Delfi naljad
Supelrannal päevitavad kaks meest, kes igatsevate pilkudega saadavad piki randa veesuuskadel kihutavat kaunitari.
"Oh, kui saaks teda kasvõi korraks suudelda!" õhkab üks.
"Ma lepiks sellega, kui saaksin hetke tema sääri silitada!" lisab teine.
Ootamatult kaunitar kukub ja vajub koos suuskadega vee alla. Mõlemad mehed tormavad vette uppujat päästma. Sukelduvad mõned korrad ja viimaks sikutavadki veest välja noore naisolevuse elutu keha. Panevad ta liivale pikale, üks suudleb teda, teine silitab sääri.
"Ptüi, küll on alles külmaks läinud teine ja suust tuleb väga võigast lõhna!" nuriseb suudleja.
"Nahk ka teisel vastikult krimpsus!" märkab säärte silitaja.
"Pea hoogu! See oli ju suuskadel, kes ära uppus!"
"Oli küll."
"Aga miks sellel siin uisud jalas on?"
must huumor # 39228 - 28.10.2003

Delfi naljad
Sureb rikas pankur. Notar loeb sugulastele ette testamenti:
"... Aga John Smithile, keda ma lubasin oma testamendis mitte unustada, palun edasi anda südamlikud tervitused."

must huumor # 39461 - 20.08.2002

Delfi naljad
Surivoodil lebav mees räägib oma naisega:
"Kallis, enne kui suren, pean ma sulle midagi ütlema..."
"Ei, armas, rahune, ära räägi midagi..."
"Ma pean pihtima..."
"Sul pole vaja midagi pihtida. Maga..."
"Ei, ma tahan surra puhta südamega! Ma olen maganud su õega, sinu parima sõbrannaga, tema sõbrannaga ja sinu emaga!"
"Ma tean, armas. Sellepärast ma su ära mürgitasingi."

must huumor # 40120 - 06.06.2000

Delfi naljad
Surmamõistetu hukatakse giljotiini all. Enne seda palub ta timukalt, et see täidaks tema viimase soovi.
Timukas:
"Ütle siis oma viimane soov."
Surmamõistetu:
"Soovin teada, mis päev täna on."
Timukas:
"Mis see Sulle nüüd veel korda läheb?"
Surmamõistetu:
"Ütle ikkagi, mis päev täna on?"
Timukas:
"Noh, esmaspäev."
Surmamõistetu:
"Jälle algab see nädal jamaga peale"

must huumor # 39499 - 17.06.2002

Delfi naljad
Surmamõistetule antakse viimane sõna.
"Kahjuks lastakse mind maha teo eest, mille ma sooritasin vastu oma tahtmist."
Kohtunik:
"Sellest pole midagi. Teid lastakse maha ka vastu teie tahtmist."
must huumor # 39805 - 27.08.2001

Delfi naljad
Surnuaial on ühel haual mobiiltelefoni kujuline hauasammas, millel kiri: Abonent asub väljaspool teeninduspiirkonda.
must huumor # 39851 - 30.06.2001

Delfi naljad
Surnukuuris heliseb telefon:
"Hallo! Ega teile pole toodud umbes 40 aastast meest, püstoliga taskus?"
"On tal ka mingeid erilisi tundemärke?"
"On küll! Kui karjub, siis kipub kokutama!"

must huumor # 39768 - 28.09.2001

Delfi naljad
Suur reisilaev läheb põhja. Üks mees pääseb. Hoiab end tükk aega vee peal, lõpuks väsib ära ja mõtleb, et nüüd on lõpp käes. Äkki kuuleb, et tema sisemine hääl vaidleb vastu:
"See ei ole veel lõpp, uju kakskümmend meetrit edasi, seal on üks puust uks, mis laevast järele jäi."
Mees ujub ja leiabki ukse. Ronib selle peale ja ulbib edasi. Natukese aja pärast hakkab hai mehe ümber tiirutama. Mees mõtleb jälle, et nüüd on kõik läbi. Sisemine hääl aga ütleb:
"Ei ole veel kõik läbi, ukse küljes on üks vana nael, löö see haile silma."
Mees teebki nii ja hai põgeneb. Jõuab oma uksel ulpides lõpuks ühe saareni, ronib kaldale ja teda võtab vastu inimsööjate suguharu, lärmakalt ja odadega vehkides. Mees mõtleb jälle, et nüüd on kõik läbi. Sisemine hääl ütleb:
"Ei ole veel kõik läbi, mine edasi nende onnideni, esimeses elab nende pealik."
Mees teebki nii. Esimesest onnist tuleb välja inimsööjate pealik. Sisemine hääl ütleb mehele:
"Nüüd viruta talle vastu vahtimist!"
Mees teebki nii. Sisemine hääl ütleb:
"Vaat nüüd on küll kõik läbi!"
must huumor # 40027 - 06.10.2000

Delfi naljad
Suurel laeval kõlab häiresignaal. Kõik reisijad jäävad rahulikuks ja ei tekita paanikat. Korraga jookseb paanikasse sattunud meremees laeva ninale ja karjub rahvale:
"ÄRGE SATTUGE PAANIKASSE, VÕITE ÜLE LAEGA ÄÄRE KUKUUUDAAAAAAAAAAA....."
must huumor # 40053 - 26.08.2000

Delfi naljad
Sõbrad omavahel:
"Noh, lõpuks ometi on kevad käes. Vahva! Kogu loodus astub uude ellu, kõik elavneb ja ronib maa-alt uuesti välja."
"Pagan, pipart sulle keele peale. Alles möödunud nädalal matsin oma ämma."
must huumor # 39155 - 30.03.2004