MITTE-KODULOOMAD (sh. METSLINNUD, KALAD jt.)

MITTE-KODULOOMAD
(sh. METSLINNUD, KALAD jt.)

Harakas

Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi? — Harakas (Hlj 1888)
Madalam kut regi, mustem kut süsi ja valgem kut lumi? — Kiitsakas (Emm 1931)
Valgõmp kui lumi, mustõmp kui hüdsi? — Harak (Kam 1890)
Mustem kui süsi, madalam kui regi? — Kiitsakas (Aud 1964)
Valgem kui lumi, mustem kui süsi, kõrgem kui kirikutorn? — Harakas (Vil 1889)
Valgem kui lumi, mustem kui süsi, korgem kui kirik, madalam kui maarohi? — Harakas (Plt 1878)
Madalamat maaheinä, kõrgemat kirikust? — Tie (Trv 1892)
Mustep hüst, valgep lumme, kõrgep kota, madalap reke? — Harak (Se 1924)
Korgõp ku kerik, madalap ku maa? — Tuul (Se 1935)
Mustem kut süsi ja valgem kut lumi, kõrgem kut kirk ja madalam kut härgerataste vehmer? — Kiitsakas (Muh 1938)
Madalam kui regi, körgem kui kirikutorn, must kui pigi, valge kui lumi? — Harakas (Kär 1985)
Must ku hüdsi, valge ku lumi, ni täntäs ku juut? — Harak (Lut 1927/32)
Kõrgem kui kirik, madalam kui regi, valgem kui lumi, mustem kui süsi, tantsib kui emand? — Harakas (Hlj 1895)
Otsast kui ora, keskelt kui kera, mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirik, madalam kui regi, ise tantsib kui emand? — Harakas (lind) (Mih 1888)
Tustib kui siga, mürab kui härg, kõrgem kui kirik, madalam kui maarohi? — Sitikas (Tor 1889)
Madalam kui regi, kõrgem kui hobune? — Sadul (Hlj 1888/1902)
Pikemb kui ütski puu ja madalamb kui regi? — Tii (Ote 1893)
[Levikukaart]
Mees läheb metsa, peotäis peergu perses? — Harakas (Pee 1927)
Mees läheb metsa, piirukimp selgas? — Harakas (Ris 1892)
Mees läheb metsa, peotäis pilpu perses? — Kiitsharakas (Tõs 1890)
Mees läheb elu peale, peutäis peergu perses? — Kukk (Khk 1898)
Mees aiasaiba otsan, peotäis pirde persen? — Harak (TMr 1888)
Vanamees kõntsib tuba kaudu, peutäis pilpaid persses? — Kukk (Ans 1891)
Mõrsja lätt üle muru aida poole, peotäis pirde perseh? — Harak (Har 1921/2)
Naisterahvas lätt üle nurmõ, peotäüs pinda takah? — Tsirk lindas (Se 1929)
Kena noorik keksutab tänavil, pihutäis piirga perses? — Harakas (MMg 1889)
Imand lätt liina, peotäüs pirda perseh? — Harak lindas (Se 1888)
Lind läheb metsa, peutäis piirgo perss? — Kiitsakas (Sa 1875)
Kiitsä-käätsä aidsaiban, peotäüs pinde peon? — Harak (San 1888)
Madalam kui regi, kõrgem kui kirik ja peotäis peergu persses? — Harakas (Tln 1926)
Mees läheb laudi pääle, lihavaage pea pääl, naine läheb järge, piutäis piirgu pers? — Kukk ja kana (Pöi 1938)
Laast pikem kui halg? — Harakas (Jõe 1889)
[Levikukaart]
Kiird-kaard katusõh, Must-Mihkli moro pääl? — Harak ja varõs (Se 1888)
Kriipa-kraapa katust pite, Must-Mihkli moro pääl? — Öö (Se 1929)

Hunt

Ühe mehe ramm, üheksa mehe mõistus? — Hunt (Juu b:dat-ta)
Öhessa mehe mõistus, kahe mehe jõud? — Hunt (Hää 1939)
[Levikukaart]
Onu oatap aea takan, pallep kärssä käimä tulla? — Susi iil tsika (Võn 1889)
Uno uut aia takah, käske mullõ kärsakut, võtkõ mullõ villakut? — Susi uut aia takah, taht lambit (Se 1933)
Tuli tõllardi, viis villardi, täna pääv sai täisnädal, tulin teilt telkat saama, tahan minna taga ajama? — Hunt viis lamba, toob naabrist koera ja läheb hunti taga ajama (Hii 1891)
Tuli tollar, viis villari, lontkörv jooksis järele? — Hunt viis lamba, koer jooksis hundi järele (Trm 1896)
Papp pajuh, köstre küläh? — Susi pajuh, pini küläh (Se 1930)

Hiir

Ljätt maakunigas, küsüs kivikuniga käest, kas või mööda ahukunigat är minda sööma? — Hiirekene küsüs kikkalt, ke jahvekivi pääl söö, kas või mööda kassi minna, ke ahu pääl makas (Lut 1894)
Teräv õts, kotid lõhub ja mua sisse lähäb? — Hiir (Kod 1939)
[Levikukaart]
Nina niki-riki, kõrvad kõki-rõki, saba rilli-ralli? — Hiir (Tor 1889)
Ninä niki-rikike, kõrvad kõki-rõkiksed, istub isi istme pääl? — Kass (Saa 1888)
Nina niki-nokikene, saba tilli-tollikene, jalad kui murakalehed? — Hani (Pil 1896)
[Levikukaart]
Nudi juusk nurmõ pite, palaspää paijo pite? — Hiir ja uss (Se 1937)

