Hanno Sirkeli naljakogu
Keelatud kohas peatub vana autologu. Ei tea kust välja ilmunud inspektor käratab: "On see teie auto?" "Minu." "100 krooni!" "Suurepärane!" vastab juht. "Pange veel 30 krooni juurde ja auto on teie!"
# 16644 - 1996 ... 1999

Peedu Põllu naljakogu
Keelatud kohas peatub vana autologu. Ei tea kust välja ilmunud inspektor käratab:
"On see teie auto?"
"Minu."
"100 krooni!"
"Suurepärane!" vastab juht. "Pange veel 30 krooni juurde ja auto on teie!"
# 15535 - 1994 ... 1998

Erik Vallikivi
Keelatud kohas peatub vana autologu. Ei tea kust välja ilmunud inspektor käratab:|"On see teie auto?"|"Minu."|"100 krooni!"|"Suurepärane!" vastab juht. "Pange veel 30 krooni juurde ja auto on teie!"
# 19976 - 1995 ... 1999

Eesti Päevaleht Online: Baskini anekdoot
Keeleinstituudis käib loeng eesti keele puhtusest.
"Eesti keele langus algas tegelikult Nõukogude okupatsiooni ajal. Kõige rohkem oli keel risustatud 1947. aastal," tõdeb professor.
"Professor, kas te ei täpsustaks, mis kellaajal?" küsib üks kuulajatest.
# 3119 - 30.05.1997

Tanel Mägi kogu
Keelte keelamine.
Kord tulnud kevad jälle ootamatult ja sulatanud moderaatori keele jäävangist lahti. Moderaator tahtnud keelt kohe proovida ja otsustanud keelama minna. Valinud esialgu keelamiseks pikemad keeled. Need polnud keelamisest väljagi teinud. Valinud siis moderaator keelamiseks natuke lühemaid keeli. Need ainult naernud selle peale. Moderaator polnud ometigi jonni jätnud. Nii väga tahaks ju keelata. Läinud siis moderaator Lapi targa käest head nõu küsima. Lapi tark andnudki nõu. Ise õpetanud veel pealekauba. Käskinud keelamiseks hästi pisikesi keeli kasutada, need ei mõista veel vastu hakata. Hakanud moderaator siis saadud head nõu kodu poole tassima. Ometi polnud jaksanud. Kutsunud siis keelekandjad appi, hulgakesi saadudki hea nõu lõpuks koju tassitud. Kodus hakanud moderaator kohe nõu proovima. Võtnud nõu sülle ja keelanud prooviks paari pisemat keelt - sihukesi, kes keelamise vaikselt ära kannatavad ja selle peale kohe keelt näitama ei hakka. Keelanudki siis, ise veel susisenud rahulolevalt. Keelatav teinud esiotsa näo, et jäänud keeletuks, aga pärast keerutanud edasi. Teised jäänud lolli näoga vaatama.
# 4778 - 1994 ... 2000

Eesti Päevaleht Online: Baskini anekdoot
Keelumärgi all seisab vana, roostes ja lömmis autologu. Liikluspolitsei astub ligi: "Kas see on teie sõiduauto?" "Minu." "Märki nägite? Makske sada krooni trahvi!" "Andke veel viiskümmend krooni ja võtke ta endale!" lausub autoomanik kurvalt.
# 3093 - 06.06.1997

Jüri Viikberg, Anekdoodiraamat
Keemia ringauditooriumis alustatakse loengutsüklit armastusest. Esimene kord on ruum kubinal täis, osa istub treppidel, osa aknalaual. Lektor avaldab heameelt kuulajate rohkuse üle.
- Vaadake, armastust on nelja liiki. Üks liik on armastus naise ja naise vahel. Seda esineb vaid roiskuvas Läänes ja kuna meil seda pole, siis rohkem ma sellel ei peatu. Teine liik on armastus mehe ja mehe vahel. Ka seda esineb vaid kõdunevas Läänes, meil seda pole ja rohkem ma sellel ka ei peatu. Kolmas liik on armastus mehe ja naise vahel. Te olete täiskasvanud inimesed, suur osa teist on ise abielus ja kuna te pole mingid võhikud, siis rohkem ma sellel teemal ei peatu. Aga on veel neljas liik - armastus Nõukogude kodumaa ja kompartei vastu. Vaat sellest tahaksingi ma teile oma loengutsüklis pikemalt kõnelda.
1974
# 22544 - 01.01.1974

Delfi naljad
Keemia tunnis erisuguste ainete omadusi demonstreerides pani õpetaja happe sisse oma kuldsõrmuse.
"Mis te arvate, kas see lahustub seal?" küsis ta õpilastelt. Juku vastas:
"Ei."
"Miks sa nii arvad, Juku?" palub õpetaja arvamust põhjendada.
"Kui see oleks lahustunud, poleks te seda happe sisse pannud!" põhjendas Juku.
jukust # 34755 - 13.01.2003

Meie naljaraamat
Keemiatunnis.
Teemaks on metallide oksüdeerumine ja korrosioonikindlus.
"Juku, mis juhtub rauatükiga, kui see niiske rohu sisse jätta ? "
"See läheb rooste. "
"Aga, kui niiske rohu sisse jätta kullatükk ? "
"Siis see kaob. "
# 10289 - 22.09.1998

Sõnumileht Online
Keemiaüliõpilased on laboris praktikal.
"Täna jätkame oma katseid, et leida selline aine, mis lahustab kõiki teisi aineid," ütleb professor.
"Härra professor, aga kui meil see tõesti korda peaks minema - kus me seda ainet hoidma hakkame?" küsib tudeng.
# 18332 - 12.10.1997