Meie naljaraamat
Petka Vassili Ivanõtsi juures:
-mõista, mõista mis see on - suur maja, palju elanikke ja ei ühtegi akent ega ust
-ei tea
-kurk, Vassili Ivanõts aga mõista, mõista mis see on - kaks otsa ja kaks aasa
-ei tea
-käärid
-käi minema, ära sega!
Petka lahkub, tuleb sisse Furmanov. Vassili Ivanõts:
-Furmanov mõista, mõista mis see on - ei mingeid otsi ega aasasid ja terve persetäis kurke
-mingi jama
-seda minagi aga Petka ütleb et käärid!
Muide vene keeles kõlab palju paremini!
# 9977 - 26.08.1997

Meie naljaraamat
Petka võtab Tsapai kinni ja vägistab ära, seejärel kostb:
"Kuule, Tsapai, ma ei teadnudki et sa pede oled!"
# 10188 - 13.10.1998

Delfi naljad
Petka, näe vana mees, aga komandör käskis mehel kooli minna. Koolis laseb õpetaja esimese asjana kirjutada kirjandi "minu suvevaheaeg". Petka siis kirjutab, et terve suvi nad jõid ja nikkusid naisi ning saab sellest 2.
Kurdab Petka oma lugu Tšapaile, kes soovitab joomise asemel kirjutada, et lugesin raamatuid ja naiste asemel - püüdsime kala. Mõeldud tehtud.
Petka uus kirjand nägi välja selline:
"Suvel käisin oma sõbra Tšapaiga palju raamatukogus ja laenutasime sealt raamatuid. Osa raamatuid lugesime kohe teepeal läbi, osa lugesime metsas puu all läbi. Tühjad kaaned viisime raamatukogusse tagasi ja saime nende eest uued raamatud.
Kui tee peal kohtasime Vassili Ivanovitši, siis andsime mõne raamatu ka talle lugeda. Pärast raamatute lugemist läksime koos kalale. Mina ja Vassili Ivanovitš püüdsime, aga ei näkanud. Tšapai sai aga nii suure kala, et siiamaani nutab ja parandab oma õnge."

Petka

# 44184 - 01.02.2001

Meie naljaraamat
petka, tchapay ja vinni puhh põgenevad sõja jalust ja jõuavad sohu;puhh vajub laukasse, petka saab puhhil veel munnist kinni--aga ei, puhhi ei õnnestu päästa;
tchapay:"huy snim!"
petka võidukalt:"net, huy snami!"
# 7495 - 29.04.1996

Meie naljaraamat
Petka, Tshapai ja Tshinkatsgukk kaivad korbes ringi, koigil kohud tyhjad. Otsustavad siis, et igayks laheb eri suunda ja kui midagi soodavat leiab, siis teeb lokke yles.Kaib siis Petka mooda korbe ja jarsku markab, et Tshinkatsgukil juba loke pysti.Ruttab siis kohale ja naeb, et indu praeb liha.
Istuvad mehed siis koos maha ja hakkavad liha sooma ja ootavad Tshapaid.Petka ytleb, siis kui tal on juba ootamisest korini, et talle see Tshapai ei meeldi.
Seepeale uriseb punanahk, hammastega liha rebides:"Ara soo siis kui ei maitse!"
# 7471 - 03.05.1996

Meie naljaraamat
Petkaja Tzapai istuvad puu otsas,
tuleb elevant ja hakkab kah puu otsa trygima.
Petka ytleb:"Lähme eest ära tal on siin vist pesa"
"Loll elevandid elavad ju urus" vastab Tzapai
# 7560 - 11.04.1996

Meie naljaraamat
PETKAST JA TSHAPAIST
Laheb Tshapai peldikusse ja Petka satub pealt kuulama.
Tshapai peldikus:"Yks kaks kolm neli viis"
No tuleb Tshapai siis valja ja Petka kysib, et kuule mis numbreid sa seal lugesid.
Tshapai: Yks-Pyksid maha
Kaks-Nahk alla
Kolm-Lased
Neli-Nahk tagasi
Viis-Pyksid jalga
Laheb siis Petka peldikusse. Tshapai jaab kuulama.
Petka:Yks, kaks, kolm, neli, kaks-neli, kaks-neli, kaks-
neli, kaks-neli..................................
# 9841 - 26.03.1997

Nelli Teataja
Petlik mulje
Elus esimest korda lennukisse istunud mees veidi närveerib ja vaadanud
aknast välja, pöördub oma naabri poole:
"Vaadake ometi! Inimesed on seal all nii väikesed nagu sipelgad!"
"Need ongi lennurajal jooksvad sipelgad, sest me pole veel õhku tõusnud."
Kasutas
ebasihipäraselt
Stardirajale suunduva laineri pardal jagab stjuuardess reisijatele närimiskummi
pakikesi ning selgitab seejuures:
"See aitab teil paremini taluda startimisel tekkivaid koormusi ja hoiab ära
kõrvades tekkiva ebameeldiva tunde."
Kui lennuk on sihtpunktis maandunud, tuleb stjuuardessi juurde keegi
vanamoor, kes kurdab:
"Kullake, andke mulle nõu, kuidas ma selle jäleduse oma kõrvadest kätte
saan?"
# 24112 - 01.12.2000

Meie naljaraamat
Pettunud Kasutjal pähe torganud mõte:
Microshit whom do you want to f.. today!?
# 11223 - 19.03.1998

Nelli Teataja
Petukaup
Prantslane, inglane ja venelane on rängas kuriteos süüdi mõistetud ja viiakse
hukkamisele. Esimesena võtab timukas prantslase käsile ja teatab talle:
"Teil on võimalus valida: kas lähete giljotiini alla, teid puuakse üles või lastakse
maha. Milline neist?"
"Mina olen oma maa patrioot ja valin giljotiini."
Prantslane paneb pea giljotiini alla, tera päästetakse lahti, kuid see kiilub enne
kinni, kui prantslase kaelani jõuab.
"See oli jumala sõrm, mis giljotiini peatas," vangutab timukas pead. "Kahte
korda aga pole ühte inimest ette nähtud hukata."
Prantslane lasti vabaks ja kui ta minema kõndis, jõudis ta hukkamisele
viidavale inglasele sosistada:
"Giljotiin on rikkis!"
Timukas annab inglasele valida: kas giljotiin, ülespoomine või mahalaskmine.
Inglane valib giljotiini ja kõik kordub. Inglane lastakse vabaks ja jõuab
venelasele sosistada:
"Giljotiin on rikkis!"
"Kas giljotiin, ülespoomine või mahalaskmine?" küsib timukas venelaselt.
"Ei mingit giljotiini - see on teil ju rikkis!"
erinevad rahvused # 24235 - 12.04.2001