab, neljas – voki süda, viies – kepsuraud, kuues – voki aisapulk, seitsmes – vokiaisa määrde auk, kaheksas – vokikoonal (Rap v. Mär 1956)
Üks on üüraluu, teine küüraluu, kolmas koguni kõver, neljas neitsi naba, viies vigurivänt, kuues nabaauk, seitsmes ninaauk, kaheksas karvatutt? — Vokk (Lai 1932)
Üks oli üipu, teine küipu, kolmas koguni kõver, neljas neitsi vasar, viies väineraud, kuues kusimus, seitsmes sebimus, kaheksas karvanuust, üheksas üirakas, kümnes küirakas? — Vokk (Amb v. JMd 1936)
Üks oli nööku, teine nääku, kolmas koguni kõvera, neljas nöögunääguline, viies vidri, kuues kudri, seitsmes sehri, kaheksas kahri, üheksas üürapuu, kümnes küürapuu, üksteistkümnes viristesauk, kaksteistkümnes karualune? — Vokk (Pee 1927)
Üks ürnakas, teine türnakas, kolmas kabutamise riist, neljas neitsi vassar, viies vessi vääniraud, kuues kusemise pulk, seitsmes selja sooneraud, kaheksas karu laskmine, üheksas iirutiiru, kümmes küla homikuke? — Lugeja säädku kokku ja vaatku, kae ei tule vokk sest välja (Krj 1887)
Üks oli jüti, teine jäti, kolmas koguni kõver, neljas neiu vasalem, viies vitulauk, kuues kusimuse pulk, seitsmes seeriauk? — Vokk (Hii 1891)
Üks oli üipu, teine küipu, kolmas koguni kõvera, neljas nehistisauku, viies vihistisauku, kuues kusim[us]pulka, seitsmes selja sooniline, kaheksas karvanassi, üheksas hülli m[unni], kümnes kolmande koguja? — Vokk (Amb 1888)
[Levikukaart]
Viis vitiauku, kuus kutiauku, seitsmes lorutamese auku? — Sarv (KJn 1895)
Viis vitti, kuus kutti, seitsmes libeauk, kaheksas karvatutt? — Vokk (Ksi 1888)
Viis vikki, kuus kutti, seitsmes libeauk, kaheksas karekott? — Vokk (Pal 1888)
Viis oli vattu, kuus oli kuttu, tuhat oli tuuli-luuli auku, seitsmes vana lelepi auku? — Voki (Tor 1888)
Tuhat tuudi-luudi auku, üks logistamise auk? — Vokk (Vll 1995)
[Levikukaart]
Mõista, mõista, mõlle-rõlle, kõputõmid kõlle-rõlle, pea pääl piiritsepaelad? — Härjaike (Vil 1937)
Mõista, mõista möllerile, kõputi ma köllerile, pea peale piiripaela? — Vokk (Plv 1966)
Mõista ära kõlle-rõlle, mõlle-rõlle, piritsepaela peal? — Naeste keripuu (Pär 1911)
Mõlle-rille mõkatimid, kõlle-rõlle kõkatimid, pane peale piititsepaelad? — Vokk (SJn 1888)
Mõista, mõista mõlle-rille, kõlgutimid kõlle-rõlle, pialsed piri-parinad? — Vokk (Ksi 1888)
Mõkat-sille, kõkat-sille, peal see piritsepaela? — Voki (Pil 1888/9)
Kõputilli, kõrrililli, päält pirila-parila? — Vokk (Ksi 1926)
Mõista ära mõlle-rõlle, tea ära tälle-rälle, kõpud löövad kölle-rolle, päälmised pirinad-parinad? — Kedraja ja vokk (KJn 1870)
Mõista, mõista mölle-rille, kolgutimet kolle-rolle, peale vinni, peale vanni, kõige peal pirila-parila? — Vokk (Kuu 1939)
Tölleri tökat, mölleri mökat, peal on veel piiritse paelad? — Voki (Rap 1930)
Mõista ära mõlle-rõlle, kipa-kapa, kille-rille, alta nahka nirra-nõrra, päälta nahka pirra-põrra? — Vokk (Hel 1893)
Mõista ära mõlle-rõlle, võristaja võlle-rõlle, peale pandi pealispaelad, alla pandi aluspaelad? — Vokk (Pst 1888)
Mõista ära mõlle-rõlle, võrelivõssi võlle-rõlle, kõpsutaja kõlle-rõlle, pääle pandi piirispaela, alla pandi aluspaela? — Voki (PJg 1894)
Kipsi, kõpsi kõlle-rõlle, viripuvõssi võlle-rõlle, päälispuud piri-parinad? — Vokk (SJn 1893)
Virelivissi ville-rille, kõpad päevad kõlle-rõlle, piäle pantaks piiripaelad, viskab metsa kaviuhti? — Vokk (SJn 1936)
Mõista, mõista mõlle-rille, kõpatsille kõlle-rõlle, peale panti piiritsepaelad, viskas metsa kaviuh? — Voki viskab paelad pealt (SJn 1889)
Ölle-rölle ökud silmad, peal olid piritsepaelad, viskas metsa kaviuhti? — Vokk (Vil 1872)
Kõlle-rille kõppimine, pääl oo tiri-tärine? — Vokk (Hel 1874)
Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõlgutimad kõlle-rõlle, ise pealt tiri-tärinal? — Vokk (JJn 1888)
