|
Juht Mare Kõiva
Eesti Kirjandusmuuseum,
Vanemuise 42,
51003 Tartu
Tel.+372 737 7744
Faks + 372 737 7706
mare@folklore.ee
vt ka http://kirmus.ee
http://www.folklore.ee
Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse projekt LABOR: Eesti suulise,
kirjaliku ja audiovisuaalse rahvuskultuuri ressursside digiteerimine ja
neile juurdepääsu tagamine EU 22447.
|
Projekti LABOR väljundidNovembrikuise valguskaabeldamise järel on muuseumi Haldjas- ja Kirmusvõrk ühendatud uue serverite süsteemiga, esimene alaserver ka FreeBSDga varustatud. Pilte uuest serveriruumist ja tippkeskuse projektiga "LABOR" hangitud tehnikast näete leheküljel http://www.folklore.ee/labor/labor.pdf
Projektiga seotud andmeteenindusest saab ülevaate http://www.folklore.ee/labor/ Vene õpilaspärimuse pilootprojekt2008. aasta kevadtalvel toimuva vene kooliõpilaste pärimuse kogumise pilootprojekti jaoks valmis küsitluskava ja -strateegia. Pilootküsitlus viiakse läbi viies koolis, neist üks on eesti-vene segakool. Külalisuurija SloveeniastEKFK ja EKM FO külalisteadlane Jurij Fikfak viibib Eestis 2 nädalat oktoobris-novembris. Lisaks loengutele ja tööle arhiivimaterjalidega intervjueerib ta Tartus edukaid majandusjuhte. ARSi ja Tippkeskuse ettekandekoosolekEesti Folkloristika ja Kultuuriloo Keskuse ning Akadeemilise Rahvaluule Seltsi ühine ettekandekoosolek toimub neljapäeval, 29. novembril kell 16.15 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis.
Sloveenia etnoloog, Dr. Jurij Fikfak peab loengu "Lõuna-Sloveenia karnevalirituaalid".
Esineja käsitleb talupoeglikku ja linlikku karnevalikombestikku, samuti kohalike kultuuritöötajate ja uurijate rolli rituaalide taaselustamisel. Loengut täiendavad arvukad slaidid ja videonäited.
Jurij Fikfak töötab Sloveeni Etnoloogia Instituudis Ljubljanas. Tema uurimisteemadeks on olnud etnoloogia ajalugu ja metodoloogia, rituaalid, identiteet. Viimasel ajal on ta keskendunud postsotsialistlikus ühiskonnas toimuvatele protsessidele.
Olete väga oodatud! "Venemaale veerenud III. Estonka"Anu Korb korraldab kolmanda ettekandepäeva "Venemaale veerenud III. Estonka".
Üritus toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Tartu, Vanemuise 42) 13. oktoobril 2007. a. kell 12
Kõneldakse Eesti-nimelistest küladest Venemaal.
vamine. Väikesed Eestid Venemaal – Anu Korb
Estonia küla Kodori jõe kaldal – Martin Kutman
Lisandusi Estonia asundus- ja majandusloole – Lembit Võime
Dokumentaalfilmid
Estonka küla 100. Tallinnfilm 1982
Muuseum Eesti aiakeses. Tallinnfilm 1988
Eesti aiake seitse aastat enne olümpiamänge – Hannes Lintrop
* * * * *
Eesti nimega Taga-Kaukaasiasse – Aarand Roos
Uus-Eesti küla Põhja-Kaukaasias – Hilda Sabbo
Estonka ja Estonia külad Siberis – Astrid Tuisk Tippkeskuse liige kaitses doktoritöö11. septembril kaitses tippkeskuse liige Ergo-Hart Västrik TÜ nõukogu saalis doktoritööd "Vadjalaste ja isurite usundi kirjeldamine keskajast 20. sajandi esimese pooleni. Tippkeskuse liikmete doktoritööd28. augustil kaitsevad Tartu Ülikooli nõukogu saalis doktoritööd tippkeskuse liikmed Eda Kalmre "Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus. Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest" ja Anu Korb "Siberi eesti kogukonnad folkloristliku uurimisallikana". Jälgige EKFK aastakonverentsi reklaami!!!Moodulijuhtidelt ja keskuse liikmetelt oodatakse ettepanekuid Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskuse aastakonverentsi ettekanneteks ja posteriteks. Registreerumine enne 5. septembrit 2007 meiliaadressil folklore@folklore.ee Ülevaated rakendusprojektidest ja välitöödest ning rakendusartiklidJuuli lõpuni on võimalik esitada Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse 2007 aastaraamatu jaoks mitteretsenseeritavaid rakendusartikleid, ülevaateid rakendusprojektidest ja olulisematest välitöödest. Kaastööd tuleks saata aadressil folklore@folklore.ee, lisada illustratsioonid ja ingliskeelne kokkuvõte. Oodatud on ka intervjuud tippkeskuse liikmete või koostööpartneritega. Avati EKM Teaduskirjastuse veebilehekülgJuunikuus avati EKM Teaduskirjastuse veebilehekülg (www.folklore.ee/kirjastus), mis vahendab infot teadustrükiste ja digitaalsete teadusväljaannete kohta. Uus lehekülg annab parema ülevaate kirjastuse väljaandel ilmuvast perioodikast, sarjadest ja monograafiatest. Andmebaasi ja veebikeskkonna tutvustus25.-29. maini toimus SIEFi töörühma Ritual Year aastakonverents The Ritual Year and History, Tutvustati töörühma presidendi E. Lyle’i ideest lähtuvat rituaalse aasta andmebaasi-mudelit, kus tähtpäevad on esitatud erinevate ringidena, loobutud on info lineaarsest ja hierarhilisest esitusviisist; samuti Euroopat haaravate dünaamiliste levikukaartide võimalusi. Konverentsil osalesid Aado Lintrop, Mare Kõiva, Andres Kuperjanov. Postsotsialistliku huumori töörühmPostsotsialistlike riikide juhtivad humanitaar- ja sotsiaalteadlased valmistasid Arvo Krikmanni ja Liisi Laineste eestvedamisel ette võrgustiku ühisprojekti 7. raamprogrammile.