Kaaren

[Üheksakümmend üheksa] istvad laudas, ise tulijad ja minijad? — Raibe ja kaarnad (Krj a:dat-ta)

Kala

Hiidä halukene – ei halukene, võta tsirk kinni – ei tsirk, kaku pudsajid – ei pudsaj, söö liha – ei liha? — Kala (Lut 1894)

Karu

Ühe mehe mõistus, üheksa mehe ramm? — Karu (Kad 1897)
Üheksa mehe ramu, ühe mehe aru? — Karu (Jõh 1935)
Ühe mehe meel, üheksa mehe jõud? — Karu (Rõu 1934)

Kilk

Üümüts pääh, savirõiva säljah? — Ritsik ahju sees (Räp 1875)
[Levikukaart]
Kikas kireb kuusikun, kaasikun, tündren, tändren, kivitsen keldren? — Õpetaja kantslis (Puh 1889)
Kukk laulab kuusis, kaasis, kivises keldris, umbses hoones? — Kilk (Pär 1888)
Kukk laulab kuu sees, kuu sees, kaa sees, vee sees, vaa sees, umbses astjas, tamses tündris, kivises keldris? — Kirik (Mih 1889)
Kukk laulab koosis, kaasis, tündris, tändris, kõige kõrgemas kivist keldris? — Kilk (Tõs 1890)
Kukk laulab kiisis, kaasis, umbses hoones, tamses tündris, kivises keldris? — Orel kirikus (Vig 1895)
Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tammises tündris? — Kilk (Hlj 1888/1902)
Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivises keldris, tamses tündris, kaskses kambris, lepses lähkris, haabses astjas? — Kilk (Jõe 1888)
Kukk laulab kuusnas, kaasnas, kivitses keldris, raudses rakkes, vaskses tündris? — Kilk (Lai 1897)
Kukk laulab kiisnas, kaasnas, kivises keldris, tunases tuhkas? — Kilk (Tor 1889)
Kukk laulab keerus, käärus, hõbeõue vasklinnas, kivikeldris? — Kilgid (Ans 1891)
Kukk see laulis kuuris, kaaris, maa all aukus, kivi all keltres, toobis, trehtris, vaskses vaatis? — Kilk (VMr 1931)
Kukk laulab kiirnas ja kaarnas, siignas ja saagnas, savises saunas, umbses hoones, kivises keldris, raudses ahjus? — Kilk (Pal 1896)
Kukk laulab koordis, kaardis, kivises keldris? — Kilk ahjus (Ksi 1933)
Kukk laulab kuurdu ja keerdu, kivises keldris, tamses tündris, lepses kambris? — Kilk ahjus (VMr 1890)
Kukk laulab kuudis, kaadis, umbses hoones, tamses tündris, kivises keldris? — Kerikukell (Trm 1895)
Kukk laulab kiidris, kuudris, kivises keldris, tammises tündris, sadame luku taga? — Kilk laulab ahju sees (Jõh 1889)
Kukk laulab kuutses, kaatses, kivitses keldris, savitses saunas, tampses toas? — Kilk (Lai 1937/8)
Lind laulab kiiges, kääges, kivi all keldres, ahu ees nurkes? — Kilk (Tor 1889)
Kukk laulab kuugnas, kaagnas, savises saunas, kivises keldris, raudses tündris, umbses hoones? — Ahjuriitsik (Pal 1889)
Must kukk laulab kiignas, kuugnas, kivises keldris, külmas kambris? — Ritsik laulab ahju taga (Hls 1893)
Kukk laulab kuuksen, kaaksen, kivisen keldrin, raudsen rattin, umbsen hoonen? — Riitsik ahju vahel (Ksi 1926)
Muss härg rüägib, kivisen keldrin, rautsen rattan, tamsen tõrren, kuuksti-kaaksti? — Õpetaja, kirik (Kod 1940)
Kiiksub, kääksub, kivises keldris, vaskises vaagnas, tammises tündris? — Kilk (Kuu 1892)
Kukk laalab kiibas, kaabas, kivises keldris, raudses tündres? — Kilk laulab ahju sees (Kos 1888)
Kukk see laulis kuldris, kaldris, umbse astas, tammetündris? — Kilk laulab ahjus (LNg 1938)
Liuleb, lauleb, kiuleb, kauleb, kivi all keldris, umbses hoones, tampses kambris? — Kilk, sauelind (Phl 1928)
Kukk laulab kuukses, muukses, kivises keldris, tammises tündris? — Kilk laulab ahju taga (Kuu u. 1890)
Härg ammub kuuksis, muuksis, haabses astjas, leppäses lehkris ja tammises tündris? — Peeretama (Kuu 1954)
Kukk laulab koosus, moosus, kivises keldris ja umbses astjas? — Kilk (HJn 1888)
Kuu sihen, muu sihen, kivitsen keldren, tammitsen taren? — Pähkel (Pst 1893)
Kukk laulab kuudsren, muudsren, kivitsen keldren, tammitsen taren? — Kilk (Pst 1893)
Kukk laalab kuugnas, mua all muugnas, tamses tündres? — Kilk laalab (Pil 1888)
Kukk laalab iignas, aagnas, kivisen keldrin, tampsen tündrin? — Kerik one kivine, kantsel one puuss tünder ja õpetaja sii one kukk (Kod 1940)
Kukk laulab puus, maas, puus, maas, paas, maas, tammisäs tündris, kivisäs keldris? — Kilk laulab ahjus (Hlj 1893)
Kuked laulavad kivises keldris? — Kilgid ahju keresel (Sim 1892)
Tündren tümmin, vadren vannin, kivitsen keldrin? — Kikas kirg (Rõu 1896)
Kukk laalab umses hoones, kibises keldres, lepses linnas, tamses tallis? — Kirikuhärrä teeb kirikos jutlust (Tür v. Juu 1891)
Hõbedases õues, vaskises väravas, kivi taga keldris? — Kilk, ritsikas (Hls 1893)
Kukk laulab kuugnas, kaagnas, kivi otsas keldris, läätseleeme länikus, kamajahu kotis? — Ritsikas (Äks 1894)
Kukles ja kakles, kivi all keldres, uudes hoones ja kindlas kambris? — Kilk (Vän 1889)
Kukk laulab kiiglas, kaaglas, kivi all keldres, maa all möldres, Kiikülas, Kookülas, kõige kindlamas kambris? — Kilk (SJn 1907)
Kukk laulab Kuukülas, kana laulab Kaakülas, kiignes, kaagnes, kivi all keldres, maa all möldres? — Ritsikas (Vil 1938)
Kukk laulab Kuukülas, Kuukülas, Kaakülas, tildres ja töldres, maa all möldres, kivi all keldres? — Tiitsik (Vil 1936)
Kikas laulse kiiglen, kaaglen, kivisilla keldren? — Kirikukell (Hel 1887/94)
Kukk laulab koosis, kaasis, kivi all keldris, moa peal möldris, moa all aukus? — Kilk (Pöi 1894)
Kukk laulab kuusnas, kaasnas, tinases tündris, kivi all keldres, maa all möldres, udumütsike peas? — Kilk (Tür 1889)
Koogmas ja kaagmas, maa all möldres, kivi all keldres, käsikivi kambres? — Kilk (KJn 1937)
Kiignas, kuugnas, maa sees möldris, kivises keldris, vaskses vaadis, tünamendist tõrres? — Kilk (Plt 1932)
Kiikles, kaakles, kivi all keldres, maa all möldres? — Hiir (Vil 1936)
Kukk laulab tildren, taldren, kivi sehen keldren? — Ritsik (Hls 1942)
Kukk laulis kiirmas, kaarmas, kivises keldris, raudses tündris, maa all mündris? — Ratta telg, mis rummu sees kiiksub (Pal 1889)
Kukk loulab kuus, kaas, vees, vaas, timpsus astjas, tampsus tündris, kivises keldris, moa sees möldris? — Kirikukell (Han 1894)
Kukk laulab maa all möldris, kivises keldris, saba lööb taga trilla-tralla? — Ahjuritsik (Har 1888)
Maa all müldreks, kivi all keldris, kõrtsinaese kambris? — Kilk (Pil 1888)
Kukk laulab koo sees, koo sees, aa sees, aa sihes, augu sihes, kivi sihes, keldri sihes, händ rippub moas? — Kirikukell (Pöi 1892)
Kikkas kirg tõrdun, härg mürrä müürü seen? — Hõrilit mängitäs (Rõu 1896)
Kiisnas, kaasnas, kivinas keldres, tühenas tündres, liha all, luu peal? — Vähk (SJn 1963)