Mõesta ärä mõlle-ralli, tii ärä tille-ralli, kõpitse ollive kõrva juuren, pääl ollive tirine-tärine? — Vokk (Hel 1887/94)
Molgutemed mollu-rollu, kolgutimed kollu-vollu, taga on tiri-tärinad, peal on peened piitsukesed? — Vokk (Hlj 1889)
Mõista ära mõlle-rille, Kõpu mõisa kõlle-rille, peal paneb tirr-tärr? — Tunnikell (Hls 1889)
Mõista, mõista mõllerille, Kõpu mõisa kõllerille, pääl tiri-tärina, man istup Mallekene? — Vokk (Nõo v. Ote 1891)
Mede mõisan mõlle-ralle, Kõpu mõisan kõlle-ralle, üks teep tirr-tärr? — Vokk (Krk 1896)
Või, või, võlle-võlle, Kõpu mõisa kõlle-võlle, taga tei tirr-tarr? — Vokk (Hel 1893)
Mõista ära mõlle-rille, kelgutimed kelle-rille, kuradi pussu pulle-rille, saba teeb taga tirra-tirra? — Vokk (Ksi 1926)
Kuradi vussi vulle-rille, keldutimid kelle-rille, saba tiib taga tiira-taara? — Vokk (Äks 1890)
Kelgutimid kelle-rille, saba teeb täri-tarinid? — Vokk (MMg 1889)
Kuradi pussu pulle-rille, saba tiib taga tirra-tarra? — Vokk (Äks 1888)
Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kõlleri? — Vokk (Kan 1896)
Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, hand takka tirra-tirra? — Vokk (Puh 1888)
Mõista, mõista mõlleri, kuradi pussi kolleri, viskas langa võlleri, saba oli taga tolleri? — Vokk (Nõo 1889)
Mõista, mõista mülleri, kuradi pussi kolleri, ise ees olleri, saba taga tölleri? — Haamer (Hlj 1893)
Kõpu mõisas kõlle-rõlle, pandaks pihta piu ja pau? — Kirikukell (Pär 1888)
Mõista ära mõlle-rõlle, Kõpu mõisan kõlla-rõlla, ise pääl pilla-palla, ise pääl sirr-särr? — Töökell (Hls 1939)
Mõista, mõista mõlle-rõlle, kõldutite kõlle-rõlle, võre läks kinni võlle-rõlle? — Kangaspuu (Sim 1953)
Mõista, mõista mõlle-rõlle, koputõlli kõlle-rõlle, viskas läbi kiudi, kinni lüü kõudi? — Kangaku[dumine] (Räp 1905)
Mõista, mõista mõlle-rõlle, Kõpu mõis oli kõlle-rõlle, löödi pihta piu ja pau? — Kirikukell (Aud 1889)
Kõlle-rõlle Kõpu mõisa, lüüaks pihta piu ja pau? — Kangakudumine (Pär 1888)
Mõista ära mölle-rille, kõtutölle kölle-rille, panti pääle paudi, lei kinni tiudi? — Kangakudamine (Räp 1895)
Mõista, mõista mõlle-rõlle, kolgutimad kõlle-rõlle, peale pandud pliksat-plaksat? — Kangaspuud (HJn 1888)
Istub kui isand, tallatakse kui koera? — Vokk (Pst 1891)
Sõidab kui saks, aga tallatakse nagu koera? — Vokk (Kul 1936)
Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui koera? — Vokk (Pil 1889)
Istub kui isand, sõidab kui saks, talutakse kui vana koera? — Voki (PJg 1888)
Istub kui isand, sõidab kui saks, aga sõkutas änämp kui ütte vana koera? — Okk (Hls 1891)
Istub kui isand, sööb kui saks, tallatakse kui vana koera? — Voki (Tõs 1889)
Istup kui esand, sõidap kui saks, tallatas kui vanna penni? — Vokk (Rõn 1888)
Istus kui esänd, sõit kui säks, tallatas kui vanna hatta? — Vokk (Rõu 1894)
Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana koera? — Vokk (Jõe 1889)
Istub kui proua, sõidab kui härra, tallatakse nagu vana koera? — Vokk (VMr 1889)
Istus kui saks, sõit kui krahv, sõkutas kui vanna pinni? — Vokk (Kan 1924)
Istub kui Iisrael, sõidab kui saks, tallatakse kui vanna koera? — Vokk (As 1995)
Istub kui isand, tallatakse kui litsi? — Vokk (Pai 1926)
Sõidab kui saks, tallatakse kui litsi? — Vokk (Jõe 1878)
Istub kui isand, sõidab kui saks, tallatakse kui vana litsi? — Vokk (Amb 1889)
Istub kui emand, sõidab kui saks, tallatakse kui litsi? — Voki (Tor 1888)
Istub kui noorik, aga tallatakse kui litsi? — Voki (Tõs 1893)
Ist kui emand, tallatas kui vanna litsi? — Vokk (Ote 1888)
Sui istub kui emand, talve tallatakse kui litsi? — Vokk (Han 1889)
Istub ku isänd, sõidab ku saks, tallatse ku vana maita? — Okk (Hls 1889)
Istus ku isänd, sõit ku saks, süü ku härg? — Okk (Krk 1896)
Istub kui koer, sõidab kui saks, sõkutas kui santi, viis kitse närivad ühe heinakuhja all? — Lõnga ketramine (Rõu enne 1907)