A. Arhippova Moskvast täiendas A. Krikmanni koostatud Stalini-naljade tüpoloogiat (ilmus kolmekeelse eessõnaga EKFK aastaraamatu 2 osana). Tema panusena lisandusid tüpoloogiasse vene 1920-1940 aastate käsikirjaliste ja Teise maailmasõja järgsete publitseeritud allikate põhjal tehtud täiendused. Koolipärimuse autasustamistseremoonia 26. mailAutasustamistseremoonia parimatele õpilastele ja õpetajatele toimub 26. mail kell 12 Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus.
Kava
Avamine: Risto Järv, koolipärimuse kogumisvõistluse korraldustoimkonna liige
Tervitussõnad: Ergo-Hart Västrik, Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja; Tiina Kivirand, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja
Lühiülevaade koolipärimuse kogumisvõistlusest 2007: Astrid Tuisk, Ave Tupits, Piret Voolaid
Parimate osavõtjate autasustamine
Kontsert ansamblilt Talveunes Kiilid
Magus üllatus
Soovijatele ekskursioon Eesti Rahvaluule Arhiivi
Kogumisvõistluse korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond ja Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool ning Eesti Folkloori Instituut. Üritust toetas Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus.
Jätkukonverents NOOR-EESTI KÜMME AASTAT II: IDEAALID, ESTEETIKA JA TÄHENDUS
Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu
24. ja 25. mail 2007
Neljapäev, 24. mai, 11.00–14.15
Avamine: Sirje Olesk
Jüri Kivimäe – Noor-Eesti tähendust otsides
Cornelius Hasselblatt – Mida Noor-Eesti tegi ja mida ta ei teinud
Kohvipaus: 15 min
12.45–13.15
Juhatab: Peeter Torop
Virve Sarapik – Noor-Eesti antifuturismist
Ülar Ploom – Sümbolismi esteetikast ja Ridala ikoonikast
Daniele Monticelli – Noor-Eesti „uuenduse“ retoorikast praeguse Eesti kultuurilis-poliitilise diskursuse taustal
Lõuna 14.15–15.45
15.45–17.15
Juhatab: Janika Kronberg
Rutt Hinrikus – Noor-Eesti naiste maailmast
Mirjam Hinrikus – P. Bourget ja F. Nietzsche dekadentsikäsitusest „Felix Ormussonis”
Tiina Kirss – J. Joyce’i “Kunstniku portree noore mehena” ja Tuglase “Felix Ormusson”
Reede, 25. mai 10.15–12.30
Juhatab: Liina Lukas
Anneli Mihkelev – Noor-Eesti ja läti kirjandus
Katri Aaslav-Tepandi – Noor eesti teater ja Noor-Eesti
Kohvipaus: 15 min
Juhatab: Katre Talviste
Kaia Sisask – Mõningaid tähelepanekuid J. Aaviku kirjanduslikust prantsuse-orientatsioonist ja tõlketegevuse spetsiifikast
Antoine Chalvin – Johannes Aavik ja prantsuse keel
Lõuna 12.30–14.00
14.00–16.45 Juhatab: Sirje Olesk
Jüri Talvet – Mis Noor-Eesti Liivi-kaanonisse ei mahtunud
Janika Kronberg – Karl Ast-Rumor – nooreestlaste püüdluste ületaja?
Marin Laak – Noor-Eesti ja “noorurid” 20.-te kriitikas
Kohvipaus 15 min
Juhatab: Tiina Kirss
Tiit Hennoste – Noor-Eesti ja postkolonialism. Teine osa
Rein Veidemann – Ühe (suure) kultuurinarratiivi saatus: Noor-Eesti
ARUTELU
Lõppes üle-eestiline koolipärimuse kogumisvõistlus1. märtsist 10. maini 2007. aastal toimus üle-eestiline koolipärimuse kogumise võistlus, eesmärgiks jäädvustada kaasaegset noortekultuuri. Küsitlusele vastas umbkaudu 2800 õpilast 71 koolist neljas vanuserühmas 4.-12. klassini, laekus üle 15 000 lehekülje ainestikku, mis jääb aluseks 2006. aastal käivitunud kooli- ja noortepärimuse uuringutele.
Küsitluskava koosnes kuuest teemast: vaba aeg ja sõbrad; naljad; hirmud, uskumused ja ennustamine; arvuti ja televisioon; tähtpäevad ja peod; mängud. Lähem info võistluse kohta aadressilt www.folklore.ee/kp.
Välitööd SetumaalRuzha Neykova Bulgaaria TA Folkloristika Instituudist suundus koos Triinu Ojamaa välitööderühmaga salvestama setu mitmehäälset laulukultuuri. Dr Neykova viibib Tartus EKM ja Bulgaaria Folkloori Instituudi ühisprojekti raames. Salvestuste analüüs toimub T. Ojamaa tehnika abil. Uus serveriruumLõppemas on uue serveriruumi kohandamine nõuetele vastavaks.
Eesti Kirjandusmuuseumi fondiruumide 2. korrusele rajati turvaline uus serveriruum, mis hakkab sisaldama suuri andmeid vahendavat serveritesüsteemi. Ühte ruumi koondatakse seni hajali paiknevad serverid Haldjas, Ohto ja Kirmus, süsteem hakkab jooksutama Windows, FreeBSD ja SyBase keskkondi ning vahendama siseserveritesse koondatud rariteetseid kultuuriloolisi ja folkloristlikke andmeid. Süsteemi häälestamine ja andmete ülekandmine on kavandatud juuli- ja augustikuussse. Senise päringute sageduse analüüsi kohaselt on juuli väiksema koormusega kuu.
Serveritesüsteem uuendatakse tippkeskuse EASi rahastatud projekti LABOR raames. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminarTeisipäeval, 8. mail kell 12.00 demonstreerib dr. Ruzha Neykova Bulgaaria TA Folkloristika Instituudist kirjandusmuuseumi saalis oma välitöövideosid nestinarstvo rituaalist.
19.–20. sajandi nestinarstvo rituaali vormil Lõuna-Bulgaarias ja Põhja-Kreekas on paleobalkani päikse- või tuleideoloogia substraat, mis pärineb muinasaja Traakiast. Tänapäeval on nestinarstvo säilinud rahvatraditsioonina. See on populaarne külapidustus, mida tähistatakse erinevate pühakute päevadel ning mille eesmärgiks on viljakuse ning inimeste heaolu tagamine. Rituaali keskne tegelane on nestinara – isik, kes astub ühendusse jumalustega, trampides tuleasemel. Tema olulisim funktsioon on vahendada sõnumeid teispoolsusest.
