Mina olõ Kauksi Ülle. Häid tervit teile võrokõisi käest.
Kuigi Eesti maa om väiku, om timä pääle äräq mahtunu hulga kultuurõ, ummi jälgi ommaq jätnü taanlaseq, ruutslaseq, vinnläseq ja viil pall'oq. Vähämb kynõldas tuust, miä meil om umma. Nimelt ommaq Hummogulõuna-Eestin parhillaqki alalõ mynõq rahvakilluq - setoq ja võrokõsõq - ja veitkese ka mulkõst ni tartlaisist. Näide rahvide umaperä om väega vana ni 2000 aastakka tagasi oll' miiq hõimõ lõunapiir Riia laiuskraadil, hummogupiir Pihkva takan ja põh'apiir Viljandi- Tartu joonõ pääl. Kümnendäst saa- aastagast tsurmeq vindläseq ja eestläseq meid hindi vaihhõlõ. Mulkõ ni tartlaisi kiil muutusi rohkõmp eesti keele sarnadses ja uma keele ni kultuuri säilidiq rohkõmp tsaariaigse Võro kreisi piirehe jäänüq inemiseq.
Mul om hää miil taad juttu kynõlda Soomen, selle et soome keeletiidläseq ommaq yks tunnustanuq võro keele erinemist eesti keelest ja võro keele maruvanna struktuuri. Pekka Sammallahti saisukotussõq ommaq meile kimmähe toes olnuq. Eesti tiidüsemeheq ommaq nikani ku perämidse aoni kynõlnu võro keelest ku eesti keele murdõst. Näütüsest ku kynõldas edimedsest aolehest, sys kynõldas tuust ku eestikiilsest aolehest, ummetegi oll' edimene eesti aoleht võrokiilne. Eesti juhiq minevä saandi heränemiseaigu otsustiväq, et eesti om liiga väiku ni tan tohe-i mitund kiilt ollaq. Tuu otsussõga võeti ärq umakiilnõ kooliharidus ja as'aajamine inämb ku kolmandalt jaolt eesti rahvast. Saman om aga Saareste juht'nu tähelepannu tollõlõ, et lõunaeestläisi rahvustunnõq oll' olõman inne põh'a-eestläisi uma. Muinaseestin oll' Uandi maakund peris kõva ja ütine. Tugevamba õigusõga om yks rahvit sunnit koolioppust saama mynõn võõran keelen. Mailman om yks nii, et suurõmbaq pessvä vähembit ja soomõ-ugri rahvaq ommaq yks kannatanuq suuri naabride käest pessä saanuq. Tuud tiidvä suumläseq umast käest kah. Mis aga juhtusi, et ku Eesti katsakümnendil aastil jälq vabas riigis nakas' saama, läts' vunk' sisse ka võro liikumisele?
Eestläseq küsüse muq käest tihti, kas maq taha Eesti riiki lahku. Tuu tuletas hirmsahe miilde vinnemiilsidõ küsümist umal aol, et mille eestläseq lahkva ärq vinne riigi. Võro liikumise mytõq ei olõq syski sõa alostamine Eesti Vabariigi vasta. Tuud ole-i lubanu tetäq eski setoq, kinkä maa ummetegi synnagi lausmata ärq andas.
Võro liikuminõ haard hindägä võrokiilsit ja -miilsit inemisi, kia pruuvva teadvustaq Võromaad ku väärtust kygõpääst kohalikun ja pääle tollõ eestimaisen ja üleilmsen kultuuripildin.
Ajendis peetäs muq võrokiilsõ luulõkogo "Kesk umma mäke" vällätulekit 1987. aastagal ni Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse näütemängu "Põud ja vihm Põlva kihelkonnas.." ilmumist. Naaq teossõq herätiväq ka akadeemilisi ja kirjanduslike gruppõ huvvi. Muq oppajis 15 aastakka tagasi olliq Ain Kaalep ja Jaan Kaplinski. Mõlõmbaq mõistva võro kiilt ja olliq Lõuna-Eesti keele renessansi puult. Uma huvvi näütsiväq üles ka Ülo Tonts, Aivo Lõhmus ja tõõsõq. Eestin edesi mineva muinsuskaitseliikumise seen luudi Seto Selts ja tõõsõq umakultuuri väärtustavaq organisatsiooniq.