Pihu linu, pinu puid, riga-raga rauda, triga-traga traati, istub kui emand, sõidab kui saks? — Vokk (Kad 1930)
[Levikukaart]
Hoietas kui emandat, sõkutas kui litsi? — Vokk (Kan 1896)
Talla kui litsi, hoia kui emandad? — Vokk (KJn 1888)
Hoitav kui emand, talletav kui lits? — Vokk (Sim 1908)
Tallatse kui litsi, hoitse kui saksa? — Oki (Pär c:dat-ta)
Hoietas kui lilli, sõkutas kui litsi? — Vokk (Ote 1892)
Kurat kolme jalaga, raudhambad suus, sõkutas kui litsi, hoietas kui emandat? — Vokk (Ote 1889)
[Levikukaart]
Mis reite vahel liigub? — Vokk (Kuu 1892)
Mis on surnu reite vahel? — Hobune aisade vahel (Tor 1939)
Kes sõidab surnu jalge vahel? — Hobune aiste vahel (Vän 1887)
Mis liigub surnu harade vahel? — Vokiratas (Prn 1901)
Elav surnu reide vahel? — Vokiratas (Khk 1937)
Elus surnu reite vahel? — Vokk (Juu 1890)
Elav liigub surnu reide vahel? — Okkiratas (Mus 1909)
Elav jookseb surnu reide vahel? — Vokk (LNg 1895)
Elav surnu rebade vahel? — Vokiratas (Tür v. Juu 1891)
Elav hing reite vahel? — Hobune aisade vahel (Äks 1893)
Elav riist reite vahel? — Vokiratas (MMg 1888)
Tütar tiine, ema aher, elab surnu reite vahel? — Vokk (Rap 1936)
Tütar tiine, ema aher, magab surnu reide vahel? — Vokk (Pöi 1888)
Tütar tiine, ema aher, istub surnu reide vahel? — Vokk (Mus 1930)
Tüdar tiine, ema aher, sõidab surnu reide vahel? — Okk (Jaa 1940)
Isa tiine, ema aher, elav surnu reite vahel? — Vokk (Jäm 1937)
Isa tiine, ema aher, seisab surnu reide vahel? — Vokk (Jäm 1896)
Ema aher, tütar tiine? — Vokk (HJn 1888)
Imä läsk, tütär tiine? — Vokisiiv ja värknä (Võn 1889)
Tütar on tiine, ema on aher, tütar on lai latakas ning poiss on pisike pupsakas? — Okk (Jäm 1977)
Ema tiine, tütar aher, magab surnu reite vahel, mida rohkem hobu jookseb, seda rohkem kubu tõuseb? — Vokk (As 1991)
Isa pikk ja peenikene, ema lai ja lapergune, poja pea lõhki, tütre käsi kõveras, elab surnu reite vahel? — Vanaaegne kooguga kaev (JJn 1974)
Ema ees tühi kõht, tütar taga täis kõht? — Voki (Tor 1939)
Ema ees tühe kõht, tütar taga täis kõht, [kolme] jalaga kurat seisab nurkes, raudhammad suus? — Voki (Tor 1889)
Ema läheb ees, tämäl kõht tühi, tüttar tuleb taga, tämäl kõht täis? — Vokkirattas ja värten (Jõh 1889)
[Levikukaart]
Judu tindu-vindu-vändu, sabaroodu raks? — Vokk (Hlj 1888/1902)
Hunt jookseb uura-aara, pää täriseb täntä-räntä? — Joobnud mees (Vai 1893)
Hunt jookseb hura-hara, pää täriseb pärta-ränta, sabaroodu ronta-ronta? — Vokk (Vai 1893)
Hunt käib undu-rundu, pää käib tända-rända, savaluu teeb raksti? — Iibisvokiga ketramine (VNg 1948)
Hunt jookseb ura-ara, pea väriseb vända-vanda, mina savast pidama, savaroodu rapsatama? — Ketramine (Vai 1889)
[Levikukaart]
Titini tirisep, põlvini põrisep, päälta titti timbermanni? — Okk (Krk 1936)
Titini tirisep, põlvini põrisep, päältpuult titti tillerdäp? — Vokk, kui siib ümbre käib, sis tirisep, vändäst aab ümbre, sis põrisep, päältpuult titti tillerdäp, noh serme keträvä, keträmine näppega säält kuudslist (Nõo 1957)
Põlvini põrises, titini tirises, päält põlve löö põradit? — Vokiga kedratakse (Krk 1923)
Varbini värises, põlvini põrises, pääle põlvi tellermanni? — Vokki ketratas (Kan 1888)
[Levikukaart]
Hobu sõit, liha viab vähemaks? — Vokk, ketramine (Hel 1889)
Hobune jooseb, liha väheneb? — Vokikootsel (Trv 1889)
Hobu sõidab, liha vaob? — Okk (Pöi 1894)
Ohjad jooksvad, tee käib ringi? — Vokk (Vig 1888)
[Levikukaart]
Jõgi jookseb, jõhvid suus? — Naisterahva asi (Hlj 1888)
Jõgi jookseb jõhvide vahelt, saviaugu taga? — Kusemine (Plt b:dat-ta)
[Levikukaart]
Rekku-rekku reisiline, siiri-kuuri veeriline, mis saa ei reku reisiline, seda veab veike reku? — Vokk (Pal 1914)
Eku-reku reisiline, müri-kuuri sääriline, mis see müri-kuuri teele, seda veike reku veab? — Vokk (Trm 1896)
