Tere tulemast!
Te külastate Eesti folkloristide serverit Haldjas.
Sellest serverist leiate mitmekülgset informatsiooni suulise pärimuse, folkloori ja rahvausundi, Eesti folkloristikaga tegelevate institutsioonide, folkloristide ja nende uurimisprojektide kohta. Samuti saate siit informatsiooni mõnede teiste uurali keelkonna rahvaste pärimuse kohta ja lugeda meie 1996. aastast ilmuvaid ajakirju Mäetagused ja Folklore: An electronic Journal of Folklore.
Suurem osa serveri e-väljaannetest ja andmestikust on eesti keeles. Inglise, saksa ja muudes keeltes on selles serveris esialgu märksa vähem lugeda, kuid selle hulk kasvab kindlasti aja jooksul.
Haldjas on loodud 1995. aastal Eesti Keele Instituudi rahvausundi töörühma poolt. Praegu haldab serverit Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
Meie uudised!
Näitus “Kevad piltpostkaartidel”
Alates 24. märtsist kuni mai lõpuni on Kirjandusmuuseumi koridorivitriinides vaatamiseks näitus “Kevad piltpostkaartidel”.
Lihavõttepühade kaartide kogu on hoiul folkloristika osakonna teadusarhiivis (EFITA). Valiku tegid ja seadsid näituseks Maris Kuperjanov ja FO praktikant Karin Koiduaru.
Lisaks meeleolukatele pühadekaartidele leiab vaataja asjakohase kokkuvõtte piltpostkaartide ilmumise ajaloost Valdeko Vende ja Rein Looduse kahe ülevaate põhjal – need on “Eesti postkaart 1894–1994” (kirjastus Olion 1995) ja “Filokartia” (kirjastus Valgus 1981).
Näitus aitab meenutada neid aegu, mil kalendritähtpäevade tähistamise kombestiku üheks osaks oli õnnitluskaartide saatmine posti teel sõpradele, sugulastele jt lähedastele.
Näitus on avatud kirjandusmuuseumi lahtiolekuaegadel
E–N kell 9.00-17.00
R kell 9.00-16.30
Kontakt: maris@folklore.ee
1. aprillil arutleme seminaril kohanimede ja nende uurimise üle
Head seminarihuvilised
NB! Järgmine seminar toimub tavapärasest ERINEVAL nädalapäeval ja kellaajal ehk:
teisipäeval, 1. aprillil 2025 kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumi IV korruse seminariruumis kõneleb Peder Gammeltoft (Bergeni Ülikooli raamatukogu) onomastika ja etnoloogia tähendusest kultuuriuurimisel Norra näitel.
Ettekande pealkiri on "From Shared Roots to Divergent Paths: Onomastics and Ethnology in the Age of Modernization".
Nii onomastika kui etnoloogia võrsusid kohanimesid ja nende kasutust dokumenteerides kaduvate kultuurielementide kaitsmise ajendeist. Etnoloogia keskendus eelkõige rahvakultuurile, onomastika aga rakendus rahvuse ülesehitamise ja keelelise ühtlustamise teenistusse. Distsipliinid on siiski teineteisega seotud, nagu selgub Norra näitel (Skulebarnsoppskriftene uuring). Selle algatuse raames koguti kohanimesid ja nende paikadega seotud folkloori, millega tulid esile nimeandmise ja lugude seosed.
Ajaloolist seost analüüsides näeme, kuidas akadeemilised distsipliinid arenevad vastusena sotsiaalsele ja poliitilisele survele, säilitades sidemeid isegi siis, kui nende põhiülesanded erinevad.
Norra kogemus osutub toimivaks näiteks sellest, kuidas teaduslik kohanimeuurimine ja etnoloogia täiendavad üksteist, isegi kui kummagi valdkonna metodoloogilised ja ideoloogilised suundumused on erinevad.
Kõik on oodatud koha peale kuulama ja vahetama kogemusi kohanimede seostest kohapärimusega.
Peder Gammeltofti töödega tutvumiseks vt seda lehekülge
Info: mare.kalda@folklore.ee
Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastuse ja Tartu Ülikooli ühispublikatsioonina on ilmunud raamat Kaama-taguste udmurtide rituaalidest
Eva Toulouze’i ja Liivo Niglase koostatud teos Collective rituals of the Eastern Udmurt: The example of Tatyshly district in Bashkortostan / Коллективные ритуалы закамских удмуртов: На примере Татышлинского района Башкортостана
keskendub neljale kalendritsükli palvusele Baškiirias Tatõšlõ rajoonis (küla palvus gurt vös, kümne küla ühispalvus mör vös, kogu piirkonna tseremoonia, ja talvine ühispalvus tol mör vös).