1988. aastagal kutsiq Kaido Kama ja Kalle Eller üles luuma Võro Keele ja Kultuuri Fondi. Fondi programm näkk' ette toetaq ja kõrraldaq võrokiilse kirävara välläandmist, võrokiilse koolioppusõ andmist, rashvateatri ümbrekasvatamist kutselises teatris, laienadq võro keele kasutamist raadion, televisioonin ja kohaliken aolehtin. Lähimbäs eesmärgis sai võro kiräkeele vahtsõstluuminõ.
1988 aasta talvõl naksiva Tartu Ülikooli kohvikun kuun käümä Tartu kiränikuq ja tiidüsmeheq, kiä moodustivaq Tartu Võro Vaimu Seltsi. Selts nakas' üten Võro Keele ja Kultuuri Fondiga kõrraldama Kaika suvõülikuulõ eri Võromaa paigun.
Võrumaa Hariduskoondis nakas' kõrraldama latsi võrokiilset kirändüsvõistlust. Parhillatsõs aos om vällä antu 8 raamatut ja algatet 10 võistlus. Osadest võistlejist ommaq saanuq vahtseq võro liikumise tegijäq. Näütüses nuur luuletaja Jan Rahman ja nuur kirändüseuurja Tiia Allas. Võro liikuminõ om üles herätänüq hulga nuuri võro keelen kirotavit ja võromaalt peri luuletajit. Luuletuisi kirotaseq pall'oq võru liikumise liidriq.
Tartu Võro Vaimu Selts nakas' tegemä võrokiilset kooli lugemise raamatut, mia om parhillatses ilmunu. Lugõmiku iist om saadu ka preemia. Lugemise raamatun om vahtsõ vabariigi aol edimene rahvaluule käsitlus koolilõ.
Pääväkese küläst peri nuur tiidüsmiis Toomas Help tekk Võron ettepanegu luvvaq võro kiräviis', miä lähtünü võro keelest ja timä sisemisest umaperäst. Kiräviis hiidüt' kyik peris ärq, selle et tollõ aoni oll' proovitu võro kiilt kirja panda eesti tähtiga, a ku meil ommaq erineväq hääliguq, sys paistu tuu väega kohmak. Kiräviisi ümbre om pikält võideldu ja vaieldu. Ma olõ ummi raamatit õga vähe ao takast ümbre kirotanu.
Võitlus kiräviisi ümbre om kestnü 1987 aastagast täämbätse pääväni. Tuu om segänü välläandmist. Ilmunu ommaq Hariduskoondise toimetet "Mino Võromaa" latsi kirätüüde kogomikuq. Kaido Kama algat' ka Võro-Seto tähtraamatu. Ilmunu ommaq ka Kaika suvõülikuulõ kogumikuq, Kaika ja Lüllemäe osa. Kassetiq võro kirändüsest ja muinasjutõst.
Näütemängest ommaq lava pääl olnu Kõivu- Lõhmuse "Põud ja vihm Põlva kihlkunnan 1914 aasta suvõl", Bernhard Kangro "Susi", mille ma tõl'ksõ tagasi võro kiildeja avaldi ni Kivisildnikuga katepääle tett näütemäng "Tandsja Pühälik", miä edimest kõrda oll' lava pääl timahava suvõülikoolin. Ain Mäeotsa juht'misel om Vanemuise näitlejist tegünenü trupp, kiä mäng võrokiilsit tükke. "Susi" tõi Merle Jäägerile avvuhinna. Maq olõ kirotanu ja avaldanu neli luulõraamadut. Viies võro-seto savo kiilne om tulõman. Romaan om poolele. Näütemängü mängiti suvõl. Olõ esinenüq kõigin suvõülikoolen. Aastil 1991- 1993 tüüti Võru Raadio päätoimendajana ja tei sääl umakiilsit saatit. Parhillaq tii võrokiilset aabitsat.