Rahvusvaheline seminar 4. mail 2007 Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42)
Hiied ja hiielaadsed looduslikud pühakohad on muutunud ja muutumas järjest populaarsemateks muististeks. Lisaks suurele avalikkuse tähelepanule on muistsete pühakohtade temaatika saamas olulisemaks ka Põhja-Euroopa minevikuga tegelevate teadlaste jaoks.
Toomaks kokku uurijaid Soomest ja Balti riikidest ning tutvustamaks üksteise uurimistemaatikat ning uurimisobjekte toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis 4. mail seminar "Holy Groves around the Baltic sea".
Seminari organiseerib Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskuse ning Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabinetiga.
Kontakt: Tõnno Jonuks, tonno@folklore.ee, tel 56 690 481
Veebis: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/hiis_07
Kava:
10.00 – 11.30
Anna Wickholm. The Finnish Hiisi-sites and their connections to Iron Age cremation cemetries
Juha Ruohonen. From groves to cemeteries. Burial places as sacred sites
Andrei Prokhorov. One grave symbol from North-West Belarus
11.45 – 13.45
Vykintas Vaitkevičius. Balt's sacred groves: lost history and modern research
Sandis Laime. The sacred groves of the central Courland in diachronic aspect
Heiki Valk. Holy natural places of Estonia: regional pecularities
Tõnno Jonuks. Holy groves from Virumaa: some dating possibilities
15.00 – 16.30
Bernd Gliwa. A linguistic view on Lithuanian gojus 'grove'.
Anne Hyvärinen. Hiisi Places in the Landscape of Easter Finland in Light of Archive Materials
Auli Kütt/Ahto Kaasik. Sacred sites of indigenous Estonians Contradiction and symbiosis of different times in Estonian historical sacred groves
Poster presentations
Mari-Ann Remmel. Holy groves and their reception nowadays
Elo Liiv. Researcher of natural holy places versus their user
Töörühma liikmed-konverentsikülalised külastavad 5. ja 6. mail Eesti hiiepaiku. Nõupidamine Rituaalse aasta veebiväljundi suhtesEmily Lyle, Liisa Vesik ja Andres Kuperjanov pidasid nõu Euroopa kalendripärimuse dünaamikat kajastava andmebaasi ja ühise keskkonna loomise üle. Esialgset väljundit tutvustatakse juunikuus SIEFi töörühma Ritual Year aastakonverentsil. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminarEsmaspäeval, 2. aprillil algusega kell 12.00 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar.
Dr. Emily Lyle Edinburghist (School of Scottish Studies) räägib teemal "Rituaalse aasta ülesehituse mõistmisest ja kujutamisest".
Ettekanne käsitleb mitut kontseptsiooni. Esitatakse ideid aastatsükli rituaalidest, millel leidub paralleele eluringiga. Seejärel näidatakse, kuidas aasta liigendus võib kujuneda kolme polaarse opositsiooni baasil:
a) suvi vs talv;
b) kesksuve ja kesktalve vaheline periood vs kesktalve ja kesksuve vaheline periood;
c) valdav osa aastast vs lühike hävinguperiood.
Põgusalt puudutatakse ka erinevate süsteemide, nt Juliuse ja Gregoriuse kalendri ühitamise probleeme.
Dr. Vanya Mateeva külastas Eesti Pimedate ÜhingutKeskuse külalisuurija Vanya Mateeva külastas Eesti Pimedate Ühingut Eesti vaegnägijate organisatsiooni ja probleemidega tutvumiseks. Dr. Mateeva sihiks oli andmete kogumine EKM ja BFI ühisprojekti raames toimuva uurimuse jaoks. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminarReedel, 30. märtsil algusega kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar.
Dr. Vanya Mateeva Bulgaaria TA Folkloristika Instituudist räägib teemal "Vaegnägijad – müüdid, kultuuripärand, sotsialiseerumine".
Ettekande aluseks on Vanya Mateeva pikaajaline töö vaegnägijatega, mis on ühtlasi esimene sellealane uurimus Bulgaaria folkloristikas ja antropoloogias. Uurimus keskendub vaegnägijate integreerumisele ja omavahelisele suhtlemisele Bulgaaria ühiskonnas ühiste sotsiaalsete probleemide kaudu. Ettekandes käsitletakse pimeda inimese mütoloogilise imago interpretatsiooni, aga ka tõsielu probleeme nagu nt juurdepääsuteed informatsioonile, toimetulek arhitektuurilises ümbruses, vaegnägijaile vajalike tehniliste abivahendite kättesaadavus ja nägemispuudega laste võimalused hariduse saamisel.
Ettekannet täiendab videofilm nägemispuudega muusikutest ja kunstiharrastajatest, kes elavad ja tegutsevad Bulgaaria erinevates linnades.
KonkurssOodatakse pakkumisi Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskuse projeksti LABor jaoks:
1. Varundussüsteem ja infrastruktuur
2. Keskne kettamassiiv
3. Serverid.
Tähtaeg: 1. mai 2007, kontakt ja lähem info folklore@folklore.ee
International colloquium Ethnomedicine and Ethnobotany within Cultural Context and Everyday LifeKoke, March 23-24, 2007
Friday, March 23
9.00 – Departure from Estonian Literary Museum, Vanemuise 42, Tartu
10.30 – Arrival at Koke, accommodation
11.00 – Local sights tour
13.30 – Lunch
14.30-16.00
Symbolic Rituals and magical practice - Mare Kõiva, Estonian Literary Museum
Healing Skills as Group Folk Knowledge - Anu Korb, Estonian Literary Museum
Ethnomedicine of the Estonians - Ulve Pihlik, Department of Pharmacy, University of Tartu
16.00 Coffee break
16.30 – 18.00
What Makes a Medicinal Plant: Analysis of Relations Between the Plant and the Disease - Renata Sõukand, Estonian Literary Museum
Can Environmental Conditions Affect the Chemical Composition and Medicinal Properties of Officinal Plant? - Julia Shilina, Department of Botany, University of Tartu
Naturalized Plants in Estonian Ethnomedicine - Raivo Kalle, Estonian Literary Museum
18.00 Dinner
19.00-20.30
Mongolian Shamanism - Aado Lintrop, Estonian Literary Museum
Chukckee Shamanism - Ülo Siimets, Estonian National Museum
Poster presentations
Anthropomorphic Figures in the Besermians’ Modern Methods of Treating Illnesses - Elena Popova, Izhevsk, Udmurtia
The Role of Religion in Coping with the Trauma of Political Persecution: the Case of Estonia - Tõnu Lehtsaar and Heino Noor, University of Tartu
21.00 Herb gardener Katrin Luke shares her experience
Saturday, March 24
10.00 -11.30
Bulgarian Folk Medicine as Common Heritage - Vanya Ivanova Mateeva, Institute of Folklore Studies, Bulgarian Academy of Sciences
Illnesses and Treatment of a Pet in Komi Traditional Representations – Ljudmila S. Lobanova, Folklore Department of the Institute of Language, Literature and History of Komi Science Center of Ural Division of Russian Academy of Sciences
Suppressed Ethnomedicine. The Use of Complementary and Alternative Medicine among the Finnish Cancer Patients during the 20th Century - Piret Paal, Department of Cultural Studies, Folkloristics, University of Helsinki
11.30 – Coffee break
12.00-13.30
Impressions of Questionnaires on Folk Medicine - Ave Tupits, Department of Folkloristics, University of Tartu
Local Traditions in Folk Medicine of Komi - Irina Ilyina, Institute of Literature and History of Komi Scientific Centre of Ural Division of Russian Academy of Sciences
Those Healing Iridescent Spring Waters - Marju Torp-Kõivupuu, Tallinn University
14.00 – Lunch
15.00 – 17.00 Discussion panel: Ethnomedicine and Ethnobotany within Cultural Context and Everyday Life
17.00 – Departure to Tartu.
The colloquium is organized by:
Estonian Folklore Institute
Department of Folkloristics at the Estonian Literary Museum
The colloquium is supported by:
Estonian Cultural Endowment
The Center of Cultural History and Folkloristics in Estonia
Information: medica@folklore.ee, http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/medicaIV/
Tippkeskuse arendusprojektid 2007Tippkeskuse arendusprojektid aastal 2007 on järgmised:
1. Üle-eestiline koolipärimuse kogumise võistlus – tagab ainestiku noortepärimuse alusuuringuteks; valmistab ette vene noortepärimuse ja üliõpilaspärimuse kogumisakstioonid aastail 2008-2009. Koordinaator Piret Voolaid.
2. International colloquium "Ethnomedicine and Ethnobotany within Cultural Context and Everyday Life" ja vastava meditsiiniantropoloogiline võrgustiku nõupidamine. Koordinaator Renata Sõukand.
3. Rahvusvaheline seminar "Holy Groves around the Baltic Sea" ja pühapaikade uurimise Balti-Skandinaavia võrgustik. Koordinaator Tõnno Jonuks.
4. Rahvusvaheline võrgustik ja konverents IASA-BAAC konverentsi "Building an Archives for the Future" Riias ettevalmistustööd. Koordinaator Piret Noorhani.
5. Rahvusvahelise vanema laulukultuuriga seotud võrgustiku töökossolekud (koostöös SKSiga Soomes, Läti arhiiviga Riias) Ergo-Hart Västrik.
6. Kaasaegse muusika uurimisprojekt (koostöös Soome ja Rootsiga). Koordinaator Triinu Ojamaa.
Algab üle-eestiline koolipärimuse kogumise võistlus1. märtsist 15. aprillini 2007. aastal toimub kogu Eestit hõlmav koolipärimuse kogumise võistlus. Osalema on kutsutud 4.-12. klassi õpilased vanuserühmades 4.-5., 6.-7., 8.-9. ja 10.-12. klassini.
Seekordne kogumisaktsioon on jätk 1992. aastal Soomes ja Eestis aset leidnud koolipärimuse kogumise võistlusele. Eesti Rahvaluule Arhiivi laekus tookord üle 27 000 lehekülje rikkalikku ja väärtuslikku õpilasfolkloori ühtekokku 1797 vastajalt 26 Eesti koolist. Võistluse tulemustest on Eestis peetud mitmeid teaduskonverentse, ilmunud hulgaliselt teadus- ja populaarteaduslikke publikatsioone.
Viieteistkümne aastaga on Eesti ühiskonnas väga palju muutunud, peale on kasvanud uus põlvkond, kelle vaimne pärimus võimaldab jälgida tänapäeva ühiskonnas toimuvaid arenguid ja protsesse. Varasem, põhiliselt suuline repertuaar on sageli “kolinud” elektroonilistesse meediumidesse, nagu näiteks internet ja mobiilside. Levinud kultuurinähtused, nagu näiteks reisimine, sportimine, teleri vaatamine, arvutisuhtlus jms on tihtipeale uue pärimuse või selle uute liikide tekitaja.
Osavõtjatelt kogutakse pärimust kuuel alateemal: 1. Vaba aeg ja sõbrad. 2.Naljad. 3. Hirmud, uskumused, ennustamine. 4. Arvuti ja televisioon. 5. Tähtpäevad ja peod. 6. Mängud.
Küsitluskavale saab vastata ka veebipõhiselt, koolipärimuse koduleht asub aadressil http://www.folklore.ee/kp. Kõik kirjutatu säilitatakse originaalkäsikirjana rahvaluulearhiivis.
Tublimatele vastajatele on ette nähtud auhinnad, vanuserühmade peaauhinnad on kaamerad ja arvutid. Parimaid teemavastajaid ootavad eripreemiad, lisaks on hulgaliselt loosiauhindu. Preemiad on ette nähtud ka õpetajatele.
Koolipärimuse kogumisvõistluse korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Folkloori Instituut, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool, Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskus, suurtoetaja on Hasartmängumaksu Nõukogu.
Toimkond:
Ave Tupits (koordinaator), avetupits@folklore.ee, 7377 745
Risto Järv, risto@folklore.ee, 7376 214
Mare Kõiva, mare@folklore.ee, 7377 740
Astrid Tuisk, astrid@folklore.ee, 7377 737
Piret Voolaid, piret@folklore.ee, 7377 742
Kontaktaadress:
„Koolipärimus”
Eesti Kirjandusmuuseum
Vanemuise 42
Tartu 51003
Tippkeskuse arendusprojektide konkurssTippkeskuse moodulitelt oodatakse taotlusi Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse 2007. aasta arendusprojektide konkursile.