Konn

Veevoonake, järvelambake, kükitas külätanumin? — Konn (Ote 1889)
Lombilambakene, tiigitallekene? — Konn (Ote 1982)
Ilodu kuningas, ilosa silmä? — Kunn (Vru 1904)
[Levikukaart]
Oti oinas, läti lammas, tatsutab külatänavas? — Konn (Plt 1950)
Oti oinas, läti lammas, tatsutab üle turutänava, Märdi-Jaani pastlad jalas, Pambu-Antsu paelad taga? — Konn (Hlj 1893)
Oru oinas, lääne lammas, tatsutab tanumat mööda? — Konn (KJn 1870)
Oolo oinas, lääne lammas, tatsutab küla tänavis? — Konn (SJn 1889)
Lääne lammas, läti oinas, taarutab külatänaval? — Heinakoorm (Kuu 1891)
Ussi oinas, lätte lammas, komberdas üle pori? — Konn (Võn 1926)
Vii voo, läti lammas, tants talu tarre mööda? — Konn (San 1893)
Oti oenas, läti lammas, tatsutab mõõda tänavid, otsib villa niitijada? — Konn (KJn 1898)
Vana viisk ja lapper tuust, tatsutab kõik külatänavad läbi? — Kärnkonn (Tor 1889)
Vana viis, laaben tuus, kükitab külatänavas? — Konn (Vil 1891)
Täts üle tänava? — Konn (HJn 1895)
Liipa-lääpa, läheb külatänavale? — Konn (Tor 1889)
[Levikukaart]
Iduke ihualasti, aidukesel hame seljas ja küdukesel kübar peas? — Vili ehk taim põllu peal (Trt 1949)
Idukesed ihualasti, aidukestel hamme seljan? — Konna, rotti (Rõn 1889)
Hull-Ants ihualasti? — Küünal (Pst 1893)

