Tanel Mägi kogu
seda, et tiab keegi, kuidas jagunesid soomeugrilased eestlastex ja soomlastex?
asi oli nii, et kunagi need sealt uurali poolt tulema hakkasid. kui nüüd otse (loodesuunas kaardi peal) tulla, siis jõuab ilusti soome välja. tuligi siis kamp sealt. aga peterburi koha pial oli silt, et inimesed keeraku vasakule.
erinevad rahvused # 3586 - 1994 ... 2000

Meie naljaraamat
See lugu on ajast, mil kaks Saksamaad olid ühinenud. Lääne-Saksamaa autotööstus on kõrgelt arenenud, Ida-Sakslaste väikebussi Trabanti peetakse mänguasjaks.
Mees sõidab Ida-Saksast oma Trabandiga Lääne-Saksamaale. Pärast piiriületust aga hakkab auto junksima ega taha edasi sõita. Mees mõtleb, mida teha. õnneks oli üks remonditöökoda seal ligidal. Mees läheb oma autot pakkuma. Töömehed on veidi nõutud, kuid uurivad autot. Selgub, et mootor on katki läinud, nii et parata pole midagi. Kuna aga viisakus ei luba ära öelda, käsivad tunni aja pärast tagasi tulla, et küll midagi katkise mootori asemele leiavad.
Mees tuleb mõne aja pärast tagasi ja ennäe! auto sõidab! Hakkab siis edasi liikuma. Järsku aga mootor vakatab ning auto jääb seisma. Mees mõtleb et mis see siis on. Kuid siis hakkab auto jälle iseenesest tööle ja liigub, nagu poleks midagi juhtunud. Mees sõidab edasi, mõne aja pärast jälle sama jama, auto jääb seisma. Nii toimub mitu korda. Mees on lootust kaotamas ja pöörab auto otsa hoopis ringi, hakkab tagasi sõitma.
Jõuab lõpuks tagasi remondikoja juurde. Küsib: "Mis imelugu selle autoga on. Kord sõidab kenasti, siis jälle jääb seisu!"
Remondimehed arutavad: "See on see mees oma Trabandiga. Ilmselt jäi sellele kojamehemootorile, mille me ühelt vanalt Mersult mootori asemele panime, pühkimisrez^iim peale."
erinevad rahvused # 23573 - 15.03.1999

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
See lugu on juudi mõtteviisist.
Juut Aabram on Moskvas vaksalis ja tahab sõita Ivanovosse. Siis näeb, et eemalt tuleb juut Moi?a. Aabram hakkab mõtlema:
- Kindlasti astub juut Moi?a tema juurde ja küsib, et kuhu sõidad? Kui ma ütlen, et Ivanovosse, siis ostab ta ka ise Ivanovo pileti ja kogu tee pean ma kuulma ta heietusi ämmast, naisest ja pojast. Kui ma ütlen, et Mamonovosse, siis võtab ta pileti sinna ja kuni Mamonovoni pean kuulma ta heietusi ämmast, naisest ja pojast. Poolel teel, see tähendab Mamonovos ma maha tulla ei saa, sest ka Moi?a võiks maha tulla, pealegi pean ma sõitma Ivanovosse. Võiksin ju ütelda, et sõidan Dedovosse, siis ei sõidaks Moi?a ei Mamonovoni ega Ivanovoni ega tüütaks, aga ta ju teab, et juba 5 aastat ei sõida ma Dedovosse.
Jne. Jne. Järgneb veel pikk mõtiskelu ja tükk arutelu ja juut Aabram otsustab lõpuks, et ütleb, et sõidab Ivanovosse. Las juut Moi?a teeb, mis ise tahab.
Juut Moi?a astubki juurde ja küsib, et juut Aabram, kuhu sa sõidad?
Ja juut Aabram vastab, et Ivanovosse.
Siis kissitab juut Moi?a silmi ja muheleb:
- Tõ menja ne obmanõvai. Tõ ved´ deistvitel´no v Ivanovo pojede?´.
1982
erinevad rahvused # 22712 - 01.01.1982

Meie naljaraamat
See nali on valdavalt arusaadav molekulaarbioloogidele ja impotentsust ravivatele kodanikele.Samuti on see töeline Uppsala, Rootsi nali!
Lugu ise järgmine.Rootsis on olemas kuulus firma nimega "Pharmacia & UpJohn". Lisaks on laias maailmas veel teinegi kuulus firma "Pfeiser", mis toodab impotentsus ravimit Viagara. Kuna rootslased ei taha selles vallas halvemad olla siis "Pharmacia & UpJohn" hakkab varsti-varsti tootma sarnast ravimit aga nimega "Up John"!
erinevad rahvused # 23631 - 24.02.1999

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
See olnud veel Stalini eluajal, kui iga päev olid lehes suure juhi ja õpetaja pildid. Julgete meeste firma otsustas lojaalsust kontrollida, et ega keegi ometi suurt juhti teota. Tehtigi totaalne ülekuulamine. Küsitakse venelaselt:
- Millega perset pühid?
- Ajalehega.
Ahhaa, selge - mees naksti kongi. Võetakse teine mees ette:
- Millega perset pühid?
- Näpuga. Ja siis vastu seina näpp puhtaks.
- Eee, nii ei lähe, väga ropp lugu.
Mees naksti kongi, las õpib seal kombeid. Küsitakse juudilt:
- Kuidas perset pühid?
Juut ütleb, et ei pühigi.
- Ootan, kuni ise ära kuivab.
1974
erinevad rahvused # 22705 - 01.01.1974