Reku-reku reistline, siiru-viiru kuuriline, mis see siiru-viiru tegi, seda vedas veike regi? — Vokk (Äks 1888)
Reku-reku reisilinna, veeri-kuuri-seeri linna, mis sii veeri-kuuri vedab, seda vedab veike reku? — Vokk (MMg 1889)
Eku-treku treitud meesi, viiri-kuuri, sääri-meeri, mis see viiri kuurib, seda väike reku veab? — Vokk (Trt 1927)
Reku-reku reisi mööda, veeri-kuuri sääri mööda, kuida veike reku teeb, nõnda suuri-kuuri veab? — Vokk (Lai 1904)
Reku-reku reisiline, seeri-kuuri veeriline, keda vedab veike reku, seda vedab vana reku? — Vokk (Pal 1896)
Ekko-rekko reisuline, viiri-kuuri viiriline, mida ekko-rekko tieb, seda viiri-kuuri viab? — Vokki (Lüg 1967)
Eku-reku reisile, seeri-kuuri veerile, mis ei veda eku-reku, seda veab seeri-kuuri? — Vokk (Lai 1939)
Suure-kuuri searaline, veike veerivaariline, suuri-kuuri seab, veike veeri veab? — Vokk (Jõh 1889)
Keegu-reegu reieluu, viiru-kuuru sääreluu, mida reega reegotab, seda viiru kuurutab? — Vokk (Jõh 1889)
Itverikko reieline, viie-kuuvesarveline, mita muoti itverikko, seta muoti kuuruttelle? — Ketrus (Vai 1935)
Viiri-kuuri viiriline, navarika reisiline, mida viiri kuurib, sida navarik kerib? — Kedramine, langa kehrämine (Kuu 1963)
[Levikukaart]
Jänes tantsib, jälgi ei tunne? — Vokivänt (Vai 1888)
Jänes jookseb, jälgi ei jää? — Vokk (Vai 1893)
Jänes kargab, aga jälge ei näe? — Vokk (Trm 1895)
Jänes tantsib jää peal, ei tunne jälgi (Ein Hase tanzt auf dem Eise, man merkt keine Spuren)? — Die Spindel (Tt 1876)
Jeku tantsib jää pääl, raudhambad suus, keegi jeku jälgi ei tunne? — Vokk (Sim 1938)
Jäkk jookseb jää pääl, jälgi ei ole? — Vokkiratas (Jõh 1892)
Jekki tantsib jäe peal, jälgi ei jää järele? — Vokk, kedramine (Hlj 1892)
Jõks kõnnib jõe pial, jõks ei jälga tunnegi? — Tuisk (VNg 1892)
Jätis tantsib jääda mööda, jälgi pole kuskil? — Vokitald (Rak 1902)
Jäss tallab jäe peal, Jässi jälgi ei kuskilgi? — Voki tallapuu (Rak b:dat-ta)
Jääger kõnnib jäe pial, ei ükski tema jälgi näe? — Tuul (Sim 1892)
Täkk tantsib jäe pääl, aga ilmaski jälgi ei jää? — Vokikeps (Jõh 1892)
Näkk tantsib jää peal, aga jälgi ei ole? — Vokk (Nrv 1903)
Täss tantsib jäe pial, Tässe jälgi tunnegi? — Vokivärten (Hlj 1891)
Eta tantsib jäe peal, jälgi siiski taha ei jäe? — Ketas (VMr 1890)
Rätsep tantsib jää pääl, ei jää jälgegi järele? — Puuleht (Kuu 1938)
Jäska tantsib välja peal, Jäska jälga ei tunnegi? — Tuiskamine (Amb 1894)
Minda lätt, juuska juusk, a jälgi tunne-ei? — Loodsik lätt (Lut 1894)
Jätsikas tandsib jäe peäl, lai lakk peas, kalaniiks suus? — Kedervars, lõng (Sa? a:dat-ta)
Pisike poiss jooseb pingialust pitte, hall lakk pääs, kalaniisuke suus? — Pitkad kedervarred (pitk kederus), kui lõnga korratakse (Hii 1890)
Jänis juoksep jäätä müötä, sapa suurta saarta müötä, jälki ei jää taha suguki? — Tuisk (Kuu 1907)
Jänes juokseb jäädä müöde, saba soitab saari müöde? — Tuisk (Kuu 1939)
Jänes jookseb jääd mööda, valged suled taga? — Tuisk (Vig 1888)
Jänes jookseb järve ääres, tuhat tuisku sabas? — Piibu suitsetam[ine] (Trm 1889)
Jänes jookseb mööda teed, tuhat tolmu perses? — Tuulispask (VMr 1895)
Jänis juoksep jäätä müötä, sapa suurta saarta müötä, jälki ei jää taha suguki? — Tuisk (Kuu 1907)
Laud laudil, pulk sees, külled karvu täis? — Koonal (Vai 1888)
Valge kirgike jooseb ümber mätta? — Vokilüht (ümber pooli) (Trv 1888)
Siug juusk ümbre sarapuupuhma? — Vokinüür (Nõo v. Ote 1890)
Jänes lööb jäe peale kõpsti? — Vokivänt lööb vasta maad (Kei 1939)
Vanapagan tantsib, jalg ei puudu maha? — Vänt (vokil) (Vai 1893)
Pulgad puus, raudhambad suus? — Vokk (Pöi 1961)
Kurat kolme jalaga, raudvanger pää pääl? — Okk (Trv 1890)
Kolmejalgne kurat, raudsulgedega tiivad? — Voki (Saa 1895)
Kolmejalgne kurat, raudhambad suus? — Vokk (Hag 1889)
Kolmejalgne kurat, kaks rida raudhambaid suus? — Vokk (Iis 1888)
Kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus? — Vokk (VJg 1936)
Kolmejalgne sarvik, raudhambad suus? — Vokk (Hls 1905)
Kolmejalgne tont ja raudhambad suus? — Vokk (As 1993)
Kolmejalgne kurat? — Vokk (Trm 1906)
Kolmejalgne kurat, raudhambad suus, ise sööb soolikaid? — Vokk (Lai 1937)
Kolme jalaga kurat, raudhamba suun? — Vokk (Rõn 1888)
Kolmõ jalaga vanakuri, raudhamba suuh? — Vokk (Se 1937)
Kurat kolme jalaga, raudhambad suus? — Vokk (Äks 1893)
Kurat kolmõ jalaga, ravvadsõ hamba suuh? — Vokisiib (Se 1930)
Kurat kolme jala peal, raudhambad suus? — Okk (Pöi 1894)
Kurat kolmejalgne, raudhammad suus? — Vokk (Pil 1888)
Vanakurat kolmel jalal, raudhambad suus? — Vokk (Jõh 1935)
Kurat kolmõ jalaga? — Kolmjalg, koh anomit mõstas (Vas 1902)
Kurat kolmõ jala pääl? — Vokk (Urv 1940)
Kolmejalgne krätt, raudhambad suus? — Vokk (Phl 1928)
Kolmejalgne kits ja raudhambad suus? — Vokk (Rap 1896)
Kits, kolm jalga all, raudhambad suus? — Vokk (Trm 1991)
Kits kolmõ jalaga? — Vokk (Se 1956)
Kolmejalgne kureke, raudhambad suus? — Vokk (MMg 1889)
Hunt kolme jalaga, raudhambad suus? — Vokk (Nõo 1888)
Kolmejalgne kodarik, raudhammad suus? — Oki (SJn 1896)
Kolme jalaga jõmp, raudhambad suus? — Oki (Saa 1888)
Kolmõ jalaga vanamuur, raudhamba suuh? — Vokk (Se 1932)
Kolm jalga all, raudhambad suus? — Vokk (Pöi 1939)
Punane kurat, raudhambad suus? — Okk (Mus 1938)
Kodukurat, raudhambaid täis? — Vokk (Kuu 1938)
Karvane korat, raudhamba suun? — Okilüht (Trv 1889)
Puune kurat, raudased hambad? — Vokk (Amb 1890)
Puukurat ja raudhambad? — Vokk (Sa a:dat-ta)
Puust hunt, raudhambad? — Voki (Pil 1933)
Puinõ susi, ravvadsõ hamba? — Vokk (Se 1956)
Kolmejalgne kurat nurkas, raudhambad suus? — Okk (Mus 1949)
Vanatont nurgan, kolm jalga all ja raudhamba suun? — Okk (Hel 1936)
Kolmejalgne kits nukas, raudhammad suus? — Vokk (Trm 1967)
Kurat nukah, raudhamba suuh? — Vokk (Räp 1937)
Vanakurat nurgas, raudhambad suus? — Vokk (Plt 1892)
Vanatont nurgan, raudhamba suun? — Vokk (Hel 1889)
Kits nurkas, raudhambad suus? — Voki (Var 1938)
Vanamees nurkas, raudhambad suus? — Vokk (Juu 1902)
Vanamoor nurgas, raudhammad suus? — Vokk (Vil 1889)
Vana naene nurkas, raudhambad suus? — Okk (Kaa b:dat-ta)
Komm istub tuas, kolm jalga all, raudhambad suus? — Vokk (Hlj 1888)
Kurat kurun, raudhamba suhun? — Vokk (Hel 1889)
Kurat kõnnib nurmel, raudhamba suun? — Äkked (Nõo 1971)
Tont on Tori Koplimetsas, raudhammad suus ja kedrab vurr-vokiga? — Vokk (Käi 1938)
Vanakurat juusk, suurõ hamba suun? — Vokk (Ote 1890)
Kõpu-kõlli, tõllu-rõllu, päält pirila-parila, kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, pimara pääs, takutükk kõhus? — Vokk (Rõu 1934)
Kurat kolme jalaga, sõkutas kui litsi, hoidas kui mamseli? — Vokk (Ote 1939)
Sõku tõllu-rõllu, päält pirila-parila, kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, natuke nahka, raasuke rauda, padrik puid? — Vokk (Kuu 1938)
Kuri on nurkas, hambad irevil? — Okk (Khk 1958)
Puust pukike, luust lukike, nahast nibinabina? — Vokk (Puh 1913)
Puune pusi, luune lüsi, nahatse nibinä-näbinä? — Vokk (Rõn 1967)
Pido pinda, rado rauda, tungel pää ja tõrvas pütt? — Lootsik (Räp 1888)
Ligu linu, pinu puid, leisik rauda? — Vokk (VJg b:dat-ta)
Lett linu, pinu puid, leesik rauda? — Saag (VNg 1892)
Leisik rauda, pool sülda puid? — Margapuu (Jõe 1889)
Nael nahka, leisik rauda, pool sülda puid? — Vokk (Iis 1890)
Ligu linu, pinu puid, riga-raga rauda ümber? — Vokk (HJn 1895)
Pinu puid, pihu linu, riga-raga rauda? — Vokk (Jõh 1964)
Pinu puid, lina luid, rigu-ragu rauda? — Püss (Hlj 1889)
Leesik linu, pinu puid, riga-räga rauda? — Vokk (Iis 1888)
Leisik linu, puupinu, riga-raga rauda? — Vokk (Sim 1888)
Süld puid, leisik linu, riga-raga rauda? — Saag (Hlj 1892)
Lidu linu, pinu puid, riba-roba rauda? — Vokk (Vai 1893)