Kull murrab kuke

[Levikukaart]
Taevaalune lehvitaja võttis valgusekuulutaja, läks maatasuja piale ja mõistis sial taale surmaotsust? — Kull murrab kuke äkke peal (Muh 1949)
Taevaalune lehvitaja sõi valgusekuulutaja ära maatasandaja all? — Kull sõi kuke ära äkke all (Hää 1970)
Taevaalune lehvitaja tuli maa peale, võttis valgusekuulutaja kinni, viis maalahutaja peale ja mõistis igavest kohut? — Kull lendas kuke peale ja sõi äkke peal ära (Kuu 1964)
Taevaalune lehvitaja võttis kinni valgusekuulutaja, läks maapööraja juure ja sääl mõistis talle kohut? — Kull võttis kuke kinni, läks sea tõnnermaale ja murdis sääl ära (Krj 1938)
Tuulelehvitaja tulli, viis valgusekuulutaja ära, mõist tal maalahutuse pääl surmanuhtluse? — Kull, kukk, äke (Krk 1937)
Maailmalehvitaja tuli ja võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta mõtsa ja mõistis tema üle surmakohut? — Kull ja kukk (Trv 1903)
Pilve tagant tulli lehvitaja, võttis valgusekuulutaja kinni, viis ta maalahutaja pääle ja sõi ta sääl ära? — Kull sõi kuke ära (Kõp 1964)
Taevaalune lehvitaja võttis hommikukuulutaja, viis maapüürja juure ja mõistis surmakohut? — Kull murdis kuke adra juures (Hää 1958/68)
Tuulelehvitaja võttis hommikukuulutaja kinni, viis maatarga ette ja mõistis talle sial kohut? — Kull võttis kuke kinni, viis adra ette ja sõi ta ära (VMr 1939)
Taevalehvitus süeb koiduseletuse mualahutuse pial ära? — Kull süeb kuke äkke pial (Kos b:dat-ta)
Taevaalune lehvitaja tuli ja võttis öörohveti kinni ja läks maatasuja juure kohut mõistma? — Kull ja kukk (Krj 1938)
Tuulelehvitaja võttis ilmakuulutaja kinni, viis ta maalahutaja ette ja mõistis talle kohut? — Kull võttis kuke kinni, viis ta vedru juurde ja sõi ära (Sim 1938)
Taevaaluse pööre tuli alla maatasuja peale ja lõpetas ilmakuulutaja elu? — Äkkel istub kukk, kull sööb selle ää (Mär 1948)
Tuulelehvitaja võttis pereärataja kinni, läks maalibistaja juure ja mõistis surmakohut? — Kull võttis kuke kinni, viis äke juure ja sõi ära (Mih 1920)
Õhukuningas tulli maakuninga juure, sõi koidukuulutaja ära? — Kull sõi kuke adra juures (Hää 1943)

Kägu

Kukun küll, aga maha ei kuku ega haiget ei saa? — Kägu (Pal 1897)
Kukub, kukub, aga alla ei kuku? — Kägu (Kuu 1992)
Kukub, aga haiget ei saa? — Kägu (Lai 1936/7)

Kärbes

Nõsese kuulu, nakkase tervid söömä? — Kärbläse', parmu', kihulase' jne. nõsese (Lut 1894)

Linnupesa

Ise tiäb, ise poeb, ühed tegäd kiiks-kiiks? — Linnupesa (Khn 1934)
Siba siidi, tõine savi, siiski omanikule parem kui kuningakoda? — Pääsukese pesa (Võn 1895)
Ilma käsildä ja kirvõlda ehitäs maja? — Pääsokõni (Se 1938)
[Levikukaart]
Üü tüü, päävä tüü, käbehep ku käsitüü? — Pääsokõsõ pesä (Se 1938)
Öö tüü, päävä tüü, muutsab ku muu tüü, jämehemb ku käsitüü? — Pääsokese pesä (Vas 1895)
[Levikukaart]
Metsa läksin, tagasi tulin, sealt ma leidsin kümme keelt, üks läks, üheksa jäi? — Linnupesa (VMr 1890)
Ma läksin, ma käisin, ühe pia ma leidsin, kümme keelt ma kuulsin, üks läks, üheksa jäi? — Linnupesa (SJn 1889)
Üht teed ma käisin ja pääluu ma leidsin, kümme keelt sääl oli, üks läks ära ja üheksa jäi? — Linnupesa (Vai 1936)
Tütar ma olin, emaks ma sain, ühe pääluu ma leidsin, kümme keelt sel oli, üks läks ära, üheksa jäi? — Kanapojad (Hlj 1890)

Mutt

Must kui süsi, süsi ei ole, tuhnib kui siga, siga ei ole, karvad ta kannab ning sile ei ole? — Mutt on must kui mustem süsi (VJg pärast 1879)
Kuhja luuakse, aga kuhja loojat sa ei näe? — Mütt, mullahunik (KJn 1870)
Kuhja looja maa all, kuhi maa peal? — Mutimullahunnik (KJn 1932)

Nahkhiir

Mis lend see on, tiivad on, nokki pole, küüned on, jalgu pole? — Nahkhiir (Emm 1928)