Eva Toulouze’i sõnul on Kaama-taguste udmurtide juures toimumas traditsiooniliste palvuste taaselustamine – ka nendes külades, kus palvused on vahepeal katkenud, korraldatakse kollektiivseid animistlikke ohverdusriitusi.
Autorid, kes on teinud sealsete udmurtide juures pikaaegseid välitöid, analüüsivad ja mõtestavad uuritavaid religioosseid praktikaid.
Ühispalvustes pöördutakse taevajumaluste poole ja palutakse neilt soosingut –head saaki, tervist loomadele ja inimestele. Rituaalid ühendavad, külaelanikud annetavad vilja, võid ja raha.
Raamatust leiame ka 12 udmurdikeelset palveloitsu (kuris’kon) tõlkega vene ja inglise keelde. Udmurdimaa folkloristide sõnul osutab kuris’kon (tegusõnast kuris’kyny – palvetama) sõnamaagiale mõjutamaks üleloomulikku väge inimese heaks.
Raamat online-formaadis on lugemisootel.
17. märtsil ingliskeelne online-seminar väärtustest ja traditsioonidest
17. märtsil 2025 kell 11.00 kutsume online-seminarile "Values and traditions"
Juurdepääs MS Teamsi kaudu
Ühe või teise rühma kombed ning traditsioonid kujunevad ühises praktikas ühiseid sümboleid, ideid ja uskumusi kujundades ning representeerivad ühist kogemust ja saatust. Neid väärtustatakse kui rühmale omaseid kombeid ja traditsioone, mis sümboliseerivad grupisolidaarsust, väljendavad selle unikaalsust ning usuriituste, uskumuste ja käitumisnormide vormis aitavad kaasa rühma püsimajäämisele. Seminaril on tähelepanu all püha Konstantin ja Rooma püha piiskop Klement, kuid ka vanausuliste eluviisid, samuti lastepärimuse etnolingvistilised aspektid.
Kavas: Irina Stahl, avasõnad
Anastasiya Ryko, Breaking the boundary ‘life’/‘death’ or restoring it: what dominates in the funeral rites of the Old Believers of Prichudye?
Ekaterina Anastasova, St. Constantin the Philosofer and St. Clement of Rome – a living legend of Hersonesos
Mare Kõiva, Sergei Troitski, Anna Troitskaja, Ethnolinguistic Aspects of School Lore Research in Estonia.
Irina Sedakova, Theories and traditions
Diskussiooni juhivad Irina Stahl ja L. S. Fournier
Toetavad SIEFi rituaalse aasta töörühm ja Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond.
IT-tugi: Maris Kuperjanov
Lona Päll kaitseb doktoritööd Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication
31. märtsil 2025 kell 10.15 kaitseb Lona Päll Tartu Ülikooli Senati saalis (Ülikooli 18-204) semiootika ja kultuuriteooria erialal doktoritööd „Bridging the Disconnections: An Ecosemiotic Approach to Place-Lore in Environmental Conflict Communication” („Semiootiliste ühenduste taastamine: ökosemiootiline vaade kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides”).
Juhendajad: professor Timo Maran (TÜ) ja lektor Ergo-Hart Västrik (TÜ)
Oponendid: professor Tema Milstein, Uus-Lõuna-Walesi Ülikool (Austraalia) ja kaasprofessor Renata Sõukand, Veneetsia Ca’ Foscari Ülikool (Itaalia)
Doktoritöö keskendub kohapärimuse rollile keskkonnakonfliktides, tuginedes näidetele viimaste kümnendite Eestist (looduslike pühapaikadega seotud konfliktid, metsamajanduse ümber toimuv diskussioon ja Haabersti hõberemmelga konflikt). Kohapärimuse tuumaks on keskkonna semiootiline tõlgendamine, seega väljendab kohapärimus nii kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tähendusi, näiteks jälgi teiste liikide tegevustest või keskkonnamuutustest.
Doktoriöö loob uue teoreetilise raamistiku kohapärimuse uurimiseks just dünaamiliste protsesside kontekstis, ökosemiootika mudelite arendamiseks ja praktiliste lahenduste pakkumiseks keskkonnakonfliktide haldamises.
Akadeemilisest sündmusest üksikasjalikumalt Filosoofia ja semiootika instituudi lehel.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi kõnekoosolek 27. veebruaril
Head Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liikmed ja sõbrad!
Olete oodatud ARSi kõnekoosolekule, mis toimub 27. veebruaril 2025 kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Kavas:
1) Piret Paal: Meditsiiniantroploogiline ja lingvistiline uuring elu lõpu ja surmaga seotud teadmiste tõstmiseks ehk milleks ARS MORIENDI?
2) Daniel Sävborg tutvustab oma raamatut Händelser ur Sveriges ohistoria. En försvunnen tid, (‘Events from the Un-History of Sweden: A Lost Age) (inglise keeles)
Ettekannete kohta täpsemalt
Koosolek toimub eesti ja inglise keeles.