Meie naljaraamat
See on (vist esimene?) kirillitsa-proov Jokebookis.
Testitakse oletust: kui näppida View-menüüst Encoding: Cyrillic (Windows-1251), siis eesti teksti täpitähed lähevad veidi vastikuks, kuid kirillitsa muutub loetavaks.
Prantslane oli vene tüdrukule lapse teinud ja tüdruku vanemad kaebasid prantslase kohtusse. Prantslane võttis kogu oma napi vene keele oskuse kokku ja pidas kohtus iseendale järgmise kaitsekõne:
ß ??å???å?ü??é. ??? ??å???å?ü??é.
ß ??åä??æ??é. ??? ä??å?ü??é.
ß ??????å?ü??é. ??? ??ä??å?ü??é.
??÷å?ó æå ? ?ä?? ?????å?ü??é?
erinevad rahvused # 10268 - 28.09.1998

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
See on lugu, kuidas t?ukt? oli tsirkuses.
Tuleb tola ja teadustab:
- Esinevad, tohutus tõmbenumbris esinevad, enneolematus hiilgenumbris esinevad - krokodill ja t?ukt?!
Rahvas plaksutab, tuleb krokodill ja ajab lõuad pärani. Tuleb t?ukt? ja paneb oma iduhänna krokodilli lõugade vahele. Krokodill ei suru lõugu kokku. T?ukt? astub krokodillile lõugade peale - krokodill ei suru lõugu kokku. Tuleb tola ja taob krokodillile telliskiviga pähe - krokodill ei suru lõugu kokku. Rahvas ahhetab.
Siis veetakse krokodill ühele poole, t?ukt? teisele poole ja tola pöördub rahva poole:
- Kas keegi julgeb järele teha?
Vaikus. Siis kostab tagareast naishääl:
- Mina prooviksin, ainult et... kui... kividega pähe ei taotaks.
1983
erinevad rahvused # 22832 - 01.01.1983

Delfi naljad
See on nüüd tõestisündinud lugu.
Hotellimajanduse õpilased olid vene ajal Kungla hotellis praktikal. Hotellis peatus Soome akordionistide ansambel. Pidasid öö läbi pidu, mängisid pilli, karjusid ja laulsid. Hotellitöötajad olid neist hommikuks jube väsinud ja saatsid ühe praktikantidest küsima soomlastelt, kas nad nüüd täna ehk juba ära sõidavad. Vaene tüdruk ei osanud eriti hästi soome keelt. Läks, koputas soomlaste uksele. Väga väsinud, paistes ja punane soomlane tuli uksele. Tüdruk küsima:
"Soidate täna?"
"Oi, kullake, kuidagi ei jaksa enam, aga kui väga tahate, siis hea küll", vastas soomlane.
erinevad rahvused # 32101 - 30.06.2000

Tanel Mägi kogu
See on tõestisyndinud lugu.
Soomlane on Hollandis.Mõtles, et läheb vaatab sinna punase laterna piirkonda. Vaatab, suur maja. Esimesel korrusel on kõige kallimad tibid, teisel korrusel natuke odavamad. Yhesõnaga, mida kõrgemal, seda odavam. Soomlane natukene kitsi, läheb viimasele korrusele. Astub yhte ruumi. Ilus voodi, shampus. Kõik on OK. Hakkab siis tibi ootama. Ootab tunni, vahepeal joob shampust. Ootab teise. Soomlasel on "sisua", kannatab, ootab veel tunni. Äkki avaneb uks, sisse astub peremees.Kysib:
"Olete rahul teenindusega ? "
Soomlane muidugi vihane:"Mis kuradi rahul...Tibi ju pole..."
Peremees natuke yllatunult :" Aga SIIN on ju iseteenindamine...."
erinevad rahvused # 4257 - 1994 ... 2000

Meie naljaraamat
See on tõestisyndinud lugu.
Soomlane on Hollandis.Mõtles, et läheb vaatab sinna punase laterna piirkonda. Vaatab, suur maja. Esimesel korrusel on kõige kallimad tibid, teisel korrusel natuke odavamad. Yhesõnaga, mida kõrgemal, seda odavam. Soomlane natukene kitsi, läheb viimasele korrusele. Astub yhte ruumi. Ilus voodi, shampus. Kõik on OK. Hakkab siis tibi ootama. Ootab tunni, vahepeal joob shampust. Ootab teise. Soomlasel on "sisua", kannatab, ootab veel tunni. Äkki avaneb uks, sisse astub peremees.Kysib:
"Olete rahul teenindusega ? "
Soomlane muidugi vihane:"Mis kuradi rahul...Tibi ju pole..."
Peremees natuke yllatunult :" Aga SIIN on ju iseteenindamine...."
Yhesõnaga - "käsitöö"
erinevad rahvused # 9917 - 13.01.1997