Orav

Laeva madrus see läks masti, tõrvapintsel perses püsti? — Orav (Ans v. Jäm 1947)
Hobune metsas, saba seljas (Ein Pferd ist im Walde, der Schweif auf dem Rücken)? — Das Eichhörnchen (Tt enne 1876)
[Levikukaart]
Väike rakake käib kõik maailma metsapuud läbi, kahe kannu otsa ei saa? — Orav, kuu ja päikese peale ei saa (Trv 1888)
Pisikene poisikene käib, kõik kivid ja kännud läbi, aga kahe kännu otsa ei pease? — Sipelgas, kuu ega päikese peale ei pease (Rak 1902)
Metsas käib kõik puud läbi, aga kahe kännu peale ei saa? — Orav (Jäm 1937)
Pisikene piperdaja, maailma rakendaja, käib kõik kannud ära, aga kahe kannu otsa ei saa? — Sipelgas ei saa kuu ega päikese otsa (Trm 1896)

Prussakas

Sõa sõnni, traguna hobõsõ, sööva ärr suu samblõgi? — Prussaku (Se 1888)

Pääsuke

Must mees, kalasaba taga? — Pääsuke (VMr 1890)
[Levikukaart]
Ora ees, kera keskel, käärid taga? — Pääsuke (Saa 1930)
Eest kui ora, keskelt kui kera, takka kui käärid? — Pääsuke (Emm 1939)
Ora ees, käärid taga? — Pääsuke (Tor v. SJn 1963)
Ork ees, hark taga, pealt sinine siidikarva, alt punane purpurikarva, sibinal ja sabinal saksa keelt reegivad? — Peesuke (Emm 1938)

Rohutirts

Kena lehm, keerud sarved, tuleb mäest mängides ja orust huikudes? — Rohutirts (Hel 1874)

Rähn

Puine maa, luinõ atr, kõukoorest seeme saa? — Tsirk ragu kõukoort (Lut 1894)

Siil

Seapõrsas põnjas, ise üsna nõelas, metsas lepapuu tüika pääl? — Siil (Pst 1888)
[Levikukaart]
Ninake nirssis, karvakesed kärssis? — Siil (Lai 1897)
Ninake nirssis, karvakesed kärssis, raudne kasukas seljas? — Siil (Vil 1891)
Nina nirsis, karvad kärsis, jalad all kui murakalehed? — Siil (KJn 1926)
Hall kera, okkaid täis? — Siil (VJg 1936)
Pea mul on ja [neli] jalga, mitu kord näikse mind ilma peata ja ilma jaluta ja siiski elan priskesti? — Siil (Pal 1891)
Pika terava sulge, hämara käppa, hämara silma, tagu kui riivakotti, ise laulab pss-popp-popp, pss-popp-popp? — Siil (Sim v. Koe 1960ndad)
Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab pop-pop-pokk? — Siile (Vai 1893)
Pead ei ole, jalga netu, ise laulab pot-pot? — Siil (Vai 1889)
Alt pehme, pealt terav, ise laulab kot-kot? — Siil (SJn v. Pil 1938)

Sipelgas. Sipelgapesa

[Levikukaart]
Teed piti tirkus, maad piti markus, kõpa-kapa kuuste? — Sipelgas (Räp 1888)
Tiid piten tirkas, maad piten malkas, kõdi-kadi kuustulõ? — Kusiraudsik (Urv 1956)
Tiid müüdä tirklõs, maad müüdä marklõs, lätt mõtsa kopa-kapa? — Äke (Urv 1958)
Tirkus tiid pite, markus maad pite, kupa-kapa kuustõ? — Kusikuklane (Rõu 1889)
Tilpus teed mööda, malkus maad mööda, kibi-kobi kuusikun? — Sipelgas, uss, orav (Rõn 1888)
Tetu kõndis teeda mööda, maamees maada mööda, kuningas kuuske mööda? — Hunt, karu, orav (Vil 1872)
Tirkus teed mööda, markus maad mööda, tipa-tapa kuustõ, lipa-lapa lihte? — Orav (Lut 1894)
Tiitus sõit tiid piteh, markus sõit maad piteh, kudi-kadi kuusikohe, jälge ei jää kohegi? — Kusikuklanõ (Rõu 1937)
Tirk-tõrk teed mööda, mirk-märk maad mööda, kiver-kõver kuuse otsa? — Murelane (Trv 1894)
Timp-timp teed mööda, mat-mat maad mööda, kiba-kaba kuusikusse? — Sipelgas (Vig 1896)
Tirk-tirk tiid pite, mark-mark maad pite, kop-kop kuustõ, hap-hap haava? — Orrav (Se 1937)
Timp-tamp teed mööda, kudi-kadi kuust mööda? — Tera surumine (Ran 1889)
Makk-makk maad mööda, tikk-tikk tiid mööda? — Sipelgas (Äks 1889)
Kipper-kapper kuuste üles, vasikanui selga? — Orav (Rõu 1955)
Üks pisuke mees, kange ning suurema koorma kannab, kui ta isi on, käib kummuliste koorma all, aga karu neelab teda hoopis pesaga ära (Ein kleiner Kerl trägt eine schwehre und grössere Last als er selber ist, geht auf dein Bauch unterm Fuder, aber der Bäär verschlingt ihn mit samt dem Neste)? — Eine Ameise (Tt 1732)
Linn põlõb, rahvas juõsõb ümberkaudu? — Sipelgapesa (Khn 1934)
Tulid mehed kirvedeta, ehitasid linna nurkadeta? — Sipelgate pesa (Trt 1930)
Ehitab maja ilma tööriistadeta? — Ämblik (Rak 1905)
Pudrupada metsas, külalapsed ümber? — Sipelgapesa (Vig 1888)
Pada kiis palo pääl, ilma puilda tõrvasilda? — Kusikuklasõ pesä (Se 1888)
Pada kees palo pääl, ilma puilda, tulelda? — Kusikuklase pesa (Vas 1894)
Pada kiis palo pääl, olõ-õi tuld õi vett? — Sipelgapesa (Se 1938)
Pada kiis palo pääl? — Kusikuklasõ pesä (Se 1928)
Pada keeb Parumäel, ilma tuleta, süte sees? — Sipelgapesa (Saa? b:dat-ta)
Pada keeb padrikus, sõna kaks oksa peal? — Sipelgapesa (Vän 1897)
Pada keeb metsas, ei ole tuld all ega kaant pääl? — Sipelgapesa (Trt 1962)
Tõrvapada keeb, tuld all ei ole? — Kusilaste pesa (TMr 1889)
Kittila-kattila määllä, kieneb ilma tuletervaksita? — Höürüläse pesä (Kuu 1911)
Kattel keeb kaldas, ilma veeta ja ilma tõrvaksita? — Sipelgapesa (Jõh v. Iis 1889)
Tsaimassin palo pääl kiis? — Kusikuklasõ pesä (Se 1935)