Kõik on oodatud!
ARSi juhatus
Tartu aasta kultuurisündmuse auhinna 2024 pälvis näitus "Metsavaimud masinas" Eesti Kirjandusmuuseumis ja TÜ Loodusmuuseumis
18. veebruaril 2025 võeti Elleri muusikakooli Tubina saalis kokku möödunud kultuuriaasta ja tunnustati kõiki neid, kes on Tartu linna ja Tartumaa kultuurielu edendamisse silmapaistvalt panustanud.
Tartu aasta kultuurisündmuse auhinna pälvis näitus Metsavaimud masinas.
Näitus Metsavaimud masinas ja uus veebiantoloogia Eesti looduspärimus on Eesti Kirjandusmuuseumi ühistöö, mis kuulus kultuuripealinna Tartu 2024 põhiprogrammi.
Rahvusvaheline tehnoloogilise kunsti näitus andis elusloodusega emotsionaalset suhet loova kunstikogemuse ning aitas pärimuste tähendust taasavada ja uuesti luua.
Eestvedajad olid Henri Hütt, Evelyn Raudsepp, Taive Särg, Ave Goršič.
Nii näituse kui veebiantoloogia koostamisega olid seotud Merike Kiipus, Krista Ojasaar, Mathilda Matjus, Maarja Villandi-Reiljan, Urmas Kalla, Andreas Kalkun, Päiv Dengo, Mall Hiiemäe, Risto Järv, Janika Oras, Janno Simm, Astrid Tuisk, Getter Lauk, Helen Kõmmus, Natali Ponetajev jt toimekad inimesed väljastpoolt Kirjandusmuuseumi.
Siiras tänu tegijatele ja palju-palju õnne!
Vt uudist üksikasjalikumalt!
Kultuurikonverents Laula, laula, lindu… Siuru meie kultuuriloos
13. märtsil 2025 kell 9.30–18.00 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) siurukonverents.
Konverentsil analüüsitakse Siuru-linnu tähendusi Eesti kultuuriloos võimalikult avaralt ja mitmeplaaniliselt. Konverentsil tulevad vaatluse alla nii Siuru seosed rahvaluule ning (rahvus)mütoloogiaga, Siuru roll kirjanduses, kunstis ja muusikas kui ka võimalikud seosed keeleteaduse, ornitoloogia ja psühholoogiaga.
Päevakava
9.30 Avasõnad
9.45–11.15 Valdur Mikita „Siuruloogia”
Eerik Jõks „Siuru sisemine sära – muusikalind ja linnumuusika”
Mare Kõiva „Siurulind-sinilind maailma mütoloogias”
11.45–13.15 Mart Velsker „Kirjandusrühmitus Siuru: linnud ja lennud”
Tiina Abel „Lähedalseisjad: „Siuru“ ringi kunstnikud”
Tõnis Tatar „Eesti kultuurielu nimetustest kirjandusrühmitus Siuru aegadel”
14.30–16 Karl Pajusalu „Laulust sündinud siuru Eestis ja kaugemalgi"
Taive Särg „Loomislaulu lind: munast mitte-sündinu”
Marko Mägi „Vääriti mõistetud (ja kuvatud) lind”
16.30–18 Grete Arro „Unistamise kasulikkusest”
Kärt Summatavet „Hingelinnu radadel. Kunstniku mõtteid”
Toomas Kiho „Siuru Valhallas”
Osavõtuks palun REGISTREERUGE siin
Korraldajad: Eesti Kirjandusmuuseum ja kultuurikeskuse Siuru meeskond.
Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakond
Folkloristide XIX talvekonverents "Paralleelmaailmad ja paralleelpärimused"
Folkloristide XIX talvekonverents "Paralleelmaailmad ja paralleelpärimused" toimub 20.-21. märtsil 2025 Kadrina mõisa külalistemajas Peipsiääre vallas. NB! Ainult koha peal
Esialgne kava: Neljapäev, 20. märts 2025.