Pidu puid, lidu linno, rida-rada rauda? — Vokk ja tema osad (Urv v. Krl 1910)
Pigu puid, ligu linu, riga-raga rauda? — Vokk (Vig 1869)
Pugu puid, ligu linu, riks-raks rauda? — Vokk (KJn b:dat-ta)
Pund puid, leesik linu, riga-raga rauda? — Okk (Trv 1890)
Ligu linu, pind puid, riga-raga rauda? — Vokk (TMr 1888)
Pund puid, ligu linu, rigastik-rägastik rauda? — Vokk (Ta 1889)
Prigu puid, rigu linu, riga-raga rauda? — Vokk (Trm 1889)
Puud puid, leisik linu, liga-laga rauda? — Vokk (Vil 1894)
Pinu puid, leesik linu, härjatäis nahka, riga-räga rauda? — Vokk (MMg 1890)
Liigu linu, pinu puid, raga rauda, natukene nahka? — Vokk (Äks 1894)
Punter puid, leisik linu, riga-räga rauda, natuke nahka? — Vokk (Plt 1878)
Pugu puid ja ligu linu, natukene rauda ja natukene nahka? — Vokk (Prn 1933)
Natuke nahka, nael rauda, sületäis puid? — Okk (Han 1929)
Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, nael rauda? — Voki (Tõs 1890)
Ligu linu, pugu puid, natuke nahka, nael rauda? — Voki (Tor 1888)
Pund puid, nagel rauda, natuke nahka? — Okk (Trv 1897)
Punter puid, raasike rauda, natuke nahka? — Vokk (Pst 1888)
Natuke nahka, raasuke rauda, puntrik puid? — Vokk (KJn 1888)
Raasike rauda, natuke nahka, puul sülda puid? — Okk (Hls 1887)
Pisut puud, natuke nahka, raasuke rauda? — Voki (Mar 1937)
Natuke nahka, raasuke rauda, pinu puid ja piiruhalgu? — Vokk (Käi 1939)
Ligu linu, pinu puid, raasuke rauda, natuke nahka? — Vokk (Ris 1889)
Ligu linu, puupinu, natust nahka, raasukest rauda? — Vokk (Phl 1937)
Pugu puid, ligu linu, natuke nahka, raasuke rauda? — Vokk (Aud 1821)
Natuke nahka, raasuke rauda, pulgake puud? — Vokk (Kõp 1896)
Natuke nahka, raasike rauda, pudi-padi puid? — Okk (vokk) (Pst 1895)
Natuke nahka, raasuke rauda, üle puune puha? — Vokk (Pst 1893)
Raasike rauda, natuke nahka, putuke puud, litike linu? — Vokk (Krk 1888)
Pund puud, natuke nahka, raasuke rauda? — Vokk (Rõn 1888)
Pund puud, raasuke rauda, natuke nahka, leesik linu pääl? — Vokk (Nõo 1875)
Natuke nahka, raaskõnõ rauda, puust koko plotitu? — Vokk (Kan 1895)
Riidakene puid, natukene nahka, raasukene rauda? — Vokk (Rõu enne 1907)
Punter puid ja leesik linu, ribadi-rabadi rauda ja näpuga nahka? — Vokk ühes linakoonlaga (Vln 1967)
Pund puud, tõõnõ rauda, kolmas nahanuustakut? — Vokk (Se 1934)
Pund puid ja leesik linu, riga-raga rauda ja natuke nahailpa? — Vokk (Vil 1936)
Liud linu, pund puud, härjavidu rauda? — Voki (Pil 1888/9)
Pugu puid, ligu linu, kedu-vedu rauda, natuke nahka? — Vokk (Saa 1889)
Lidu linnu, pund puid, tsetsevere rauda, pisukese nahka? — Vokk (Rõu 1897)
Lidu linu, pund puid, kerjevere rauda? — Vokk (Ote 1879)
Lido linno, põrkapund raudo? — Linahari (Vas 1887)
Pudu puid, lido linno, pada vägi rauda? — Vokk (Vas 1953)
Lido linno, lido puid, kats ravvakangõ? — Vokk (Vas 1938/9)
Lidu lindu, pund puid, nagõl rauda? — Vokk (Räp 1889)
Prigu-pragu puud, rigu-ragu rauda, natuke nahka ja pihutäis puid? — Vokk (Kuu 1964)
Puust pukike, luust lukike, riga-räga rauda, natuke nahka? — Okk (Trv 1897)
Tükike puud, lukike luud, raasike rauda, natuke nahka, ligu linu? — Vokk (Trv 1888)
Pukike puud, lukike luud, kedu-vedu rauda, natuke nahka? — Okk (vokk) (Pst 1946)
Pukike puud, lukike luud, natuke nahka, säkk särevere rauda, ligu linu? — Vokk (Krl 1887/9)
Pugu puid, lugu luid, ridu-radu rauda, natuke nahahilpe? — Vokk (Trv 1890)
Ludi luid, pudi puid, natukõnõ nahka, raasukõnõ rauda? — Vokk (Rõu 1896)
Tükk puud, tükk luud, tükk nahanuustakat? — Taõsõ (Se 1937)
Nituke niiti, natuke nahka, pund puud, nagel rauda? — [Lahendus puudub] (Hls 1895)
Pund puid, nael rauda, nituke niiti ja natuke nahka? — Vokk (okk) (Hls 1893)
Nituke niiti, natuke nahka, pund puud, raasike rauda? — Okk (Hls 1935)
Nituke niiti, natuke nahka, veidike rauda, putuke puud? — Vokk (Puh 1931?)