Sitasitikas

[Levikukaart]
Mürras kui härg, tsong kui tsiga, lendas kui tsirk? — Sitasitikas (Ote 1888)
Lendab kui lind, mürab kui härg, songib kui siga? — Sitasitik (Pst 1891)
Müürab kui härg, lendab kui lind, söngib kui siga, aga need ta ei ole? — Sitasitik (Ran 1895)
Tõngub kui siga, möirgab kui härg, lennab kui lind? — Sitikas (Muh 1959)
Lendab kui lind, möirab kui härg, tuhnib kui siga, liha ei sünni süüa, nahk ei sünni müüa? — Sitasitik (Ksi 1888)
Lendab kui lind, mürab kui härg? — Sitasitikas (Hel 1889)
Lendab kui lind ja tõngub kui siga? — Sitikas (Mih 1929)
Tsung kui tsiga, mürrä kui härg? — Sitasitk (Se 1929)
Käib kui karu, tõngib kui siga, lindab kui lind? — Sitik (Rei 1889)
Lendab kui lind, möirgab kui lõukoer ja tuhnib kui siga? — Sitaputukas (Kuu 1892)
Sinine kui saks, lendas kui tsirk, mürras kui pull, tsong kui tsiga? — Sitasitik (Ote 1895)
Härja viisi mürab, linnu viisi lennab, sea viisi tõngub, ise sinine kui saks? — Sitikas (Han 1889)
Sinine kui saks, mürräs kui härg, käib maad müüda, lendäs õhku müüda? — Sitik (Hel 1925)
Tillem kui tihane, sinine kui saks, songib kui siga, lendab kui lind, mürab kui härg? — Sitikas (Kõp 1894)
Must kui hüdsi, song kui siga, mürräs kui härg, lendas kui tsirk? — Sitasitik (Ote 1889)
Must kui hüdsi, hüdsi ei olõ, lindas kui lind, lind ei olõ, müürgäs kui härg, härg ei olõ, tsõngib kui tsiga, tsiga ei olõ? — Maipõrnikas (Plv 1970)
Must ku hüdsi, lendas nigu tsirk, puun ei istu? — Sitik (Lei 1911)
Must kui korat, aga ei ole korat, müürap kui lõvi, aga ei ole lõvi, tsongib kui tsiga, aga tsiga ei ole? — Sitasitik (Rõn 1889)
Must kui kurat, lindas kui tsirk, tsung kui tsiga? — Sitasitik (Rõu 1896)
Must kut tont, tont ta pole ka mitte, lennab kut lind, lind ta pole ka mitte, möirab kut härg, härg ta pole ka mitte, tõngub kut siga, siga ta pole ka mitte? — Sitasitikas (Krj 1938)
Mustem kui muda, tsung kui siga, mürab kui härg, lendab kui lind? — Sitasitikas (Rõu 1934)
Tulõ kui tuul ja mürrä kui härg, satas maaha, matsahas? — Sitasitikas (Se 1935)
Mürrä ku härg, tsung ku tsiga, satas maaha ku saibass? — Sitasitikas (Se 1938)
Tulõ kui tuul, mürrä kui härg, õga päiv sinine särk säläh? — Sitasitk (Se 1937)
Vähämb kui tsirk, suuremb kui mehiläne, must kui hüdsi, tsong kui tsiga, juusk kui tuul, aga ei ole tsirk ega mehiläne ega tsiga ega tuul? — Sitik (Rõn 1889)
Tulõ, sis torisõs, a satas maalõ nigu savimääts? — Sitasitik (Se 1938)
Mürab kui härg, songib kui siga, lendab kui sirk, madalam kui regi, kõrgem kui kirikutorn? — Sitikas (Tt 1932)
Valge kui lumi, must kui süsi, sinine kui saks, mürab kui härg, lendab kui lind? — Harak (Trv 1937)
Must kui mütt, hall kui rott, mürab kui härg, songib kui siga? — Sitasitikas (Hel 1889)
Lindas, sis hürises, istus, maad künd? — Sitasitkas (Se 1912)
Koer istub mulgu all ja kaks muna on kurgu all? — Sitasitikas (Kuu 1892)