Tingimused samad kui aastal 2006. Eelistatud on rahvusvaheliste koostöölepete, EU-projektide ja –võrgustike ettevalmistamisega seotud projektid, samuti pilootprojektid uuteks alusuuringuteks.
Tähtaeg 11. marts 2007, liisa@folklore.ee Kultuuriloo ja Folkloristika keskuse külalisteadlased2007. aasta esimesel poolaastal on Eesti Kirjandusmuuseumis tegutseva tippkeskuse külalisteadlastena kutsutud Tartusse töötama dr. Vanya Mateeva Bulgaariast (Euroopa noortepärimus ja meditsiiniantropoloogia), dr. Ruzha Neykova Bulgaariast (mitmehäälsus, tänapäevane muusikakultuur), dr Ekaterina Anastasova Bulgaariast (vana-usulised), dr. Emily Lyle Edinburghist (ühisprojekt Rituaalne aasta), dr Jurij Fikfak Sloveeniast (rahvusmüüdid), dr Harry Mürk Torontost (editeerimine ja tekstoloogia). Kõik nimetatud on seotud konkreetsete uurimisprojektidega, väljundiks on ühisuuringud ja -artiklid. Koolipärimus 200723.-24. jaanuaril toimub Rõuge vallas Kiidi turismitalus Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna väljasõiduseminar.
Seminari eesmärk on anda ülevaade 2006. aasta novembris-detsembris neljas Eesti koolis (Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium, Antsla Gümnaasium, Jäneda Põhikool ja Tartu Mart Reiniku Gümnaasium) toimunud koolipärimuse kogumisaktsioonist. Neljas koolis testiti küsitluskava, mis on aluseks 2007. aasta märtsis ja aprillis toimuvale üle-eestilisele koolipärimuse kogumisvõistlusele (küsitluskava vt kodulehelt http://www.folklore.ee/kp). Osalejatel on võimalik tutvuda kohapeal pilootprojektiga laekunud saadetiste koopiatega, koostatakse lõplik küsitluskava. Seminari kava www.folklore.ee/rl/fo/konve/kp/
Konverentsi toimumist toetab tippkeskus. Rahvusvaheline sümpoosion 15. – 16. jaanuaril 2007 toimub Tartus, Vanemuise 42, Eesti Kirjandusmuuseumis rahvusvaheline sümpoosion "Postsotsialistlik anekdoot". Alustatavasse rahvusvahelisse koostööprojekti on kaasatud postsotsialistlike riikide juhtivad humanitaar- ja sotsiaalteadlased. Sümpoosioni näol on tegemist sissejuhatava ja teemaderingi tutvustava üritusega, kus käsitletakse kaasaegse – eelkõige poliitilise – anekdoodi sotsiaalse staatuse, sisu ja vormi problemaatikat. Kahel päeval esinevad ettekannetega 9 huumoriuurijat Bulgaariast, Venemaalt, Rumeeniast, Poolast ja Eestist. Sümpoosioni töökeeled on inglise ja vene.
Sümpoosioni koduleht: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/joke07/
Info: Arvo Krikmann, tel +372 53 416 520, kriku@ folklore.ee, Liisi Laineste, tel +372 51 37 927, liisi@folklore.ee
Sümpoosioni kava:
Esmaspäev, 15. jaanuar
10:00 – 12:00
E. Shmeleva & A. Shmelev (Moscow): Contemporary Russian Jokes: the Evolution of Speech Genre
A. Belousov & M. Lurye (St. Petersburg): Youth humour in Post-Soviet Russia
12:00 – 14:00
L. Laineste (Tartu): Post-Socialism and Political Jokes on Estonian Internet
D. Brzozowska (Warsaw): Jokes in Poland in the period of transition
16:00 – 18:00
D.-E. Popa (Bucharest): Contemporary Political Humour in the Romanian Public Sphere
S. Stanoev (Sofia): Power and Society in Bulgarian Post-Totalitarian Period Joke Telling
Teisipäev, 16. jaanuar
10:00 – 13:00
S. Neklyudov (Moscow): Origin of an anecdote: “The fly, the jabberer” on trial of Soviet leaders
A. Arkhipova (Moscow): Tradition and innovation in jokes on Putin
A. Krikmann (Tartu): Estonians in Contemporary Russian Jokes
RaamatuskannerOotame ettepanekuid A2 skanneri tarneks projektile LABOR. Soovitav optiline resolutsioon 600 dpi, suutlikkus töödelda väikseformaadilisi väljaandeid ja maksimaalselt A2 suuruse meediaväljaandeid. Tagab tehnilise paigalduse ja tarkvaralise hoolduse.
Tähtaeg 12. dets 2006, lähtealus ja tingimused mare@folklore.ee
KonkurssStipendiumi taotlemiseks projekti LABOR juures
Ootame pakkumisi järgmiste ülesannete täitmiseks:
Valmistada dünaamilised alamandmebaasid, sisestustugi ja veebiväljund projekti LABOR alamandmebaasidele; monitooring ja haldusväljund digitaalsetele teaduspublikatsioonide jaoks; andmebaas ja halduskeskkond rahvakalendri laulude jaoks (tekstid, metaandmed, noodid, helifailid). .
Lähtealus ja tingimused meililt: mare@folklore.ee
Tähtaeg 1. veebruar 2007.
Tippkeskuse aastaraamatKonverentsil osalejaid ja samal teemal uurimusi vormistavaid uurijaid kutsutakse valmistama artikleid järjekordse eelretsenseeritava aastaraamatu jaoks. Käsikirjade esitamise tähtaeg on 31. mai 2007. Kirjanduse loetelu, käsikirja esitamine retsenseerimiseks jt tingimused on sarnased eelretsenseeritavate folklooriajakirjade Mäetagused ja Folklore. Electronic Journal of Folklore nõuetele. Vastav info kas http://www.folklore.ee/tagused/submiss.htm või http://www.folklore.ee/folklore/
NB! Ingliskeelse kokkuvõtte pikkuslimiit on suurem kui varem, küsige täpsustusi kas piret@folklore.ee või liisa@folklore.ee
Eesti Teaduse Tippkeskuste konverentsEesti Teaduste Akadeemias toimus 29. novembril konverents, kus tutvustati Eesti tippkeskuste saavutusi ja kerkinud probleeme. Konverentsi juhtis akad. Ain-Elmar Kaasik. Konverents 22. ja 23. novembril 2006. aastal toimub Tartus Eesti Kirjandusmuuseumi saalis rahvusvaheline konverents "Regilaulu müüdid ja ideoloogiad". Kahe päeva jooksul otsitakse vastuseid küsimustele, millised müüdid peituvad regilaulus eneses, milliseid arusaamu ja suhtumisi on see enese ümber koondanud ning kuidas on erinevad institutsioonid ja isikud regilaulu oma eesmärkide saavutamiseks kasutanud. Arutletakse ka selle üle, kellele kuulub pärimus ja mil määral väljendub selles protsessis osalejate maailmapilt. Konverentsi töökeelteks on eesti ja
soome keel, kava ja teesid asuvad aadressil http://www.folklore.ee/rl/era/uudis/regikava2006.htm.