Ligu linu, pinu puid, natuke nahka, nael rasva? — Vokk (VNg 1892)
Ligu linu, pugu puid, nael rauda, natukene rasva? — Vokki (Pär 1902)
Kubu puid, ligu linu, natuke rasva, natuke nahka, natuke rauda? — Oki (Aud 1892)
Ligu linu, pinu puid, natukene nahka, raasukene rasva? — Vokk (Plt 1895)
Ligu linu, pinu puid, nattuke nahka, raasuke rasva, ribu-rabu rauda? — Vokk (koonal, puuvärk, nahakraam, määre, raudkraam (Hel 1874)
Riidakõnõ puid, raasukõnõ rasva, natukõnõ nahka? — Vokk (Krl 1956)
Pudo puid, lido linna, pada vägi rasva? — Vokk (Se 1888)
Ligu linu ja pinu puid, rattas rasva ja leisik rauda? — Vokk, kuanal pial (Iis 1889)
Ligu linu, pinu puid, leisikas rauda, nael tina? — Püss (Tor 1889)
Pinu puid, riga-räga rauda, raasike rasva, tombike takku? — Vokk (Pil 1888)
Tort takku, pinu puid, riga-raga rauda? — [Lahendus puudub] (Pai 1892)
Ligu linnu, pinu puid, tort takku, riga-raga rauda? — Laev (HJn 1890)
Süld puid, lesik takku, tükk tribu-trabu traati? — Vokk (Sim 1961)
Ligu linu, pinu puid, rigu-ragu rauda, trigu-tragu traati? — Vokk (Kuu 1939)
Tõru tõrva, ratas rasva, ligu linu, pinu puid, tribu-trabu traadiga ja ribu-rabu rauda? — Vokk (MMg 1888)
Tõrs tõrva, ratas rasva, ligu linu, pinu puid, koorem kiva? — Peahari (Lai 1897)
Ligu linu, pinnu puid, lesik rauda ja tünder tõrva? — Vokk (Hlj 1895)
Härg nahk, hammas tõrva, rida-rada rauda? — Vokk (Kan 1924)
Vaat vaske, tünder tõrva? — Vokk (TMr 1888)
Puust ja luust, jõhvist ja vasest? — Piip (Vai 1889)
Ligu linu, pinu puid, raasuke rauda, tükk terast, natuke nahka? — Voki (PJg 1876)
Pund puud, raasike rauda, nahkised nibunabunid? — Vokk (Pst 1936)
Pund puid, ligu linu, riga-raga rauda ja peritsepaelad peal? — Vokk (Trm 1894)
Lugu luid, pugu puid, nael rauda, pund rasva, istub kui emand, sõidab kui saks, tallatud kui lits? — Voki (Saa 1895)
Mõista ära mõllerille, kipu-kapu kollerille, alt oli nahka nirra-narra, pealt oli paika pirra-parra, natuke nahka, raasuke rauda, riidake puid? — Vokk (Hls 1889)
Kolmejalgne kurivaim, raudhambad suus, natuke nahka ja puntar puid? — Vokk (Kuu 1964)
Silmast sööb, küllest situp? — Okipool (Krk 1936)
Suur käsi mängib pilli? — Kedervars lõngaga (Krj v. Mus b:dat-ta)
Põnn tõuseb ja põis vajub? — Taku- ehk paklakoonalt kedratakse (Võn 1874)
Suure kõtuga miis tands ja kivine küpar pään? — Kistavarrega ketramine (Ote 1888)
Siga sõidab pahemale poole, mida enam sõidab, seda enam lihuneb? — Pooli ketramine (Har 1925)
Kui jooseb, siis saab täis, kui seisäb, siis on tühi? — Okipool (Saa 1888)
Puine poisike, kivine kübäräkõnõ? — Kistavars (Se 1938)
Pisike poiss tantsib laia kübärä all? — Kedervars (Khn 1934)
Kivine kits, puutse sõra? — Ketramise kistavars (Kan 1888)
Põrsas jookseb, põnn tõuseb? — Värten (Amb 1888)
Põrsas jooseb, põnn paisub? — Okkipool (Hls 1891)
Mida änäm põrsas jooseb, seda änäm põnni jäeb? — Värten, pool (SJn 1889)
Põrsas jooseb põnn-põnn, kui kõht täis saab, siis seisab? — Vokipool (Aud 1889)
Põrs joosk, põnnike tõses? — Vokipool (San 1893)
Põrs jooseb, põnnike paisub? — Okipool (Trv 1890)
Porsas juoksep, punn tõusep? — Kehräämise värten (Kuu 1907)
Põrsas jooseb, põnt tõuseb? — Vokk (Rid 1941)
Põrsas jookseb, põmm tõuseb? — Vokipool (SJn 1889)
Põrsas jookseb ja kõht tõuseb? — Vokivärken (TMr 1889)
Põrsas jookseb, põis paisub? — Ketramine (Pst 1895)
Põrsas jookseb, punn paisub? — Värten (Lai 1890)
Põrs kõnd, kõtt paisus? — Vokipool (Ote 1889)
Siga jookseb, põnn paisub? — Värten (Kuu 1938)
Ups jookseb, kerad kasvavad? — Vokiratas jookseb, kedervars kasvab (Hii 1957)
Lind lendab, muna kasvab? — Ketramine (Jõh 1935)
Kana lendab, muna kasvab? — Vokk (JJn 1888)
Lind lendab, pugu tõuseb? — Vokivärten (Kuu 1964)
Lind lendab, pugu paisub? — Vokk – lind, pugu – pool (Pst 1889)
Värvuke lendab, puuke paisub? — Vokivärten (Pal 1888)
Linnuke lendäb, kõhuke kerkib? — Värten (KJn 1898)
Linnuke lennab, ise täidab koormat? — Ein Spinnrocken (Tor 1816)
Kullike lendab ja koormat täidetakse? — Vokiluht (KJn 1870)
Mida rohkem linnuke lendab, seda rohkem koormad kogub? — Vokk (ketramine) (KJn 1961)
Änam hobune jookseb, seda pikemaks tee lähäb? — Kehramine (Jür 1890)
Änam hobune jookseb, suuremaks koorm kasvab? — Vokivärkel (LNg 1891)
Mida enam hobu kargab, seda enam koorm kasvab? — Vokk (Muh 1954)
Talleke tantsib, kõht paesub? — Vokk (Vil 1896)
