Meie naljaraamat
Illar oma naisega on kodus ja ootavad külalisi. Külalised peaksid kohe tulema, aga naine kännib ikka veel toas ringi palja ülakehaga. Lõpuks Illar ütleb, et pane ikka pluus ka selga, aga naine on kindel, näitab oma ribidele ja sõnab: "Pole midagi, las nad näevad, kuidas sa mind söödad."
Seepeale nähvab Illar:"No võta siis juba oma seelik kah ära, las nad näevad, mille eest ma sind söötma pean !"
# 10609 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar on abikaasaga golfi mängimas väga kallil golfirajal, ümberringi on miljonidollarilised majad. Enne mängima asumist ütleb abikaasa: "Kallis, ole väga ettevaatlik palli lüües - vaata et sa ühtegi akent puruks ei löö. See maksaks meile terve varanduse."
Illar teeb oma esimese löögi ja - nagu arvata oli - pall lendab otse suurima maja aknast sisse. Naine kurjustab Illariga mis ta saab, kuid mis tehtud, see tehtud. Nad otsustavad minna omanike juurde ja vabandada. Nad kõnnivad maja juurde, koputavad uksele ja hääl seest kostab: "Astuge edasi."
Naine avab ukse ja nad astuvad sisse. Kõik kohad on täis klaasikilde, aken on katki, nii ka pudel, mis oli aknalaual. Mees diivanil küsib: "Kas teie lõhkusite mu akna?" "Mmm... jah. Vabandage..." vastab naine.
"Ei, tegelikult tahaksin ma teid tänada - ma olen dzinn ja ma olin selle pudeli sees tuhat aastat. Teie päästsite mind välja. Mul on lubatud anda teile kolm soovi... teeme nii, et te mõlemad saate ühe soovi ja mulle jääb ka üks."
"Olgu, suurepärane!" ütleb Illari naine. "Ma tahan miljon dollarit aastas kogu oma elupäevade lõpuni."
"Palun - see oleks vähim, mida ma teha saan. Ja sina, mida sa tahaksid?" küsib dzinn Illari poole vaadates.
"Ma tahan omale maja igas maailma riigis," ütleb Illar.
"Saab tehtud." vastab dzinn.
"Ja mis on sinu soov, dzinn?" küsib naine.
"Nii, kuna ma olen siin pudelis olnud, pole ma saanud juba tuhat aastat meest tunda saada. Minu soov on magada su mehega."
Naine vaatab Illar poole ja sõnab: "Me tõesti saime palju raha ja maju, nii et... mis siis ikka."
Dzinn viib Illari teisele korrusele ja kabistab teda kaks tundi. Kui kõik läbi on, heidab dzinn selja peale, vaatab Illarit ja küsib: "Kui vana su naine õieti on?"
"35" vastab Illar ausalt.
"Ja ta ikka veel usub dzinnidesse - uskumatu."
# 11513 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar on külas.
Illar: "Teie koer vaatab mind nii kurjasti!"
Peremees: "Ärge pange teda tähele, ta vaatab alati kurjasti, kui keegi tema kausist sööb."
# 10761 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar on laupäevaõhtul baaris ja joob end täitsa maani täis. Lõpuks otsustab ta tulema hakata. Astub kõrtsust välja ja näeb samal hetkel nunna mööda minemas. Koheselt kargab Illar nunnale kallale, küünistab teda kui metskass ja peksab teda. Lõpuks jääb nunn tänavale oiates lebama. Illar hakkab ära minema, hõikab veel tagasi:
"Polegi enam nii kõva mees, või mis, Batman?!"
# 10778 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar on naisega voodis seda va vanainimeste asja tegemas ja naine ütleb Illarile tunnustavalt: "Täna pead sa eriti kaua vastu!"
"Jah, ma ei suuda hetkel kellestki teisest mõelda."
# 10768 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar on parajasti Ameerikas, Texases sõitmas kui äkki autol bensiin otsa sai. Õnneks ratsutab mööda indiaanlane, kes on nõus Illar lähimasse bensujaama viima. Ratsutades laseb indiaanlane iga paari minuti takka kuuldavale valju hüüde. Lõpuks laseb ta Illari bensujaamas sadulast alla hõigates veel kord Jaaaaaa-huuuuuuu! Seejärel galopeerib ratsanik minema.
Müüja bensiinijaamas küsib Illari käest siis: "Mida pagana päralt sa selle punanahaga tegid, et teda nii erutada?"
Mitte midagi," vastab Illar,"ma vaid istusin ta selja taga, käed tema ümber ja hoidsin sadulasarvest kinni."
"Mu härra," ütleb mees,"Indiaanlased ei kasuta sadulaid."
# 10774 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar on soos ja upub. Soo ääre peal istub Enn. Illar hüüab appi. Enn ei tee väljagi. Illar hüüab jälle appi. Enn ei tee jälle väljagi.
Enne uppumist jõuab Illar veel hüüda:"Tule appi, mis sa passid seal!". Ja Illar upubki. Enn on endiselt vait.
Tükk aega hiljem kui viimased mullikesed on ka muda pinna pealt kadunud ütleb Enn vaikselt:"Mis passin, mis passin, ma ei kavatsenudki sind aidata...."
# 10653 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar on ära surnud. Kaks ta sõbrannat korraldavad ta matust.
Üks ohkab: "Lõpuks ometi said nad kokku!"
"Millisest abikaasast sa räägid?" küsib teine.
"Mitte ühestki. Ma räägin Illari jalgadest."
# 10623 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar ostis emadepäevaks kaks plaati - üks kokkadele, teine võimlejatele. Aga plaadid läksid katki ja Illar liimis need tagasi kokku. Ema tahtis teha kooki ja pani plaadimängija tööle. Kohe kõlas: "Tõsta jalad üles, klopi munad vahule!" Nii muutuski emadepäev Illarile jäädavalt kibedate mälestuste päevaks.
# 10795 - 07.06.1998

Meie naljaraamat
Illar registreerib end ühes koolitusfirmas. Ta täidab vastavat ankeeti. Lahtrisse, kuhu tuleb märkida perekonnaseis, kirjutab Illar: lootusrikas.
# 10617 - 07.06.1998