Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Üks väsinud mees jõudis Texases mingisse väikelinna, kuid kõik hotellid on täis ja ühtki vaba kohta pole. Mees on väga väsinud, veab juba jalgu järel, kui korraga näeb veel üht hotelli. Selle uksel ripub aga silt "Ainult neegritele".
Mees astub sisse ja küsib, kas vaba tuba on?
- On küll, aga te pole ju neeger. Head teed!
Mees läheb õue ja mõtleb, mida teha. Ta on nii väsinud, et edasi minna ei jõua. Määrib siis näo ja käed söega kokku, läheb majja sisse tagasi ja saab hoobilt luksnumbri.
Mees ütleb administraatorile, et äratatagu ta vara üles, sest ta peab kell 7 lennuki peale minema.
Sammub siis trepist üles oma tuppa, vajub voodisse ja uinub
silmapilkselt.
Hommikul kõlab hääl ukse taga:
- Halloo, mister, ärgake! Te peate lennukile minema!
Mees tõuseb üles ja läheb vannituppa pesema. Peseb ja peseb, aga must värv ei kao kuhugi. Peseb, nühib ja hõõrub, ei midagi.
Siis kostab hääl ukse tagant:
- Vabandage, mister, ma eksisin uksega!
1978
erinevad rahvused # 22803 - 01.01.1978

Eesti Päevaleht Online: Baskini anekdoot
Üksikul saarel elab juba kolmandat aastat inglane, kes ainukesena laevaõnnetusest pääses. Ühel hommikul märkab ta oma onnist, et saarel liigub veel keegi. See on noor, ilus inglanna, kes on ka imekombel pääsenud. Naine kutsub mehe saare teises otsas asuvasse onni ja kostitab teda kõiksugu kohalikest puu- ja juurviljadest valmistatud toitudega.
"Suur tänu!" lausub inglane. "Väga maitsev!"
"Nüüd võin ma sulle, Johnny, pakkuda seda, mida sa pole kolm aastat saanud!" lausub naine mehe vastu liibudes.
"Oi, kas tõesti on teil klaasike viskit?!"
erinevad rahvused # 1972 - 28.03.1998

Delfi naljad
Ükskord elas üks loll eesti sulane Jaan. Ta oli nii loll, et kui ta käis mõisas toiduvargil, sõi ta enda teadmata seepi, arvates selle olevat mingisugune Idamaa maiusroog. Oli see ju ometi roosa ja lillelõhnaline. Ta sai sellest hoopis ilge kõhuvalu ja appi tuli rehepapp. Tema sõnutsi ta ära küll surema ei peaks.
"Kuule jobukakk, sa sööks sitta kah, kui seda tasuta saaks, " ütles rehepapp.
erinevad rahvused # 31641 - 09.04.2003

Meie naljaraamat
Ükskord sügaval stagnaajal sattus maatüdruk Meeri Armeeniasse
puhkusele.Kõnnib mööda tänavat ja loeb:
"Uulitsa pederastov"
Tüdruk ei saa aru, miks on selline tänava nimetus.
Kõnnib edasi ja näeb, et ühe maja hoovis turske ja karvane mees
lõhub puid.
Tüdruk küsib:"Miks Teie tänaval on nii imelik nimetus?"
Mees kratsib kukult ja vastab
"EI, tea.Oodake, ma kutsun oma abikaasa.Grigori, tule siia!"
erinevad rahvused # 9106 - 07.08.1997

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Ülemaailmne arstide kongress. Seal saab muidugi hästi kogemusi vahetada, aga veidike oma saavutustega kelkida ka.
Inglise arst ütleb, et meil oli selline lugu, et mees jäi trammi alla ja kaotas mõlemad jalad. Panime ahvi jalad alla ja mees on praegu meie esisprinter.
Prantslane ütleb, et see pole midagi. Meil jäi mees autoõnnetusel peast ilma. Pandi teise mehe pea asemele, praegu on meie juhtiv tuumafüüsik.
Venelane ütleb, et meil juhtus ka üks kole õnnetus. Mees jäi transportöörilindi vahele, nii et kätte saadi ainult perse. Aga ei midagi, pandi kulmud külge ja praegu juhib riiki.
1979 variant vt. Arstid ja ihuviga, 1973
erinevad rahvused # 20951 - 01.01.1973