Poiss jookseb, põnn paisub? — Vokipool (Hls 1893)
Mis põrs inämb joosep, see ramsamas lätt? — Vokipool (Vas 1895)
Miä põrs voori ümbre tarõ juusk, tuu jämehempäst lätt? — Langapuul (Se 1938)
Põrsake juusk, kõõ lätt lihavabast? — Vokipuul ketramisel (Se 1928)
Mida enam põrsas jookseb, seda paksemaks läheb? — Vokivärten (MMg 1925)
Mida tsiga inämb juusk, toda inämb lihonõs? — Langa kedratas (Räp 1889)
Tsiga juusk nii kaua, kui rammu lätt? — Vokipool (Kan 1924)
Mia tsiakõnõ inäbä tsung, tuu suurõbast kasus? — Prääteh puul lätt suurõbast (Se 1927)
Midä tulisameni hobene jooseb, seda rammusamas ta lähäb? — Vokivärten (KJn 1888)
Mida rohkem täkk kargab, seda rammusamaks ta läheb? — Ketrus, mida rohkem kedratakse, seda suuremaks kasvab pool (Muh 1936)
Mida enam linnuke lennab, seda lihavamaks lähab? — Lõngapool (SJn 1888)
Enam ta jookseb, rammusamaks läheb? — Lõngapool (LNg 1895)
Mida rohkem ma ennast keerutan, seda paksemaks mina lähen? — Vokipool (Trv 1905)
Kümme neitsid söötvad kolmejalgsed lehma, muudkui põnn tõuseb? — Kedramine (Kir 1969)
Istub kui herr, sõit kui saks, mis rohkem sõit, see ramsamas lätt? — Ketramine (Vas 1895)
[Levikukaart]
Küllüle süü, pistu maka? — Vokipuul (Kan 1895)
Küliti sööb ja püsti magab? — Vokk (TMr 1949)
Pikali sööb, seistes magab? — Vokipool (Iis 1973)
Istu süü, saisu maka? — Vokk (Rõu enne 1907)
Kõtuli makkas, seliti süü? — [Lahendus puudub] (Krk 1892)
Pistü maka, külüle tege tüüd? — Ketramise lõngapool (Räp 1905)
Mõista, mõista miieldu, kassi hand läits kiierdu? — Lõng (kedrates keerdu läinud) (Kam 1888)
Kümme kitse söövad ühe heinakuhja kallal? — Kedramine (Lai 1904)
Kümme kitsi söövad heinakuhja kallal, aga elades kõhud täis ei saa? — Naesterahvas ketrab takku (Vil 1889)
Kümme kitse ühe kuhja all söövad? — Vokk (Trm 1896)
Kümme kitsõ söövä üte kuhä man? — Präätäs (Se 1929)
Kümme kitsõkõist süü ütte kuhakõist? — Ketraminõ' (Se 1973)
Kümme kitse närivad ühe kuhja all? — Ketramine (MMg 1889)
Kümme kitsi kakuvad ühe heinakuhja kallal? — Ketramine (Vil 1889)
Kümme kitsi kisuve üte heinäkuhja all? — Ketras (Krk 1936)
Kümme kitse nosivad ühe kuhja kallal? — Lina ketramine (Muh 1959)
Kümme kitsi üte kuhja külle all? — Keträjä sõrmed paklakootsle man (Hls 1888)
Kümme kitsi söövä üte hainarua man? — Keträmine (Hel 1889)
Kümme kitse heenasaadu kallal? — Ketramine (PJg d:dat-ta)
Kümme kitse söövad ühe õhtuga koorma heinu ära? — Küm[me] sõrme kedravad koonla linu ära (PJg 1888)
Viis kitse söövad ühe heinakuhja kallal? — Kedramine (PJg 1888)
Viis kitsi närivad ühe kuhja külle all? — Ketramine (Hel 1874)
Kümme kitse ühe heinasau kallal, kõikidel pead märjad? — Kedramine (VMr 1888)
Kümme lammast söövad ühe heinakuhja all? — Kedramine (kümme sõrme) (Trm 1937)
Kümme jänest kakva ütte kuhja? — Prääditedäs (Se 1938)
Kümme kurge kükitava üte hainakuhja man? — Ketramine (Räp 1895)
Kümme neitsit kisuva üte heinakuhja man? — Kedramine (Puh 1889)
Elav surnu reide vahel, kümme kitsi kallal? — Vuki kedramine (Jäm 1896)
Viis vimpu ja kümme kimpu ühe heinakuhja kallal? — Ketraja sõrmed takutordi kallal (Rei 1938)
Viis meest kuhja otsas kuivad, viis meest kuhja all märjad? — Lina ketramine (Jõh 1888)
[Levikukaart]
Nibu kisub nabu persest soolikad välja? — Ketramine (Pee 1927)
Imelik kisub häbeliku persest soolikaid välja? — Takuketrus (SJn 1907)
Sudelik kisub videliku persest sooli? — Sukka kudumine (Hlj 1888/1902)
Vidil kisub vadila persest soolikaid? — Kedratas (Ran b:dat-ta)
Viis vidinad kisuvad vadina persest sooni? — Lina ehk taku ketramine (Lai 1923)
Sudel kisub Madeli peast karvu? — Villa kraasimine (Hlj 1897)
Tuuder kisub tiideri persest karvu? — Villa kraasimine (Kos 1939)
Kiderik kisub videriku p[erse]st karvu? — Villa kraasimine (VMr 1890)
Vider kisub vaderi habemest karvu? — Villa kraasimine (Hlj 1888)
Midsi kisub Kadri persest karvu? — Villa kraasimine (Amb 1902)
Simel kisub Sameli peast karvu? — Villa kraasimine (VJg 1889)
Idulinnuke kisub udulinnukese persest sulgi? — Vokiga ketramine (Lai 1936/7)
[Levikukaart]
Püü lendäb, mets püriseb, lehte vahterast variseb? — Kedramine (Kuu 1903)
Püü laulab, mets põriseb, vahtera süda väriseb? — Püssilaskmine (Hlj 1933)
Õõnes puu ja põlend puu, puu seest tuli mehe murdja, hüüab, mets põriseb, lehta maha variseb? — Püss (JJn 1897)
Osalt sikusarv, osalt juuksekarv? — Hooletu tüdruku heie (Vig 1888)