Muiste tahtnud vana Kurivaim Kaarma kiriku ust kinni panna, nii et inimesed enam sinna ei pääseks. Ühel jõululaupäevasel ööl arvanud ta heaks ust kinni panna, sest sel ajal pidi seal kõige rohkem inimesi olema kui harilikult. Siis võtnud ta ka oma naise kaasa. Kumbki võtnud ühe kivi põlle ja hakanud kiriku poole sammuma. Kui nad parajasti Kiratse küla vahele jõudnud, laulnud kukk ning Kurivaim ja ta naine kohkunud nii, et nende põllepaelad katkenud ja kivi[d] kukkunud maantee äärde, kus nad praegugi on.
ERA II 233, 17/9 (2) < Kuressaare l. – V. Anupõld < Olga Anupõld, 44 a. (1939). Vt. Vanapagan kivikandjana, muist. 121. Vt. ka HVM I, muist. 112 ja 113 F; HVM II, muist. 17 D ja 45.
Saaremaal Kiratse küla karjamaal asub üks suur kivi, mille kohta räägib rahvajutt nii, et ennemalt olnud Kaarmal suur kogudus, mille peale aga Vanatühja naine väga kadedaks oli saanud. Siis võtnud ta nõuks viia kiriku ukse taha suure kivi. Kui naine kiviga läinud ja jõudnud just Kiratse küla juurde maantee äärde, näinud ta maantee peal valget risti, seda nähes katkes ta põllepael ja kivi kukkus maha. Siis oli ta väga väsinud ega suutnud muud teha kui ütles, et see rist mingu kivi külge, mis ka praegu on seal, otse Kaarma kiriku pool küljes.
ERA II 233, 131 (2) < Püha khk., Pihtla v., Saue-Putla k. < Kaarma khk. – K. Mätlik < Mihkel Mätlik, 45 a. (1939).
Vanapagana naine tahtnud seda kivi viia Kaarma kiriku ukse ette. Aga Kiratsilt Pärdi kukk olevat laulnud ja kivi kukkunud naise juukstest maha ja jäänudki sinna. Seda kivi on mitmel korral pildistatud ja neid pilte on olemas. TA Looduskaitse Komisjoni materjalid < Kuressaare v. – A. Kivi.
Haigla taga oo Laoritsa lõhkine kivi. Vanapagana naene tahtn seda kiriku ukse taha viia. Aga kukk lauln ja põllepaelad läin lahti, kivi kukkun maha. Paganatele kirik ikka vastuverd oln, ju ta sellepärast tahtis viia.
KKI 27, 256 (1) < Muhu khk., Viira k., kolh. "Suur Väin" – A. Schmuul < Julia Vaga, sünd. 1899. a. (1959). Vt. Vanapagan kivikandja, muist. 124. Vt. HVM II, muist. 34.
(Muhu Viira küla põllul on kivi, millega Vanapagana naine tahtis sulgeda Muhu kiriku ust.)
Meie Maa 26. VII 1922, nr. 56. Trükitud: HVM II, lk. 374.
Vanakuradi naene tahtn seda kiriku ukse taha viia pühapäeva hommiku, kui jumalateenistust oln peetud. Tahtn kivi ukse taha viia, et need hinged kätte saada, kes sees. Põllepaelad läksid katki ja kivi kukkus maha. Vanaeit kukkus ise kivi kõrva, seal on veel vanaeide seljaase maas ja põllepaelad kivil sees.
KKI 27, 295/6 (4) < Kingissepa raj., Muhu, Kõinastu saar – A. Schmuul < Juulie Lember, 55 a. (1960).
Pöide kihelkonnas Kõrkvere küla põllul on üks suur kivi, mis olla sinna toodud Vanapagana naise poolt. Kivi ise on väga suur, nii suur, et keegi sinna otsa ilma redelita ei saa. Vanapagana naine tahtnud kivi viia oma saunale kerisekiviks. Kuna vanad kerisekivid olid ligidalt toodud ja need olid juba läbi põlenud, tulid panna uued kivid, ja et lähedusest juba kõik kivid korjatud olid, tulid uued kivid tuua kaugemalt. Ta läinud siis kive otsima ja leidnudki ühe vastava. Selle kahmanud ta kohe põlle ja hakanud ruttu kodu poole minema. Saanud umbes Kõrkvere küla lähedale, läinud koorem naise meelest raskeks, kuid ta otsustanud kivi siiski kohale toimetada. Jõudnud Kõrkvere küla põllule, olevat aga põllepaelad hakanud hirmsasti ragisema ja lõpuks ka katkenud. Kivi aga kukkunud sinnasamasse küla põllule ja olevat seal praegugi alles.