Sääsk

Lendab linnuke, mitte tihane, pikk nokk ja piinike hääl, kui sa teda tapad, oma verd valad? — Sääsk (Kul 1960)
Üks väikene linnukene, ei mitte sinine, vaid punane, kui sa teda tapad, oma verd valad? — Lutikas (Aud 1921)
Lind papagoi, istub puu peal trigaltoi, kes seda lindu tapab, see oma vere valab? — Sääsk (Kad 1975)

Tigu

Kes kõnnib ümberkaudu, ilma majast ära minemata? — Nälkjas (Tt 1809)
Mees käib maad mööda, elumaja seljas? — Tigu (Jäm 1896)
Mees tassib maja seljas? — Tigu (Vln 1942)

Uss, madu

Kiriv kepike, koolu mehike? — Siug ja kala (Ote 1890)
Kirrev kepikene? — Uss (siug) (Urv 1890)
Kuldane kala kuekse kadajase kannu ala? — Uss (Kuu 1891)
Vihane võtt ihatse, pand ihatside sekkä? — Mõõgaga tõsteti siug kusikuklaste pessa (Kan 1888)
Liikab ja lookab, saab ligi, siis suskab? — Uss (Plt 1891)
Susib ja vusiseb, kui haiget teed, siis hammustab? — Uss (Vän 1887)

Varblane

Suvel suurem kui saks, talvõl alamp ku sant? — Varblini (Krl 1910)

Vares

Kiri mees karvakoorma otsas, karvakoormal siad metsas, tureli-tureli tuhat täid, kõik need sia seljas sõid? — Vares sia seljas (Jäm 1896)
Muri istub puuris, näeb imet õues: kolm pead ja kaheksa jalga? — Kaks varast kannavad kassiniru (VMr 1890)
Muri vahib puurist: kaks kannab kolmat, kolm pead, kaheksa jalga? — Kaks varest kannid surnud põrsast, vang vahtis vangihoonest (VJg 1931)
Murelind istub puuris, näeb: kaks kolmat vedavat, kolm pead ja kaheksa jalga (Ein Trauervogel sitzt im Bauer, sieht zwei einen Dritten schleppen, drei Köpfe und acht Füsse)? — Ein Gefangener sah zwei Krähen ein todtes Ferkel wegschleppen, und bekam nach der Sage die Freiheit für das Rätsel (Tt enne 1876)
Vana karu puuris, kaks kannavad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? — Kaks varest kannavad surnud põrsast ja soldat vaatab seda vangikoja aknast pealt (Plt 1895)
Muri istus puuris, vahtis aknast välja: kaks kannavad kolmat, kolm pead ja kaheksa jalga? — Üks vang vahtis trellide vahelt välja ja nägi, kuidas kaks varest vedasid üht surnud kassi (Rkv 1964)
Muri oli puuris, vahtis aknast välja ja mis ta nägi: üks vedas, kaks pidas, kolm pead ja kaheksa jalga? — Muri oli vang ja vaatas aknast välja: üks, kes vedas, oli siga, kaks, kes pidas, oli kaks varest sea seljas, [üks] sea pea ja [kaks] varekse pead on kokku [kolm] pead, jalgu on neil kokku [kaheksa] (Hlj 1936)
Kolm pead, kaheksa jalga, kaks kannavad kolmat? — Üks vang vaatas läbi akna ja nägi ühe surnud seapõrssa ja kaks varest nokkisivad põrsa kallal, teisi lendas palju juure, esimesed kartsivad, et teised nende kääst põrsa ära võtavad, esimesed kandsivad siis põrsa ära (Nrv 1893)
Kolm pead ja kaheksa jalga, kaks tükki taluvad kolmat? — Kaks varest taluvad seapõrsast (Ris 1889)
Vealsak väljal koerte kää, kolm pead ja kaheksa jalga, kaks ühte kandvad? — Kaks varest väljal sur[nud] põrsa kal[lal] (Muh 1898)
Kolm pääd ja kaheksa jalga, haige kannab terveid? — Surnud sea seljas kaks varest (Amb 1895)
Kuus silma, kaheksa jalga, kaks tükki kannavad kolmat? — Kaks varest sea seljas (Tür 1888)
Kaks kannavad kolmat, kolm pead, kaheksa jalga, kuus silma? — Vangimaja ülema mõistatus vangile, kui ära mõistatab, laseb lahti. Vang oli oma kambri aknast näinud, et kaks varest tassisid aia taha visatud lõpnud põrsast (Vän v. Trt 1956)
Kolm pead ja kaheksa jalga? — Lammas ja kaks varast (Pär 1902)
Kaks pead ja kuus jalga? — Vares kassiraipe kallal (Kse 1890)
Kuus jalga ja neli silmä? — Vares söö konna (San 1893)
Kolm pead ja kaheksa jalga, tema sööb, mina söön, mind süüakse? — Naene lapsega ratsahobuse selgas (Vän 1897)
Vanamees istub aia pääl, hallid rätikud jalas? — Vares (MMg 1888)
Vanamees istub aia pääl, hallid püksid jalas? — Vares (Juu 1987)