Lisainfo: Aado Lintrop, tel 53419770, e-mail aado@folklore.ee.
Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastakonverents 20061.-2. novembril toimub Rõuge vallas Koke Külalistemajas Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastakonverents "Tsensuur ja enesetsensuur". Konverentsi kava http://www.folklore.ee/tippkeskus/tsensuur/kava.htm
Kontakt piret@folklore.ee Tippkeskuse aastakonverents teemal Tsensuur ja enesetsensuurTippkeskuse aastakonverentsi teesid asuvad aadressil
http://www.folklore.ee/tippkeskus/tsensuur/kava.htm
Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika keskuse aastaraamat ilmunudTrükist ilmus 4. köide Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse eelretsenseeritavat aastaraamatut, mille kiitis heaks tippkeskuse kolleegium. Kolleegium soovitas vähemalt digitaalselt avaldada ingliskeelsete kokkuvõtete osa ja reklaamida laiemalt uurimistulemusi ja rakendusprojekte. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar4. juulil kell 12.00 Eesti Kirjandusmuuseumi (Vanemuise 42) saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal "Etnilised ja religioossed vähemused Bulgaarias üleminekuperioodil". Bulgaarias elavatest vanausulistest räägib ja näitab videot Ekaterina Anastasova Bulgaaria Teaduste Akadeemia Folkloori Uurimise Instituudist.
Loengus vaadeldakse Bulgaaria etniliste ja religioossete vähemuste nn taassünni tüpoloogiat postsotsialistlikul ajajärgul. Tuginetakse kahele erinevale grupile: vene vanausulised-nekrasovlased ja arumeenid (spetsiifiline transnatsionaalne etniline grupp Balkanil, kes räägib ida-romaani dialekti).
Teemat käsitletakse muutuste kontekstis, mis said alguse Bulgaaria ühiskonnas pärast demokraatlikke ümberkorraldusi 1990. aastatel. Kahe kommuniteedi puhul ilmnevad erinevad arenguteed, mis sõltuvad nii rahvusvahelisest kui siseriiklikust seadusandlusest vähemuste õiguste kaitsmise vallas. Oluline on samuti konkreetse grupi ajalugu ja kultuuri eripära ning asuala ja grupi suurus. Ettekandes vaadeldakse kõnealuste gruppide eliidi tegevust ja nn masside reaktsiooni sellele.
Olukorda Bulgaarias võrreldakse samades gruppides ilmnevate arengutendentsidega Rumeenias. See annab võimaluse teha üldisemaid järeldusi tüpoloogia tasandil balkani kontekstis.
Loeng toimub inglise keeles. 2006. aasta külalisteadlane dr. Peter PomoziTippkeskuse külalisteadlane valmistab ette Eesti folkloristika tulemusi tutvustavat raamatut. Aastakonverents Konverents toimub 1.-2. novembril 2006. aastal Lõuna-Eestis. Üldteema ”Tsensuur ja enesetsensuur” (versus kontroll ja enesekontroll) all on oodatud tsensuurinähtuste käsitlused, mis hõlmavad teksti ja professionaalse kunsti kõrval teiste tsensuuri liikide ehk religioosse, korporatiivse, moraalse, poliitilise ja majandustsensuuri käsitlusi ning reaktsioone tsensuurile.
Eelistatud perioodid on sotsialism ja postsotsialism, kuid arvestades, et tegemist on vana nähtusega, on laiema ajaloolise tausta loomiseks teretulnud ka varasemate perioodidega seotud ettekanded. Samuti ei ole geograafilisi, metodoloogilisi ega filosoofilisi piiranguid nimetatud valdkondade vaatlemiseks.
Mitmetes riikides on hiljuti laiemat diskussiooni tekitanud seadusandlikud katsed piirata ja tsenseerida internetti, sh kehtestada sealses keskkonnas naabrivalve ja enesetsensuuri mehhanismid. Kas blogide, erakirjade ja kommentaaride umber puhkenud skandaalid on seotud kommenteeritute häiritud eneseuhkusega või on mureks moraalsete, religioossete ja poliitiliste normide rikkumised?
Käsikirjade ja raamatute kõrval on läbi aastasadade tsenseeritud professionaalset kunsti, mis on omakorda vallandanud loojate enesekontrolli mehhanismid. Missugused need on? Kas see suunab looma keerukama koestikuga tekste? Või hoopis kasutama mimikrit, eel-enesetsenseerima oma töid? Range tsensuur on kehtinud ka teaduse ja tehnoloogia saavutuste kohta, mille valgusel võime küsida, missugune on teadlase enesetsensuur.
Lisaks ettekannetele põhiteemal on teretulnud projektide tutvustused või vaheraportid posteritena.
10. oktoober on teeside esitamise tähtaeg. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar 23. mail23. mail kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar "Populaarkultuuri võim ja rahvuslik identiteet 21. sajandil".
Esineb Tarja Rautiainen Tampere Ülikooli muusikaantropoloogia õppetoolist.
Ettekande põhirõhk on populaarmuusika rollil ja positsioonil 21. sajandi läänelikes ühiskondades. Tarja Rautiainen lähtub teesist, et populaarkultuuri ajalooline taust ning kujunemisteed on vaatamata põhimõttelistele ühisjoontele eri maades erinevad. Seetõttu tuleks käsitleda populaarmuusika arengut rahvuslike olude kontekstis.
Ettekandes visandatakse perspektiivid, kuidas populaarkultuuri kujunemislugu ning olemust saaks kirjeldada ja uurida teaduslikul tasemel. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar 13. veebruaril13. veebruaril 2006 kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal "Vadjalaste kirjeldamise keskaegsed allikad: faktoloogiat ja tõlgendusi".