10.15–12.30 I sessioon. Konverentsi avamine
Aivar Jürgenson - "Kalevipoja" jäljed Kaukaasias: Abhaasia eesti asunduste nimedest
Pihla Maria Siim - Eri kodakondsusega paarid kuuluvuse piire kompamas
Madis Arukask - Väikerahva alternatiivajalugu filmides: vepsa mängufilm „Armastan“ ja rahvuse saatus
Getter Lauk, Mia Ruus - "Ma scottishit ei oska, aga reinlendrit küll." Paralleelmaailmadest traditsioonilises tantsus
13.30–15.00 II sessioon
Mare Kalda - "Maailmas, mille sees elame, on teine maailm." Tavamaailma rikastamine tähendustekihiga hobigrupi tegevuses
Katre Kikas: Kodune külalisraamat argikirjalikkuse väljal: mitmehäälsusest kooruvad lood
Eda Kalmre - Tõde ja eetika mälestustes sõjajärgsest Tartust: ühe kuulujutu jälgi ajades
15.30–17.00 III sessioon
Guillem Castan͂ar Rubio, Anastasiya Fiadotava, Liisi Laineste, Sergey Troitskiy - "We Won’t Buckle under a Bucket." Humour in Recontextualising Hate Speech
Anastasia Servan-Schreiber - Making the “New” Traditional: Ideological and Practical Use of Maausk by Sinine äratus
Inna Lisniak - The Role of Traditional Instruments in the Practice of Estonian and Ukrainian Musicians
Reede, 21. märts 2025
9.30–11.30 IV sessioon
Haozhen Li - The Workroom: the Vernacular Practicing and Theorizing of a Religious Group in Contemporary Northeast China
Wei Chen - The Disappearance of Wubai: A Demon Lost in the Changing Eastern Minyag Landscape
Margaret Lyngdoh - Parallel Realities among the Indigenous Communities of Northeast India
Lodewyk Marthinus Barkhuizen - Homecoming Exploring the Aesthetic and Expressive Dynamics of a South African Traditional Healing Ceremony
12.00–14.00 V sessioon
Elsa Till Hillis - Tracking the “Invisible Neighbors” in Norway
Abhirup Sarkar - From Souls to Assassins: Folklore of Parallel Worlds in Digital Games
Kikee Doma Bhutia - Thensay Yaksay and the Burden of Ritual Gift in Sikkimese Villages
Registreerumine on alanud ja kestab 25. veebruarini. Osavõtumaksuga. Vt lähemalt konverentsi leheküljelt
Konverentsi korraldajad:
Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond Akadeemiline Rahvaluule Selts
Eesti Akadeemiline Usundiloo Selts
Kodavere Pärimuskeskus.
Küsimused kontaktisikutele:
Madis Arukask madis.arukask@ut.ee
Pihla Maria Siim pihla.siim@ut.ee
Rahvaluule-uurijad Põhja- ja Baltimaade DH konverentsil ja töötubades
5.-7. märtsini 2025 peetakse ERMis 9. konverents sarjast Digihumanitaaria Põhja- ja Baltimaades. Seekordse teadussündmuse pealkiri on Digital Dreams and Practices.
Konverents toob esile digihumanitaaria unelmate ja nende praktiliste rakenduste võimenduva koostoime ning ühtlasi kutsub mõtestama DH väärtust nii akadeemilise ringkonna kui ka ühiskonna jaoks laiemalt. Ajastuomaselt võetakse luubi alla ka tehisaru maailmamuutev potentsiaal, selle lõimimisvõimalused tavapäraste humanitaarteadustega ja roll akadeemiliste piiride ületamisel.
Vaatluse all on traditsioonilise humanitaarteaduse lõimimine arvutuslike meetoditega;
digihumanitaarsete uurimuste siire akadeemilise teooria elevandiluutornist ühiskondlikku praktikasse;
tehisaru praktilised rakendused.
Teemasid tõlgendavad ja asetavad tänasesse konteksti konverentsi peaettekandjad Maciej Eder, Andrea Kocsis ja Meelis Kull. Enam kui 100 lühemas ja pikemas ettekandes, postris ja demos kajastub osalejate teaduslik panus aktuaalsetel teemadel.
Konverentsile registreerumine (osalustasuga) lõpeb 19. veebruaril. Folklooriga seotud ettekanded peavad Mari Väina, Risto Järv, Janika Oras, Taive Särg, Natali Ponetajev, Mia Marta Ruus, Liina Saarlo, Helina Harend, Inna Lisniak, Olha Petrovych ja Anastasiya Fiadotava. Kavaga tutvuma pääseb siit
Konverentsile eelneb mitmekesine töötubade ja õpitubade programm 3.-4. märtsil, kus eri maade teadlased jagavad oma praktilisi oskusi ja/või keskenduvad mõne kitsama DH alamvaldkonna aktuaalsetele probleemidele temaatilistel minikonverentsidel. Töötubadesse saab registreeruda ka konverentsi põhiprogrammil osalemata ning see on hea võimalus nii tudengitele, teadlastele kui laiemale avalikkusele konverentsil osalejate ekspertteadmistest osa saada (4-tunnise töötoa osalustasu on 15 eurot).
Korraldajate hulgas on ka Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristid ja töötajad Mari Väina, Kadri Vider, Liisi Laineste ning Olha Petrovych koos organiseerijatega ERMist, EKIst, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti DH seltsist.
Töötubades 3. ja 4. märtsil esinevad Mark Mets, Kadri Vider, Taive Särg ja Mari Väina koos rahvusvaheliste koostööpartneritega.
Veel infot konverentsi kohta