Delfi naljad
Ülemaailmsetele seifilukkude avajate võistlustele kogunesid parimad muukijad-murdvargad kogu maailmast. Ahvatles ju peaauhind, mis oli 1 000 000 $. Võistluse reglement oli lihtne. Tuppa, kus asus supermoodne seif, lastakse võistlejad (2 inimest). Lamp, millega ruumi valgustatakse, lülitatakse viieks minutiks välja ja kui selle aja jooksul õnnestub seif avada, saab võitja miljon taala.
Esimesena astusid võistlustulle ameeriklased. USA parim murdvaras suutis abilisega viie minuti jooksul avada ainult ühe lukusüsteemi, teine süsteem sai neile saatuslikuks.
Euroopa parimad olid Saksamaa võistlejad. Nemad said isegi suure seifiukse avatuks, kuid jäi jänni teise ukse kallal.
Euraasiast olid eelvooru võitnud kaks venelast, kes asusid võistlustulle. Tuli kustutati. Möödus viis minutit ja kostus lüliti plõks, kuid tuli ei süttinud. Veelkord plõksus lüliti ja siis kostis hääl:
"Vasja, pagan võtaks. Saime ju juba miljon taala kätte, mis krdi pärast sa siis selle elektripirni veel ära virutasid?"

erinevad rahvused # 31933 - 18.04.2001

Innar Liivi kogu
Üleni verine jänes astus kõrtsi: "Kes peksa tahab saada?" Kõik jäid vait. Lõpuks tõusis lõvi: "Mina tahan!" Jänes vibutas pöidlaga ukse suunas: "Väljas antakse!"
erinevad rahvused # 6096 - 1996 ... 1996

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Ümber tule istuvad Tepeka Tepl ja Poteka Potl, kaks auväärset indiaanipealikku. Mõlemad tossutavad muidugi piipu ja vahivad lõkkesse. Kui pool piibutäit tõmmatud, ütleb Tepeka Tepl:
- See oli kena naine.
Siis saab terve piibutäis tõmmatud ja Poteka Potl vastab:
- Sel valgel naisel polnud mitte inetust juures.
Siis on piibud tühjad ja kumbki ei lausu sõnagi. Vahepeal on kaks notti lõkkesse pandud, kui Tepeka Tepl ütleb:
- Sinna saab juba kaks rohtu tagasi.
Ja notid on põlenud, kui Poteka Potl vastab:
- Aga ikka ta ilustamata valge ihunahk on mul vaimus ja meeles.
Siis on Tepeka Tepl piibu täis toppinud ja poole õhku pahvinud ja sõnab:
- Me istume siin kaksi ja nelja silma, ma tahtsin sult nõu küsida, vapper Poteka Potl. Kas poleks varsti aeg too kentsakas õõnes kaut?uk maha võtta?
1974 variant vt. Mees ja naine, 1973
erinevad rahvused # 22855 - 01.01.1973

Delfi naljad
ÜRO majas asuvas restoranis lõunatavad prantslane, inglane ja venelane oma abikaasadega. Prantslane ütleb:
"Palun ulata mulle mett, mu mesilaseke."
Inglene palub:
"Ehk ulataksid mulle suhkrut, mu suhkrutükike?"
Venelane aga küsib:
"Anna liha, vana lehm!"
erinevad rahvused # 31802 - 03.01.2002

Tanel Mägi kogu
Yhe päeval tõusis Mulla Nasreddin mo?ee jutluetoolile minbarile ja hyydis:
"Armas rahvas, kas teate, mis ma teile öelda tahan?"
kuulajad kostsid, et neil pole aimugi. Mulla vihastas, tuli minbarilt alla ja lausus: "Sääraste lollidega, kel millestki aimu pole, ma ei räägi!"
Järgmisel päeval istus Mulla jälle jutlusetooli ja kordas eelmisel päeva esitatud kysimult. inimesed, kes vahepeal olid nõu pidanud, vastasid nagu yhest suust:
"Kyllap me juba teame, millest sa kõnelda tahad!"
"Noh, kui te juba teate, mis mul siis vaja suud pruukida!" vastas Mulla, tuli minbarilt alla ja kadus kõikide imestuseks mo?eest.
Et Mullat kõnelema panna, lepiti kokku, et kui Mulla oma kysimust taas kordab, kostavad kuulajad, et yhed teavad aga teised mitte. Kolmandal päeval astus Mulla jälle jutlusetooli ja kysis oma kysimuse. Osa kuulajaid väitsid, et asi on neile teada, teised kinnitasid, et na ei tea mõhkugi.
"Kyll on tore!", hyydis Mulla rõõmsalt. "Las siis need, kes teavad, kõnelevad neile kes ei tea!"
Ta astus toolilt alla ja läks oma teed, jättes kuulajad nõutult maha.
erinevad rahvused # 4787 - 1994 ... 2000