Esineb Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Ergo-Hart Västrik.
Kirjalikke allikaid Vadjamaa ja vadjalaste varasema ajaloo kohta on väga kasinalt. Tegemist on dokumentide ja kirjanduslike tööde piiratud hulgaga, milles kajastuvad vähesed vadja-teemalised teated korduvad krestomaatilistena sagedasti ajalookäsitlustes ja -ülevaadetes. Allikate piiratus pole takistanud uurijatel neid väheseid andmeid küllaltki erinevalt tõlgendada. Vadja usundi uurimise kontekstis on selle perioodiga seoses olulise tähendusega vadjalaste kristianiseerimise küsimus, mille kohta otsesed kirjalikud allikad puuduvad ning seega on tõlgendused ristiusuga kokkupuudete aja ja ulatuse kohta suurel määral teiseste allikate põhjal konstrueeritud ning hüpoteetilised.
Vadjamaad ja vadjalasi on kirjeldatud asetsevana keskajal (ja hiljemgi) ida ja lääne kultuuriruumide piirialal ja selle tulemusel on neil olnud kokkupuuteid nii varase Novgorodi riigiga kui ka Liivimaalt ja Rootsist lähtunud ristisõjaretkedega paganlike alade kristianiseerimiseks. See, kuidas nimetatud suhteid ühe või teise poolega on tõlgendatud, on aga erinevate autorite töödes kardinaalselt erinenud.
Selleks, et esitada taust alates 16. sajandi algusest teada olevatele üksikasjalikumatele vadja usundi kirjeldustele, püüan lähemalt vaadelda allikaid, mille vahendusel vadjalased ja Vadjamaa "ajaloo areenile" tulevad ja kuidas neis kajastub vadjalaste ristiusustamine. Üritan allikates esinevatele asjakohastele teadetele luua kontekstuaalset raamistikku ning kõrvutada nende kohta esitatud erinevaid tõlgendusi, st mida uurijad allikatest on välja lugenud või õieti, mida nad neisse sisse on lugenud. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar 29. novembrilTeisipäeval, 29. novembril 2005 kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar "Naisteajalugu/sugudeajalugu: uurimisprobleeme ja vaatenurki."
Esines kirjandusloolane Eve Annuk.
Naisuurimus on viimastel aastatel muutunud kiiresti arenevaks valdkonnaks. Interdistsiplinaarse uurimisalana ühendab naisuurimus erinevaid teadusharusid, kasutades põhilise analüüsikategooriana sugu ning tuues nähtavale selle olulisuse ühiskonna ja kultuuri uurimisel. Näiteks ajalookirjutus on traditsiooniliselt keskendunud n.-ö. mehelikele narratiividele, sellele, mida mehed on ajaloos korda saatnud ja üles tähendanud, muutes naised ajaloos nähtamatuteks.
Ometi on naised olnud ajaloos mitte ainult passiivseteks objektideks, vaid ka tegutsevateks subjektideks, kes on osalenud ühiskonnaelu kujundamises.
Naisteajalugu (women’s history) püüabki ajalukku tagasi tuua naisi, nende tegevusruumi ja saavutusi, otsides vastuseid mitmetele küsimustele. Miks on naised olnud ajaloos sageli ”vaikivateks varjudeks”? Kas soolisus on ajaloouurimise kontekstis üldse oluline? Kuidas võiks tõlgendada ajalugu soolisest vaatenurgast?
Naiste ajaloo kaardistamisest liikvele läinud uurimistegevuses toimus paradigmamuutus 1980. lõpul, mil naised kui uurimisobjekt asendus soo-kategooriaga ning sookuuluvust hakati käsitlema sotsiaalse organisatsiooni primaarse aspektina (sugu kui ajalooline analüüsikategooria). Soo bioloogiliste ja sotsiaalsete aspektide eristamine võimaldab uurida sugu kui sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside produkti ning näidata, kuidas on toimunud sotsiaalse soo ajalooline konstruktsioon. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar 11. oktoobrilTeisipäeval, 11. oktoobril kell 12 toimub Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal "Triksterid Põhja-Ameerika folklooris ning nende Euraasia päritolu".
Esineb Juri Berezkin, Peterburi Kunstkamera amerikanistika osakonna juhataja
Kes on trikster?
Trikster pole mitte lihtsalt vembumees, kes tekitab absurdisituatsioone, vaid pigem tegelane, keda iseloomustab vastuoluliste omaduste kogum. Ta on tugev ja nõrk, oma ja võõras ühekorraga. Sellise määratluse kohaselt on triksterid kas kangelased tugevad ja võidavad alati, või siis hädavaresed ehk nõrgad kaotajad.
Tavapärased triksterirolli kandjad on rebane, jänes, naarits, koiott, ronk või pasknäär, kuid laialt on levinud ka antropomorfsed triksterid. Eri paikade pärimuses võib triksteri ja looja kuju sulanduda, muutudes nii üheks ja samaks persooniks.
Kus on triksteri algkodu?
Põhja-Ameerika koos külgneva Kirde-Aasiaga on see maailma piirkond, kus triksteri kuju on enim välja arendatud. Lõuna-Ameerika trikster, kes on peamiselt tuntud Lõuna-Andides, Patagoonias ning eriti Chakos, on kõige tõenäolisemalt Põhja-Ameerika imid i otsene järglane. Ta on kaasa rännanud paleoindiaanlaste või siis mõne muu suurema migrandirühmaga. Valdav osa Vana Maailma paralleele Põhja-Ameerika triksterijuttudele on leitav kas Lääne-Siberis (kuid mitte Ida-Siberis jakuutide ja tunguuside hulgas) või siis piki Vaikse ookeani lääneregiooni alla kuni Uus-Guinea ning Austraaliani. Triksterimotiivide päritolu võib otsida ja leida India-Vaikse ookeani mütoloogias, mis on erinev Euraasia mandri traditsioonidest. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar 26. septembril26. septembril 2005 kell 12 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal „Ðamanism kui Eesti keskneoliitliste (4000 – 2500 eKr) matuste inerpreteerimisvõimalus.
Esineb arheoloog Tõnno Jonuks.
