Innar Liivi kogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 6428 - 1996 ... 1996

Henry Saare kogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 5390 - 1996 ... 1998

Alar Alumaa valik Fidoneti EW.Naljadest
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 900 - 1994 ... 1997

Kaspar Kiisi naljakogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 12516 - 1995 ... 1998

Rain Ööpiku naljakogu
Carl Ernst Heinrich Schmidt oli aastatel 1850-1892 Tartu Ülikooli keemiaprofessor. Kord põdes üks üliõpilane eksamipalavikku ja kurtis:
"Hirmu pärast on mul lausa kõrb peas."
Professor püüdis teda trööstida:
"Igas korralikus kõrbes on ka mõned kenad oaasid."
"Seda küll," ohkas üliõpilane,"aga kas kaamel oskab neid leida?"
# 14954 - 1997 ... 1998

Delfi naljad
Carmen Kassi valimislubadus valijatele:
"Igale blondiinile oma arvamus!"
poliitilised # 40288 - 17.03.2004

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Carter hakkab Bre?nevi ees kelkima, kui hästi ameeriklased elavad, kuipalju on neil villasid, rant?osid, farme ja muid maju.
- Aga teil?
- Meil Leedus on igal kolmandal oma maja, ütleb Bre?nev.
Siis räägib Carter, kui tohutult on Ameerikas autosid.
- Aga teil?
- Meil Eestis on igal seitsmendal oma auto, ütleb Bre?nev südamerahuga.
Nüüd võtab Carter rahamiljonid, kapitalid, trustid ja kompaniid.
- Aga teil?
- Meil Gruusias on iga sajas miljonär, ütleb Bre?nev tuima rahuga.
1978
erinevad rahvused # 20935 - 01.01.1978

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Carter ja Bre?nev hakkasid teineteisest karikatuure joonistama.
Bre?nev saab pildi esimesena valmis ja näitab Carterile: see on pildil väga verejanulise näoga, ühe käega pigistab neegri kõri, teisega asiaati.
Carter muigab virilalt ja näitab oma pilti: Bre?nevil on ülakeha paljas ja hästi suured rinnad, ühe otsas imeb neeger, teise otsas asiaat.
Bre?nev ütleb, et rindadest võib veel aru saada, aga miks sa mulle seeliku oled selga joonistanud?
- Selleks, et su rahvas ei näeks, mida ta ise imema peab.
1980 variant vt. 1976
erinevad rahvused # 20964 - 01.01.1976

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Carter ja Bre?nev lesivad, teine teise puu all. Bre?nev teeb ühe silma lahti ja ütleb:
- Kuule, Jimmy, peaks ikka desarmeerimisküsimused jälle arutusele võtma.
Carter ütleb, et see on sul hea mõte, Ljonja, aga siis tuleb ka inimõigused plaani võtta.
Bre?nev ütleb, et minugi poolest, aga enne tuleks relvi vähendada.
- Minugi poolest, ütleb Carter, aga inimväärne elu olgu kogu aeg esiplaanil.
Järsku hüppab ligi väike kollane pilusilm:
- Pulu-pulu! Lõuna läbi! Iga mats oma kongi!
1979
# 21330 - 01.01.1979

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Carter ja Bre?nev on koos ja arutavad koostöövõimalusi.
- Nõukogude Liit oleks valmis andma toorainet, kui ameeriklased meile midagi ehitavad või mingit valmiskaupa vastu veavad.
Carter ütleb, et kui annate meile gaasi või naftat või mingeid maake, siis ehitame teile näiteks suure keemiatehase.
Bre?nev jälle kohe nõus.
- Aga kui annaksite kogu oma gaasi ja nafta ja kõik torud ja varud meile, me võime teile kommunismi ka valmis ehitada.
Bre?nev on kategooriliselt vastu.
Hiljem Kossõgin küsib, et miks sa nii kangesti vastu olid?
- Ja ih znaju. Da i postrojat.
1980
erinevad rahvused # 21332 - 01.01.1980