Võro liikumise initastiivil asutedi Võro Instituut' 24. märtsil 1995. Algusen oll' VI riigieelarven, a parhillaq viimätseq puul' aastakka om instituudilõ toetus riigi puult saisma pantu ja tulõvas aastagas ommaq lubadusõq. VI tüütäjäq ommaq tennüq tüüd edesi ilma palgalda. Kohaligu Maa- ja Liinavalitsusõ toetus om püsünü.
Mia säänest sys om võro liikumisen, et tä nii hulga aigu püsünü om? Võro liikumisõ juhiq ommaq väega esiqmuudu seltskond, miä ühendäs hindän mõtsavaht'õ, kiränikke, folkloristõ, maausuliisi, oppajit, füüsikit, talomiihi, tud'õngit-nal'ahambit, kunstnikke ja nii edesi. Nal'atoonin pakudi vällä nimetüst võro aadel. Tegemist om fiksiirmädä institutsiooniga, a kimmä jõuga. VKKF-i algatajaq Eller ja Kama lätsiq pollitikus, Kamast sai es'ki justiits-, ildampa siseministri. Eller oll' üts' kaitseliidu juhtõst. Navi külä poisiq Jüvä Sullõv ja Navitroll'a alostivaq tiiviitu pääl Võru silte ülevärm'mist, nii et sai Võro. Nüüd om Jüvä Sullõv ülikoolin, inne tuud tekk' võro kiräviisi ja mõist tuud kygõ parembahe kirja panda. Navitroll'a om parhillaq moodsamp ja müüvämp kunstnik, kedä külästäs internetin 20 000 inemist kuun. Aokiräniku diplomiga taloperemiis Evar Saar om kokko kor'anu võrokiilseq kotussõnimeq ja kaardiq ommaq vällä antu. Võrokõisil om ametlikult taastet umaq kotussõnimeq.
Võro Instituudi tähetsäpendäjäst direktor Enn Kasak om loonuq kiräviisi ja loodusõtsäpendämise-alast sõnavarra. Pidä võrokiilsit loengit ilmaluumisoppusõst ni kirotas ulmejuttõ. Loodusõtsäpendäjä Madis Kõiv om parhillaq eesti parimb näütekiränik. Säänest loetellu võiss jätkädä. A tüüd om kah tett. Raamaduq, kassetiq, kotussõnimeq, koolen om opatu ja naatas oppama umma kiilt. Kasus pääle nuuri kiränikke ja tegijit. Võrokiilse teatri ja muusika luuminõ. Ansambli "Ummamuudu".
Tartu Ülikoolin pidä Karl Pajusalu loengit võro keelest, nuuq ommaq väega moodun jne. Sadramõtsa pataljon Karl Pajusalu om ütelnü, et kiil' om tuu murrõq, minkal om uma kiräkiil' ja sõavägi. Kiräkiil'om olõman, võro liikumise tegeläseq otsustiväq tetäq ka sõaväe. Asutedäs Sadramõtsa pataljon ja tuu liikmeq ommaq võro kiränikuq. Kunagi piat ju tulõma viitsirgu rahvide aig, kon võitva pehmeq loodusthoitvaq ideoloogiaq. Võro Instituudi programm võiss lihtsahe ütelden ollaq inemise perrä tett ilm. Miiq saimiq minevä aastaga Eesti Taassünni avvuhinna, mis om sugulanõ Ükskülli "Elämisväärse maailma" avvuhinnaga. Tuu raha ja latsi kirotet juttõga alostimi aabitsa tegemist. Miiq ei võiq laske võrolaisil häödä, nii nigu om kistuma naanu liivi päiv.
Teemiq rikkambas esihindä kultuuri, eesti kultuuri, läänemeresoome kultuuri, ilmakultuuri. Miiq elä ja kõnõlamine ei massaq midägi.
Laula teile nüüd üte uma luuletuse, mia om rahvalaulu viisi ja alostusega.