Ðamanismi fenomeni on kasutatud Eesti muinasusundi tõlgendamisel mitmeid kordi. Samas on jäänud see enamasti täpsustamata ning räägitud on ðamanismist ning ðamaanidest üldises plaanis. Samas on ðamanismi fenomeni kasutataud laialdaselt Põhja-Euroopa kiviaja usundit analüüsides. Selliste interpretatsioonide allikateks on enamasti olnud kaljujoonised, vähemal määral ka arheoloogilistel kaevamistel leitud esemeline materjal, ohtralt on aga kasutatud etnograafilisi paralleele tänapäevaste Siberi ðamanistlike ühiskondadega.
Vaatan oma ettekandes Eesti kammkeraamika perioodi kuuluvaid matuseid, peamiselt kuulsatest Tamula ja Valma kalmistutest. Analüüsin maetute panuseid, matmisviise ning kalmistute asukohti. Interpreteerimisel kasutan lisaks esemeleidudele jm arheoloogilise materjali analüüsimisele ka etnograafilisi paralleele. Oletan, et hauapanusena kaasa pandud esemed on olnud ennekõike rituaalse funktsiooniga ning tegemist ei ole pelgalt „esemetega, mida läheb vaja hauataguses maailmas“. Ka maetute riietele kinnitatud ripatsid on kujutanud pigem abivaimude hingi, mitte ei ole tegemist olnud rõivaste kaunistusega. Neid arvestades on tõenäoline, et nii Tamula kui Valma kalmistute puhul on tegemist ðamaanide või neile sarnast praktikat kasutanud usujuhtide matmispaigaga. Ettekande lõpus võrdlen kammkeraamika perioodi matuseid järgmise, nöörkeraamika haudadega (3200 1800 eKr) ning püüan seletada nendevahelist erinevust seoses ðamanistlike kujutluste taandumisega. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar26. aprillil 2005 kell 12 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal "Mis keeles räägivad pildid?"
Esineb kunstiteadlane Mari Laaniste.
Visuaalse kommunikatsiooni osakaalu ja mõjujõu meeletu tõus lähikümnendite globaliseeruvas kultuuris on akadeemilise kultuuriuurimise päevakorda teravalt tõstnud vana küsimuse: kuidas toimib “pildikeel”? Lääne kultuuriteooria on piltide infokandmis- ja -vahendamisvõimet aastasadu käsitlenud teatava ettevaatusega, peljates selle ettearvamatust ja allumatust selgelt määratletavatele mõistuslikele reeglitele. Võimet piltidest infot vastu võtta on ikka, ja ilmselt omajagu põhjendatult peetud suuremal või vähemal määral “kaasasündinuks”. Traditsiooni juurde kuulub seetõttu pildilise kommunikatsiooni vastandamine verbaalsele (pidades selle all klassikaliselt silmas kirjapandud teksti, mitte kõnet).
Tõik, et kujundi sõnum käib verbaalsest (tõlgetvajavast) sõnumist tänapäeval enamasti eespool ega pruugi viimast enam enda kõrvale vajada, on sundinud akadeemilist kommunikatsioonikäsitlust viimasel ajal seisukohti revideerima. Vastuoksselt üldiselt ja juba kaua tunnustatud tõsiasjale, et pildi ega sõnade sõnumit pole võimalik üks-üheselt, möönduste ja kadudeta teise meediumi vahendada, on enamik pildilist infot käsitlevast kommunikatsiooniteooriast üles ehitatud piltkujundite kommunikatsioonivõime surumisele lingvistikale ülesehitatud semiootilise süsteemi raamesse. Teooria uuem suund aga protesteerib selle vastu. Võibolla pildid ei “räägigi” meiega? Inimese võime informatsiooni vastu võtta ei ole kaugeltki mitte ainult keelele taandatav. Veel enam, küsimuse alla võib seada ka n.ö. puhta, pildilisusest rikkumata verbaalse kommunikatsiooni olemasolu – graafiline disain kujundab aina enam seda, milliseid tähendusi me tekstist välja loeme. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminarKolmapäeval, 30. märtsil kell 12 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal "Hüperventilatsioon kui võimalik transimehhanism"
Esineb etnomusikoloog Triinu Ojamaa.
Tutvustatav uurimus põhineb nganassaani ringtantsul, kus tantsijad imiteerivad karu nii liigutuste kui ka häälitsustega. Muusikateadlaste jaoks seisneb tantsusaate otstarve eelkõige liigutuste rütmilises koordineerimises. Kuid kas nganassaani tantsusaadet võiks seostada ka tahtliku hüperventilatsiooniga, mille eesmärk on transi saavutamine?
Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminarTeisipäeval, 1. märtsil kell 12 Eesti Kirjandusmuuseumi saalis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse seminar teemal "Rodina, põhjapõder ja retsiprotsiteet: sugulussidemed ja omandisuhted dolgaani külas Siberis"
Esineb sotsiaalantropoloog Aimar Ventsel.
Nõukogude plaanimajanduse kokkukukkumisega muutus ka inimeste elu Siberis. Endised subventsioneeritud külad eksisteerivad praegu vaesuse piiril ja ehkki poed on täis kaupa, millest nõukogude ajal isegi unistada ei osanud, on see enamikule inimestest kättesaamatu. Siberi külades ollakse üldiselt üle läinud nn äraelamismajandusele (subsistence economy) ehk majandusvormile, kus sissetulek on täpselt nii suur, et vaevu ära elada. Olukorras, kus ressursid on ebavõrdselt jaotatud, on lihtinimene sunnitud leidma võimalusi, kuidas neile ligi pääseda. Kuna ametlikud kanalid ja struktuurid ei suuda toimetulekut kindlustada, muutusid oluliseks mitteformaalsed sugulussidemeil põhinevad võrgustikud. Oma ettekandes ma analüüsin, kuidas on arenenud omandisuhted Siberi külas postsotsialismi tingimustes ja kuidas sugulussidemeid, etnilist identiteeti ning seadusi manipuleeritakse ressursside ümberjaotamise nimel.
Ettekanne põhineb kaitstud väitekirjal. Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Keskuse aastakonverents27. ja 28. jaanuar 2005 toimub Tartus, Vanemuise 42 Eesti Folkloristika ja Kultuuriloo Keskuse korraline aastakonverents.
Vaata lähemalt kava. |
In English Avaleht | Tutvustus | Juhtkomitee | Töörühmad | Töörühmade töökavad