Vähk

[Levikukaart]
Mis um uru oinas? — Vähi (Rõu 1896)
Oru oinas ja laane lammas? — Vähi ja susi (Ote 1893)
Oru oinas ja aidu lammas? — Konn (Hlj 1888/1902)
Mõtsa kukk, järve sikk, uru oinas, laanõ lammas? — Kägu, haug, vähi, uss (Urv v. Krl 1892)
Mutlik, sustlik, surelik, elalik, punalik, pärlik ja ilmaski verd ei ole? — Vähk (Koe 1939)
Süstlik, mustlik, pärlikoor, elab ehk sureb, ilmaski verd ei ole? — [Lahendus puudub] (VMr 1889)
Seitse paari härgi, aga kõik künnavad tagaspidi? — Vähid (Kos 1892)
Punane kuub seljas, valge liha sees, silmad perses? — Vähk (Äks 1894)
Suu pääs ja silmad perses? — Vähi (Vil 1889)
Veikene mees, punane kasukas seljas? — Vähk (Hlj 1893)
Must murakas, punane purakas? — Vähk (Vig 1888)
Liha all, luu peal? — Vähk (Amb 1894)
Liha all ja luu pääl? — Vähi (Saa 1895)
Luu pääl, liha all? — Vähk (Rõu 1897)
Liha all, kont peal? — Lina (HJn 1889)
Liha sees ja luu peal? — Vähk (Jõh v. Iis 1889)
Liha sisen luu vällän? — Vähk (Ote 1890)
Sisenpuul liha, vällänpuul luu? — Vähi (Rõn 1889)
Luu väljapool, liha seespool? — Vähi (HMd v. Ris 1874? )
Kont väljaspool, liha seespool? — Vähi (Ris 1889)
Liha all, luu pääl, elusalt must ja keedetud verev? — Väho (Tt a:dat-ta)
Liha all, luu pääl, ise elav loomakene? — Vähk (Võn 1895)
Olen imeline mees, luud mul pääl ja liha sees, eluase ikka vees? — Vähk (Tt 1878)
Oh sa imeline mees, luu tal pääl ja liha sees? — Vähk (Trt 1927)
Luu pääl ja liha sees, eluase ikka vees? — Vähk (Saa 1888)
Saksa rätsep, kahed käärid? — Vähk (Kei 1890)
Saksa rätsep, kahed käärid kaasas? — Vähk (Mih 1939)
Saksa rätsep, katte kääri käen? — Vähk (Kan 1896)
Saksa rätsep, katekõrdse kääri? — Vähk (Trv 1894)
Saksa rätsep, pahad käärid? — Vähk (Kuu 1903)
Härra rätsep ja kahed käärid? — Vähk (Äks 1926)
Üits rätsep, kate kääri? — Käe (Ote 1892)
Saksa rätsep kannab kaks paari käärid ligi, omal mõlemad silmad perse pääl? — Vähk (Jõh 1889)
[Levikukaart]
Rätsep jões ja käärid käes? — Vähk jões (Pär 1888)
Mees meres, käärid käes? — Vähk (Trm 1889)
Rätsep jões, käärid käes, silmad p-s ja kirjutab punast? — Vähk (Tor v. SJn 1963)
Pole kingsepp, pole rätsep, harjad hambus, käärid käes? — Vähk (Tln 1972/4)
Saks lääb sanna, musta rõõva sellän, tuleb vällä, om punatse rõõva? — Vähk (Pst 1893)
Must sauna lätt, punane vällä tule? — Vähk (Har 1934)
Läheb vette must, tuleb välja punane? — Vähk (Juu 1890)
Pista sisse sinine, tõmba välja punane, mekkib siiski hea? — Vähk (Kos 1893)
[Levikukaart]
Kes on pärast surma punane? — Vähk keedetult (Amb 1894)
Perast surma punane? — Vähi (Trv 1894)
Peran surma verrev? — Vähk (Kan 1888)
Kui terve, siis must, kui koolu, siis verev? — Vähk (Lut 1894)
Elusalt must, keedetult punane? — Vähk (Krk 1956/7)
Ellen must, kooldõn verrev? — Vähk (Rõu 1895)
Enne surma sinine, pärast surma punane? — Vähk (Jõh 1891)
[Levikukaart]
Kes om perän surma ilusamb? — Vähk (Ote 1895)
Surnult ilusam kui elusalt? — Vähk (Vän 1889)
Perssest sööb ja suust sittub? — Vähk (Koe 1890/3)
Vii sehen eläs, kala ei ole, silmä om pähän ei ole, luu om, sehen ei ole, edesi lää, edespidi ei lää? — Vähi (Krk 1893)

Ämblik

Piske poiss ja paun selgas? — Ämblik (Tõs 1889)
Ise jäme, lühike, tee tal pikk ja peenike? — Ämblik (Hls 1893)

MITTE-KODULOOMAD(sh. METSLINNUD, KALAD jt.)

Harakas

Hunt

Hiir

Kaaren

Kala

Karu

Kilk

Konn

Kull murrab kuke

Kägu

Kärbes

Linnupesa

Mutt

Nahkhiir

Orav

Prussakas

Pääsuke

Rohutirts

Rähn

Siil

Sipelgas. Sipelgapesa

Sitasitikas

Sääsk

Tigu

Uss, madu

Varblane

Vares

Vähk

Ämblik

MITTE-KODULOOMAD
(sh. METSLINNUD, KALAD jt.)