ERA II 232, 133/4 (101) < Pöide khk., Levala k. – J. Ratassepp < Ivan Kummits, 44 a. (1939). Vt. HVM II, muist. 28.
(Vanapagana eit toob Kõrkvere kivi kerisekiviks.)
TA Looduskaitse Komisjoni materjalid Uuemõisa v. Kõrkvere k. – V. Pukk. Vt. HVM II, muist. 28 B.
Vanapagana naine oli viinud kivi põlle sees, põllepaelad läinud katki, kivi kukkunud naisele varba peale. Naine pidi omale kerisekiviks viima. Ei tea, kas see jutt käib selle kivi kohta, mis Jõeste külas on.
RKM II 85, 566 (379) < Kingissepa raj., Lelsi k/n., Jõeste k. – O. Jõgever < Aleksander Unger, 72 a. (1959).
Korra tahtnud Vanapagana naine päratu suurt kivi Kura kurku viia laevule teele takistuseks. Pöide kihelkonnas Kärkvere küla juures katkenud aga naise põllepaelad ja kivi kukkunud põllest välja maha, aga ei jäänud seisma, vaid veerenud umbes veerand versta võrra edasi. Vanapagana naine läinud äraveerenud kivi järele, roninud kivi otsa ja puhanud seal jalga. Jalajäljed ja istumisekoht on praegu alles kivis näha.
E II 7 (39) – M. J. Eisen < kelleltki saarlaselt (1925). Vt. Vanapagana naise kerisekivi, muist. 281; Jälgedega kivid, muist. 361–363; HVM II, muist. 28.
Kürvagi kivi, see on nüüd lõhutud, seda põle änam. See olli Võlla piiris. Ilmasõja aegas venelased lõhkusid ää. Ükskord Vanapagan oma naisega tahtn seda kivi Suure väina keskele taevasõiduteed viia, et laevad läbi ei peaseks. Naine pannud kivi oma põlle sisse. Aga põllepaelad läin katki ja kivi kukkun Võlla piiri maha. Põllepaela asemed olle paergus veel kivi sihes.
RKM II 5, 345 (17) < Muhu khk., Hellamaa v., Rässa k. – M. Kolk < Juulia Ling, 45 a. (1947). Vt. muist. 260.
Võlla arus on kivi, mis on sinna Vanapagana naise poolt visatud. Vanapagana naine hakan maja ehitamiseks kive tassima. Kivi kukkun põlle seest maha ja on praegu veel Võllaküla arus.
ERA II 250, 43 (14) < Muhu khk., Hellamaa v., Tupenurme k. – L. Raun < Maria Jürestaust, 86 a. (1939).
ERA II 4, 93 (70) < Hanila khk., Rõuste k. – V. Noot < Jaen Liiv, 68 a. (1928).
Ridase külas Jaakomihkli põllal on suur kibi, kelle tõi sinna Kurjavaimu naene, kes tahtn kibi viia Uisu sillaks, kuit põllepael läin katti ja kibi kukkunud maha. See kibi on naa suur, et saab tantsi peal kuus paari.
ERA II 227, 343 (5) < Hanila khk., Massu v., Kaitu k. – R. Schröder < Miina Schröder, 54 a. (1939).
Vanapagana naine toonud Kokakivi Kalli külas. Ei tea, kus ta pidanud viima. Kukk lauland ja põllepael katkend. Nüüd on Pääniku talu maa peal. Üks ots madalam, teine kõrgem, 3 meetrit kõrge, terava nukiga. ühel pool küljel inimese palja jala jälg. Õhtu pool on koht, kus inimene istund.
RKM II 86, 488 (1) < Kingissepa raj., Valjala k/n., Kalli k. – S. Lätt < August Ots, 71 a. (1959).
(Vanapagana naine näitab Tõllule kivikandmisel oma jõudu, kivi kukub Kiratsis maha.)
EKS 4°5, 393 (378) < Karja khk. – V. Mägi (1889). Trükitud: HVM II, muist. 67.